RSS-feed

Velg språk!

Utskriftsvennlig versjon Riikkačoahkkin 2003 Finnmárkkulága birra
NSR 35. riikkačoahkkin čoahkkanan Tronesii geassemánu 27.-29 beivviid 2003 gieđahalai Finnmárkkulága sierra áššin. Dás sahtat lohkat riikkačoahkkima mearrádusa.

Almmuhuvvon: 07.04.2005

NSRa 35. RIIKAČOAHKKIMA GÁIBÁDUS NORGGA STUORRADIGGÁI

 

Norgga Sámiid Riikkasearvis 35. riikačoahkkin vuolggasadji lea ahte mis sámiin, sierra álbmogin - ja áidna álgoálbmogin Norggas - leat histtorjálaš vealtameahttun vuođustuvvun vuoigatvuođat. Mii leat árben rivttiid min máttuin. Mii leat ássan, doaibman ja eallán iežamet guovlluin nu guhkká go olbmot muitet, olu ovdal go eará álbmogat vuosttaš geardde bohte min guovlluide.

 

NSR čujuha ovdalis mearrádusaide ja čujuha dasa ahte NSR lea máŋgii ovdal buktán cealkámušaid dán áššis. Norgga eiseváldit dattetge eai oro beroštan min vuoigatvuođain.

 

NSR mielas leat láhkaárvalusas vuođolaš váilevašvuođat. Čuvgehan dihte dán, bidjat mielddusin 10-čuoggá čállosa mat čuvgehit lagabuid muhtin lága váilevašvuođaid.

 

Norgga stuorimus sámi organisašuvdnan ja sámi vuoigatvuođaid bealušteaddjin, ii sáhte NSR dohkkehit ahte Stuorradiggi mearrida Ot. prp. nr 53 (2002-2003) Evttohus láhka riektedilálašvuođaid ja eatnamiid ja luondduvalljodagaid hálddaheami birra Finnmárkku fylkkas, nu go ráđđehus lea dan bidjan ovdan.

 

Sámit eai leat goassege addán eret vuoigatvuođaid, eai eatnamiida-, čáziide- eai ge luondduriggodagaide, šiehtadallamiid bokte, vuovdima bokte dahje eará sirdimiid bokte. Sámi oamastan-, háldo- ja geavahanvuoigatvuohta bissu áin, nu go lea leamaš guhkkes áiggiid. Sámit ásset olles Finnmárkkus, sihke rittus ja siseatnamis. Dán vuođus galgá ásahuvvot láhka Finnmarkku hálddašeami birra.

 

Norgga eiseváldiin lea erenoamáš ovddasvástádus láhččit sámiide buoremus dili sihkkarastit ja ovdánahttit sámi kultuvrra govdodaga. Finnmárku lea oassi sámiid historjjálaš ruovttueatnamiin, muhto min kultuvra lea maid doppe geanohuvvon dihttomielalaš daža koloniserema bokte ja systemahtalaš dáruiduhttima bokte min álbmogis. Norgga ovddasvástádus sámi álbmogii lea dovddastuvvan sihke našunála ja internašunála rievttis. Gonagas, Norgga girku ja stádaministtar leat njunnužis norgga álbmoga ovddas ádnun sámi álbmogis ándagassi. Muhto dál orru nu ahte ándagassi adnojumii ulbmilin leamaš sihkkut eret ovdalis dáhpáhuvvan vearrivuođaid ja nu rahpat vejolašvuođa ođđá vearrivuođaide.

 

Finnmárkku lága árvalus čájeha ollislaš čeavlaivuođa sámi álbmoga ektui. Ráđđehusa árvalus mielddisbuvttašii ahte sámiid dáruiduhttin joatkašuvvá. Rábmojuvvon njunušriikas mii guoská olmmošvuoigatvuođaide lea NSR mielas suorggahahtti go ráđđehus buktá njuolggut álgoálbmotvašánis árvalusa.

 

Ráđđehus lea bálkestan eret Norgga siskkáldas lágaid ja erenoamžit Vuođđolága §110a mii galgá sihkkarastit sámi rivttiid. Ráđđehus ii leat váldán vuhtii álbmorievtti prinsihppaid nu go dat leat čilgejuvvon internašunála konvenšuvnnain, ja maid Norga lea dohkkehan; ILO-konvenšuvdna 169, ON-konvenšuvdna siviila ja politihkkálaš vuoigatvuođaid birra ja olmmošvuoigatvuođaláhka. Ráđđehusa árvalusa ii ge leat doarvái vuođustuvvun Sámi vuoigatvuođalávdegotti 17-jagi bargui. Nu maid eai dollojuvvo lohpádusat ahte lávdegotti barggu galggai čuovvoluvvot lágain mii dohkkeha sámiid rivttiid eatnamiidda ja čáziide. Mii erenoamážit čujuhit daid jurddašemiide maid láhkačeahppit leat buktán váilevašvuođai ja vearrivuođa ektui.

 

Sámi álbmogis leat olu vuođolaš vuoigatvuođat huksejuvvon dan ala ahte mii leat sierra álbmot. Dat mearkkaša earret eará ahte sámiin álbmogin lea vuoigatvuohta maid dušše sámi álbmot sáhttá hálddašit ja šiehtadallat. Dát vuođolaš vuoigatvuohta bissu vaikko makkár hálddašeapmi leaš. Dán vuoigatvuođa sáhttá dušše rievdadit doallevaš šoahpamuša bokte gaskkal sámi ovddastedjjid main lea váldi sámi álbmogis ja stáda eiseváldiid ovddastedjiid.

 

NSR oaivvilda ahte ii berrešii ásahuvvot láhka riektedilálašvuođaid ja eatnamiid ja luondduvalljodagaid hálddaheami birra Finnmárkku fylkkas jus ii leat čielga šiehtadus Norgga stáda ja Sámedikki gaskkas, mas Sámediggi mieđiha dákkár ortnega.

 

Dán vuođul gáibida NSR stuorra rievdademiid láhkaárvalusas vuđolaš fágalaš árvvoštallamiid ja biehtalkeahtes histtorjálaš sámi vuoigatvuođaid vuođul. Ferte dáhpáhuvvat viiddis ráđđádallan Sámedikkin, mas ráđđádallamiid ulbmilin lea oažžut láhkavuođu maid sámit maid sáhttet doarjut.

 

NSR dáhttu Stuorradikki sihkkarasttit ahte čađahuvvo proseassa ja gieđahallan mii lea álbmotrievttálaš doallevaš, siskkobealde čielga álbmotrievttálaš rámmaid.





Kommenter denne artikkelen    Tips en venn  Gå tilbake
NSR medias
Evttoha ásahit priváhtaskuvllaid
Presideanta lea vuollánan
NSR ovddida otne eahpeluohttamuša
NSR ii arvan árvalit eahppeluohttámuša...
Olli ferte čilget oaiviliiddis

 

Maŋimuš kommentárat artihkkalaiidda

NSRs historie
  • Bokep Online Fardad
  • På tide å oppdatere?
Berrejit ásahit studeantastipeandda
  • 55nl
Duhtavaš go sámegielstipeanda lea lassánan
  • cuhRbaCCgbGvKR
  • Tøffa govva!

Norgga Sámiid Riikkasearvi
Norske Samers Riksforbund

Poastboksa 173 - 9521 GUOVDAGEAIDNU
Tlf.: +47 78 48 69 55  * Fax: +47 78 48 69 88 *
nsr(a)nsr.no
Mobil: +47 988 50 273 - Org.nr: 971 481 463

Hápmen: Samipress Medietjenester
Siidovuogádat:
Interkodex A/S