-Heaittihit giliskuvllaid vaikke gos leaš šaddá váikkuhit mánáid ja dan gili gos sii orrot máŋgga láhkái. Gielalaččat ja kultuvrralaččat šaddá čuohcat go giliskuvllat heaittihuvvojit sámi giliin, dadjá Thomassen.
Thomassen lea oahpaheaddji, ja lea áŋgiruššan erenoamážiid Vatnjávári skovlá heaittiheamis Skánit suohkanis, guovlu maid son dovdá bures. – Ledjen guhkimusat doivon ahte suohkan ipmirdii ahte Vatnjávári skåvla ferte bissut go dat lea nu dehálaš sámi institušuvdna Skánihis, gos sámegiella ja kultuvra leaba vuođđogeađggit oahpahusas, dadjá Thomassen, ja muitala NSRa strategiija viidáseabbo: - Mii leat ovddidan ášši Sámedikkis gos mii bivdit Sámedikkiráđi guorahallat ruhtadanortnegiid skuvllaide gos lea sámi sisdoallu. – Mis lea buorre jurdda ahte Máhttolokten sámegiella galgá leat vuođđogeađgi oahpahusas dain skuvllain, joatká Ann-Mari Thomassen áŋgirit.
Thomassen čilge ášši lagabut: - Skánit suohkana bušeahtta 2012is lea bidjon ahte háliidit ekonomalaš seastima go heaittihit Vatnjávári skovlá, váikko suohkan ii leat geahččan servvodatbeliid heaittiheames márkagiliskuvlla. Vuhtiiváldojuvvojit go sámi kulturguoddit jus fárreha ohppiid márkagiliskuvla guovddášskuvlii?
Thomassen oaivvilda ahte suohkanis váilo ipmárdus dasa ahte Vatnjávári skovlá lea hui dehálaš sihke dikšu ja ovddida sámegiela. – skuvla lea dat maŋemus skuvlabáiki márkagiliin Skánihis ja Evenáššis, ja davábealde suohkana leat skuvlaheaittiheamit mielddisbuktán eretfárremiid sámi gilážiin. – Márkagilit mat leat lulabealde Skánit suohkana leat stuorrume, leat eanet aht eanet nuorat mat fárrejit ruovttoluotta ruovttusuohkanii maŋŋel oahpugazzamis. Márkománák sámi mánáidgárdi ja Vatnjávári skovlá leat dehálaš bealit ásaheamis márkagiliin, juste dan dihte go lea oadjebas bajašaddandilli mánáide gos lagasbirrasis lea sámegiella ja kultuvra lunddolaš oassi. – movt jurddašeaba suohkan ja eiseválddit ahte galget fievrredit beroštumi ja duosttilvuođa atnit sámegiela? imašta son.
NSR lea heaittiheami duogažis evttohan ahte sámediggeráđđi ferte gulahallat váhnemiiguin geas leat mánát geain lea sámegiella skuvllas ja Skánit suohkaniin doalahit ja nannet Vatnjavári skovlá nugo sámi ressursaskuvlan gos mihttu lea oažžut guovttegielat mánáid. Sámediggi berre guorahallat vejolašvuođa ásahit ruhttadanortnega go skuvllat ásahit gos lea pedagogalaš vuođđu Mahttolokten sámegiella sihkkarastindihte ohppiid sámegiel oahpu. Dát berre váldot bajas Mahttodepartamentain go stáhta oassi berre leat guoddi ruhtadeapmi.
Ann-Mari Thomassen ii hálit vuollanit gádjut Vatnjavári skuvlla. – Jus suohkan ii meine váldit ovddasvástadusa sámegielas ja kultuvrras suohkanis fertet mii leat čeahpit ja gávdnat eará čovdosiid. – Mus lea doainna skuvlii!, loahpaha Ann-Mari Thomassen.
------------
På norsk / Dárogillii
Kommenter denne artikkelen
Tips en venn Gå tilbake