RSS-feed

Velg språk!

Utskriftsvennlig versjon Jođiheaddji sárdni 2005 riikkačoahkkimii
Aili Keskitalo

Bearjadaga 18.02.05 doalái Aili Keskitalo iežas sártni 2005 riikkačoahkkimii Álttás.



Almmuhuvvon: 06.07.2005

Čoahkkinjođiheaddji. NSR-oappat ja vieljjat:

 

”La os lægge bort alle muligens forekommende smaaligheter og samle os om vort store maal: ”Samernes nationale reisning”. Her er det ikke tid at tøve.”

 

Ná sárdnidii Elsa Laula Renberg 1919. Daiguin sániiguin hálidii son movttidahttit ovttasteapmai ja ovttasbargui áiggis goas duođai dárbbašedje čohkket návccaid olahan dihte bohtosiid. Dáidá leat nu ahte dát sánit leat seammá áigeguovdilat dál, nu go áššit ge maiguin son ja eará sámit barge. Elsa Laula Renberg ražai garrasit huksen dihte dan maid mii otne gohčodat kapasitehta- ja gelbbolašvuođahuksema. Váttis sánit juoga maid lea álki ipmirdit: mii fertet ieža diehttit maid dáhttut, ja mii fertet ieža dáinna juoga dahkkat. Son ražai oahpahusa ja giela ovddas, ja sámi vuoigatvuođaid ovddas. Dát leat áššit mat leat seamma dehálažžat dál, go čuođi jagi dás ovdal.

 

Mii NSRas leat čájehan duostilvuođa ja leat váldán ovddasvástádusa. Livčče lean olu álkit,  bissut olggobealde - ja nu beassat earáid sivahallat. Váttisvuohta fámuin lea ahte muhtomis ferte leat dat. Mis lea dat, ja mii áigut ain doalahit dan. Dát mearkkaša ahte mii eat sáhte beare láitit, mis lea olu maid fertet bealuštit. Muhto vuoi man olu mis lea mainna sáhttit čevllohallat!

 

Mun lean deike boahtan giitit din. Din giitit daid bargguid ovddas maid bargabehttet ja dan beroštumi ovddas maid čájehehpet. Juohke áidna organisašuvdna sisttisdoalla loahpa loahpas iežas eaŋkilmiellahttuin, ja eaŋkilmiellahttuid haga ii livčče gávdnot mihkkege NSRai. Mun lean ieš vásihan ahte báikkálaš dási barggut sáhttet leat lossagat, ja ahte eai gánske leat nu ollugat mielde báikkálaš searvvis go mii livčče sávahahtti. Muhto oktiibuot mii leat nu olu eanet go ii mihkkege.

 

1968 rájes lea NSR bargan sámi servodaga ovddas ja nu dorron máŋggaid stáluid ja čuđiid vuostá. Mun oaivvildan ahte lea olu mainna mii leat lihkkostuvvan. Dušše dat ahte leat doalahan organisašuvnna doaimmas fargga 40 jagi lea stuorra olahus. Ja NSR lea ain stuorimus ja ceavzileabmos sámi váldoorganisašuvdna. Mii galgat oaidnit dan buorrin ja hástalussan ahte ollugat earát dáhttot minguin gilvalit miellahttuid alde, jienasteddjiid alde ja váikkuhusa alde. Mii lihkká diehttit ahte mii dat leat jođihan sámepolitihkkálaš ovdáneami, ja earát čuvvot dađistaga.       

 

Vaikko mii oaidnit buriid beliid das ahte eanehat servet sámepolitihkkálaš digáštallamiidda, de mii galgat maid hástálit sin ollásit váldit ovddasvástádusaset. Dát guoska erenoamážit daid norgga bellodagaide mat servet Sámediggeválggaide. Sii leat váldat duppál ovddasvástádusa badjelasaset. Min oaivil mielde berrejit sii ovddidit sámpolitihka maid norgga politihkkálaš systemas, dáid orgánain maid sii ieža leat ásahan, suohkanstivrrain ja fylkkadikkiin. Sis geat servet Sámediggeválggaide galggašii de leat buoret diehttovuođđu ovddidan dihte sámepolitihkkálaš áššiid báikkálaš dásis. Ja daid forain gos bellodatpolitihkka hábmejuvvo, de ferte maid sámepolitihkka ovdánahttojuvvot ja oainnusin dahkkojuvvot. NSR čuovvu mielde, ja mii leat mearkkášan Hámmarfeastta Bargiidbellodaga mearrádusa jávkkadit boazodoalu Fála-sullos, ja dát ii leat buorre ovdamearkan sin politihkkii. Eai norgga bellodagat galgga dan dihte vuoiŋŋastit go sii leat ovddastuvvon Sámedikkis. Baicca nuppe ládje. Dát galgá geatnegahttit buot bellodatlahttuid, ležžet dal sámit vai dážat, ovddidit sámepolitihka suohkanstivrrain, fylkkadikkiin ja Stuorradikkis. 

 

Juoga mainna mun oaivildan ahte mii NSRas leat bures lihkostuvvan, lea rekrutteremin. Mis leat olu nana sámi nuorat iežamet mielde dál. Lea dehálaš ahte sii hástálit dáid geat leat fápmoposišuvnnain, ja ahte leat mielde loktemin kultuvramet, árvvuideamet ja árbevieruideamet ođđaáigge servodahkii. Lea dehálaš ahte sii dáhttot leat sámit. Jo, dát lea máŋggasiidda dihtomielalaš válljen dán áigge. Jus ii oktage nuorra dahtto leat sápmelaš ja árvvus ane dan ahte lea báikkálaš vuolggasadji, de eai gávdnošii šat sámit guovtti buolvva geažes. Min nuorat hálddašit sihke norgga ja internášunála nuoraidkultuvrra, ja eai ge oainne dán vuostalasvuohtan leahket maid sápmelaš. Sii leat sihke máilmmeássit ja sámit, ja dat lea danin go dii váhnemat, áhkut ja ádját, lehppet sidjiide dudjon oadjebasvuođa ja deaddaga mii dagaha sidjiide vejolažžan čatnat oktii vássán áiggi ja boahtte áiggi.

 

Dán jagi dáhttut mii NSRas bargat juste nuoraidbarggu nannemin, ja mearkkašivčče olu midjiide jus nákcet fitnet nuoraid mielde buot lágan báikkalas doaimmaide. Dát lea hástalussan didjiide báikkálaš servviin, nuoraidlávdegottii, ja min riikkastivrras, muhto dát lea boahtteáigái investeren, mii boahta buorrin máŋggaid buolvvaide ovddasguvllui

 

Buorre sámi eallin - sámi eallinkvalitehta

 

Makkár lea boahtteáigge sámi servodat maid mii hálidat? Mun oainnašin ahte dat máŋggabealatvuohta man birra mii ieža liikot hupmat ja mainna mii čevllohallat - ahte dat duođai galgá šaddat pluralisttalaš servodat - gos mii buohkat beassat leat sámit dainna vugiin mo hálidat. Ássat gos dáhttut, atnit gielamet buot eallima dilálašvuođain, ja lea oassin sámi searvevuođas. 

 

Dán riikkačoahkkimis mii galgat meannudit min válgaprográmma. Dán prográmmas geahččalit mii oažžut ovdan báikkálaš dimenšuvdna, min sámi báikkegottit leat dego cakkit min servodagas. Mii leat buohkat oassin muhtin báikegottis, ja galgá leat vejolaš eallit ja ovdánit sápmelažžan gos Norggaš oroš. Sámevuohta ferte boahtit oidnosii lunddolaš oassin álmmolašvuođas. NSR dáhttu bargat dan ovddas ahte ásahuvvojit sámi struktuvrrat maiddái doppe gos suohkanstivrrat eai oainne dárbbu sámi ássamii ja kultuvrii. NSR dáhttu bargat dan ovddas ahte dat sámi báikegottit mat eai leat vel nákcen fitnet sámi ásahusaid ja kulturviesuid - ja dat sámit mat ásset doppe - eai galgga vajálduhttojuvvot. Integreren ferte ferte leat duohta politihkan, ii ge dušše čáppa sánit ávvudoaluin.

 

Mii lea buorre sámi eallin? Dat ferte mearkkašit ahte don galggat beassat leat sápmelaš nu go don ieš hálidat. Dát ferte mearkkašit ahte sámi mánát besset oahpat sámástit. Ožžot sámi mánáidgárddefálaldaga. Besset vázzit skuvlla mii ii čiegat, muhto nanne mánáid sámi identitehta. Buorre sámi eallin ferte mearkkašit ahte dus lea vejolaš ávkkástallat luonddus. Dát mearkkaša ahte don beasat orrot ja eallit doppe gosa dovddat gullevašvuođa. Muhto dát maid ferte mearkkašit ahte galgá leat vejolaš válljet ássat gávpogis, ja lihkká leat sápmelaš.  Dus galget leat sámi kulturfálaldagat. Galggat deaivat dearvvašvuođadivššu mii čájeha dutnje dan fuola maid dárbbašat sámi pasieantan. Almmolaš bálvalusat galget heivehuvvot sámi geavahedjiid dárbbuide, ii ge nuppe ládje. 

 

Dát sáhtta leat dat buorre sámi eallin, muhto dat sáhttá leat nu olu eanet go dát. Muhto go mii dán gáibidat servodagas, maid sáhttit gáibidit alddamet? Mii ieža fertet dáid ovddas rahčat. Ii iktage boađe midjiide láhččit dákkár diliid. Muhtomin mun jearan alddán ahte nákcet go mii ieža leat buorit ovdamearkkat mii guoská gierdevašvuhtii ja olmmošlašvuohta. Mun jáhkan ahte mis ain lea olu oahpat mii guoská dasa ahte fátmmastit buohkat iežamet sámi searvevuhtii.  Mun maid jáhkan ahte mii dál leat dan mađe gievrrat ja oadjebasat ahte duostat dahkat dán. Allot hukse alla áiddiid iežamet ja eará álbmotjoavkkuid gaskii, muhto bovdejetnet sin mielde min searvevuhtii. Atnot árvvus sin geat leat earaláganat, ja allot dubme sin geat válljejit eallit earaládje go maid eanetlohku mis dahkká.

 

Luondduriggodagat sámi guovlluin - sámiide buorrin

 

Muhto jus mii galgat min guovlluin orrut ja eallit buori sámi eallima, de ferte mis maid leat man alde ceavzit. Mis sámiin lea dat lihkku ahte mii orrut válljogas guovlluin, gos leat valljit eallit, šattut, muorjjit ja guolit, ja maid leat riggodagat maid eat dette oainne, mat leat eatnama vuolde, muhto mat leat eanet atnon árvvus otná servodagas. NSR oaivilda ahte dát riggodagat galget boahtit buorrin maid sidjiide geat galget eallit ja ássat doppe gos vižžet dáid riggodagaid.

 

Man nu sivas de lea norgga stáhta mearridan ahte measta buot riggodagat sámi guovlluin leat nášunála ressursat. Dát galget buohkaide gullat, hálddašuvvot stáda bealis ja stáda lea friddja vuovdit priváhta oamastedjiide jus dan dáhtoš. Manne son lea nu ahte eanas oassi Lulli-Norggas lea priváhta oamstuvvon - muhto dat mii gávdno sámi guovlluin lea nášunála ressursat? Manne lea earru das gii sáhttá oamastit dat mii lea eatnama alde ja dat mii lea vuolde? Gávdnojit historjálaš čilgehusat manin lea nie, muhto dát ii mearkkaš ahte dát lea riekta dahje vuoiggalaš. Ii ge dat mearkkaš ahte galgat dohkkehit.   

 

Dat ahte min riggodagat leat našunaliserejuvvon ja ahte min guovllut leat ekonomálaččat goariduvvon, addá dárbbu sierra politihka davviguovlluide. Hupmojuvvo doaibmabijuid birra, subsidierema birra, ja muhtomin addo govva ahte mii leat ánuheaddjit. Muhto visot dát han leat bohtosat ovdalaš áigge kolonisrerenpolitihkas, nuppi máilmmesoađis ja das ahte leat massán eaiggátvuođa luondduriggodagaimet alde. NSR oaivilda ahte mii geat leat orrun dáid guovlluin eat goassege leat addán dahje vuovdán vuoigatvuođaideamet oktiige, ja mis danin leat ge ain dat. Nu mo eará eamiálbmogat de mii ain rahčat dan ovddas ahte stádat galget dohkkehit dáid vuoigatvuođaid. Justte dál dát guoská eatnamiidda ja čáziide Finnmarkkus. Dát guoská maid guolástusvuoigatvuođaide, mai guolástusminastar dáhttu privatisert agibeaivái. Fárgga boahta dát guoskat maid oljui ja gássii Barentsábis, ja dát boahta maid guoskat minerálaide eatnan vuolde.  

 

Muhto ealáhuspolitihka lea eanet go vuoigatvuođaidáššit. Mii leat geavahan hui ollu návccaid hukset Sámedikki ja eará sámi ásahusaid. Boahtte áiggis fertet bidjat návccaid hukset sámi sivila servodaga, sámi ealáhusaid ja fitnodateallima. Dáid servodatsurggiid fertet mii dal vuorohit, ja min servodat dárbbaša ođđa ealáhuspolitihka. Earret eará berrešeimmet ásahit árvoháhkanprográmma meahcástanproduktaide, nu go lea dahkkon bohccobiergguin.

 

Álttá ákšuvnnas Finnmárkkuláhkii

 

Áltá lea historjálaš báiki sámepolitihka oktavuođas. Dat ahte mii lágidit min riikkačoahkkima Álttás 2005:as, seamma jagi go mii vuordit ahte Finnmarkkoláhka loahpalččat meannuduvvo Stuorradikkis, čatná oktii sámi vássán áiggi ja boahtte áiggi. NSR lea ásaheami rájes 1968 leamaš guovddážis bargamin sámi vuoigatvuođaid ovddas. Mis lei guovddáš rolla dan kompromissas mii loahpahii Álttá-akšuvnna 1981. Dán dagaimet dan dihte go jáhkiimet norgga eiseváldiid lohpádusaide ahte čielggadit sámi vuoigatvuođaid. Mii várra jáhkiimet ahte dát bargu ovdánivčče olu jođáneabbo go maid lea dahkan. Dáidá maid nu ahte dájuhuvvuimet dalle go fitnodat Statsskog ostii eatnamiid ja čáziid Finnmárkkus. Muhto lea maid olu buorit bealit mat leat dáhpáhuvvan dan áiggis go vurddiimet Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeami, ja dan maŋŋel Finnmárkkulága.

 

Munnje lea stuorra illun ahte mii otne galgat čalmmustathttit sámi vuoigatvuođaid ráhčámušaid máŋgga jagi badjel, ahte galgat čátnat oktii vássán áiggi ja boahtte áiggi. Mii galgat gudnejahttit muhtin olbmuid geat bargá sámi vuoigatvuođaid ovddas eanet go guoktelot jagi dás ovdal. Sin barggus leamaš ávki, ja mii doaivut ahte oaidnit bohtosiid dán barggus go Sámediggi ja stuorradiggi dán jagi mearridit Finnmárkkulága.

 

Otne galgat viimmat gudnejahttit daid nissoniid geat 1981:as ledje measta jándora stádaministar Gro Harlem Brundtlanda kántuvrras. Leat olu jagit vássán dáhpáhusa rájes, ja máŋggas sis leat jo eret vádjolan. Mun lean lihkká hui ilus dainna ahte Máze sámiid Searvi evttohii dan ahte NSR galgá gudnejahttit dáid nissoniid. Dát lea maid liiba oainnusin dahkat buot daid bargguid maid sámenissonat leat buolvvaid čađa bargan sámi organiserema ja sámi vuoigatvuođaid ektui, Else Laula Renberg rájes gitta otnážii. Mii fertet atnit muittus ahte ii lean álkes mearrádus dáid nissonolbmuide, dáid eatneolbmuide, guođđit bearrášiid ja searvát ákšuvdnii mii lei sámi servodahkii hui amas dalle. NSR bargá otne dihtomielalaččat dan ovddas ahte sámi nissoniid jietna galgá gullot sámepolitihkas dál maid. Okta dáin nissoniin lei unna nieiddaš go dát dáhpáhuvvai, ja lean hui ilus oaidnit ahte son lea šaddan aktiivalaš sámepolitihkkárin - muhto ii leat nu ártet go sus lea dákkár vásáhus.

 

Iđđes, beaivvi alde mii maŋŋel šattai sámi álbmotbeaivi 1981, deaivvadedje 14 sámenissona stádaministára su kántuvrras. Nissonat oaivildedje ahte eai lean beassan muitalit oaivildeaset, ja go sátdaministar guđii čoahkkima diibmobeale maŋŋel de sii báhce čohkkat. Ja sii vurde das, gitta dassažii go bolesiid sin vižže olggo nuppe iđida. Dán dáhpáhusa maŋŋel jotke máŋgasat sis dovddusin dahkat sámi vuoigatvuohtarahčamušaid riikkaidgaskasaččat, mátkoštedje Romai Pava lusa ja ON:ii Nevv Yorkii..

 

Álttá-ášši lea ain stuorra olahus sámiid historjjás. Dat leat maid dujon muittuid miidjiide geat leimmet beare nuorat oasálasttit, muhto media ovdanbuktima - dahje geaidda lea muitaluvvan dan birra. Ášši lea oassin min oktasaš historjjás ja lea min oktasaš muitu. Otne galgat maid gudnejahttit guoktása geat ražaiga sakka Álttá ákšuvnna áigge. Dát ressursaolbmo guovttus leaba bargan sámi vuoigatvuođaid ovddas sihke ovdal ja maŋŋel dán. Mii gudnejahttit guokte searas ja erenoamaš olbmo, maid sávvat ain bargat minguin ovttas. Mii nuorat sámepolitihkkárat dárbbašit sutno neavvagiid ja dárbbašit sutno ovdagovvan. 

 

Ollugat leat rahčan sámi vuoigatvuođaid ovddas, ja dan ahte mii otne gudnejahttit soapmásiid ii mearkkaš dan ahte eai earát ge ánssáš gudni. Mii doaivut ahte buohkat ožžot gutni maid ánssášit áiggi mielde. Mii doaivut ahte Finnmárkkoláhka lea vuosttaš lávki sámi vuoigatvuođaid dohkkeheapmái, ja ahte mii lávket ovddasguvllui soabadan dihte lossa vássán áiggin. Mii leat NSR:s guhká bargan nannet sámi iešmearrideami. Dát bargu čađahuvvo iešguđet riikkaid  siskkobealde gos sámit orrut. Dasa lassin leat searván gaskariikkalaš ovttasbargui nannen dihte eamiálbmogiid vuoigatvuođaid iešmearrideapmái. Dal lea áigi boahtán norgga sámelága ovdanahttit sámi iešstivrenláhkan. Dakkár jurdda lea hástalus sihke sámiide ja norgga eiseváldiide, muhto jus nágodit ovttasbargat dákkár lágán šiehtadallamiin, de lean áibbas sihkkar mii ovttas boahtit lihkkostuvvat, nu go leat dahkan eará guovlluin máilmmis.

 

Mii leat eallán ovttas eará álbmogiiguin dáid guovlluin guhkes áiggi. Váikko almmolaš dáruiduhttinproseassa lea loahpahuvvon, de ange jotket proseassat javohisvuođas jus sámi vuoigatvuođat eai dohkkehuvvo. Vare dát jahki, 2005, gártá dat jahki goas oaidnit loahpa daid bargguin mat badjel 20 jagi dás ovdal maid áigegoavdilat.

 

Giitu!

 





Kommenter denne artikkelen    Tips en venn  Gå tilbake
NSR medias
Evttoha ásahit priváhtaskuvllaid
Presideanta lea vuollánan
NSR ovddida otne eahpeluohttamuša
NSR ii arvan árvalit eahppeluohttámuša...
Olli ferte čilget oaiviliiddis

 

Maŋimuš kommentárat artihkkalaiidda

NSRs historie
  • Bokep Online Fardad
  • På tide å oppdatere?
Berrejit ásahit studeantastipeandda
  • 55nl
Duhtavaš go sámegielstipeanda lea lassánan
  • cuhRbaCCgbGvKR
  • Tøffa govva!

Norgga Sámiid Riikkasearvi
Norske Samers Riksforbund

Poastboksa 173 - 9521 GUOVDAGEAIDNU
Tlf.: +47 78 48 69 55  * Fax: +47 78 48 69 88 *
nsr(a)nsr.no
Mobil: +47 988 50 273 - Org.nr: 971 481 463

Hápmen: Samipress Medietjenester
Siidovuogádat:
Interkodex A/S