RSS-feed

Velg språk!

NSRa Barent-entrepreneuvrrat
NSR lea okta eaiggádin Indigenous Entreprenuership prošeavttas. Mii leat beassan bidjat bargat doaimmaláš ráđđeaddiid geat galget rávvet ja leat menttoriin norgga Indigee oasseváldiide. Olu gelddolaš prošeavttat leat digaštallojuvvon ja muhtin ođđa buktaga dahje fitnodaga beassat mii sihkkarit vásihit fargga.

Almmuhuvvon: 09.02.2012

Indigee prošeakta manna loahpaguvlui ja doaivumis beassá Barentsguovlu vásihit ollu ođđa fitnodagaid mat fállet sihke gálvvuid ja bálvalusaid.– Min mihtomearri lei fitnodatjurdagiid ovdánahttit ja fitnodagaid ásahit maid sáhttá álgoálbmot kultuvrra ja árbevieruid bidjat vuođđun. – Mii leat oaidnán olu buori jurdagiid mas lea sihke duodji, boazodoallu, guolásteapmi ja bivdu vuođđun. Maiddái mátkoštanfitnodagat ja ođđamállet jurdagat mas lea hápmen ja govven vuođđun, sáhttá duhtavaš prošeaktajođiheaddji Lars Miguel Utsi muitalit. – Mii doaivut maiddái ahte máŋgasat bohtet vel bidjat johtui iežas fitnodat plánaid, lohka Utsi. Indigee prošektii leat searvan 70 oasseváldi mat bohtet olles Barents guovllus, sis leat iešguđetlágan eavttut. – Muhtimiin lei jogo jurdda álggahit juoidá ja dárbbahedje veahki čállit, nuppit ges gávdnat rievttes nama fitnodahkii ja earát dárbbašedje ruhtagálduid ja ohcamušaid čállit, čilge Utsi movt sii barge. Loga Indigee prošeavtta duogaža birra dás.

 

Joavkoráđđadallan lea hástaleaddji go galgá ovdanbuktit joavkoidea jurddašuvvon ruhttagáldui... 

Fállat Indigee 2. Indigee doaibmá nu ahte juohke riikkas lea okta fásta ráđđeaddi gii galgá doaibmat mentoriin, veahkehit ja bearráigeahččat ahte Indigee oasseváldit ovdánit, čilge Lars Miguel Utsi ja joatká. - Sin bargu lea rávvet iešguđetlágan surgiid dan vuođul maid Indigee nuorat dárbbašit joatkindihte ja ollašuhttit iežaset plánaid. Fáttat nugo movt buktagiid hábmet, ekonomiija, márkanfievrredeapmi, doaimmahit fitnodagaid ja “business strategy” leat muhtin suorggit maid fitnodatráđđeaddit sáhttet rávvet. – Ráđđeaddit leat ieža nuorat ja buohkain lea alddan fitnodat ja dat soaitá vel eambbo movttiidahttit sin gean rávvejit, ramppo prošeaktajođiheaddji iežas mielbargiid. Prošeaktajođiheaddji Lars Miguel Utsi muitala ahte dát prošeakta lea nu bures lihkostuvvan ahte háliidit bidjat johtui vel nuppi Indigee prošeavtta gosa besset vel eambbo davviguovllu álgoálbmot grundárat searvat. Dá lea Indigee ruovttusiidu.

 

Ráđđeaddit geat movttidahttejit. Juohke miellahttusearvi Indigee prošeavttas lea nammadan ráđđeaddiid geain lea máhttu ja vásáhusat fitnodagaid álggahit. NSR lea bivdán Divttasvuotnalačča Lars Theodor Kintel leat ráđđeaddin Norgga Indigee oasseválddiide. Son lea váldán badjelasas ráđđeaddibarggu maŋŋel Guovdageaidnulačča Linda Øverli Nilsen (29 jáhkasaš) mii lei virggis dan rájes go prošeakta álggahuvvui čakčat 2010is gitta 2011 rádjái. Linda lea doaimmalaš nuorra grundar geas leat olu vásáhusat go ođđa easkaálgi niehkojurdagat galget ollašuvvot. Son lohka leamašan hui gelddolaš addit ráđiid nuorra fitnodat jurddašeddjiide ja sus lea stuora doaivva ahte sin jurdagat láddet ja ahte fitnodagat ilbmet hui fargga.


Dálá ráđđeaddi gii galgá doaibmat dassá prošeakta loahpahuvvo 2012 giđa lea Lars Theodor Kintel, son ii leatgo 25 jahkásaš ja lea juo ollen ole vásáhusaid čoaggit mii guoská fitnodat álggaheapmái ja doaimmaheapmái. – Leamaš hui miellagiddevaš čuovvut daid iešguđetge proseassaid maid juohke easkaálgi ferte čađahit go háliida ollašuhttit iežas niegu, dadjá Lars Theodor. – Mun gal lean duhtavaš jus juobe 2-3 áibbas ođđa fitnodagat ilbmet Indigee oasseváldiid jurdagiid vuođul, gii diehtá man olu návccat ja áigi manna álggaheapmái ja čađaheapmái go jurdda galgá ollašuvvat, dadjá hárjánan fitnodat álggaheaddji. Lars Theodor Kintel lea lohkame Bådåddjo universitehtas ekonomiija ja enterprenevravuođa, dasalassin lea sus stádadieđa bachelor dásis ja lohka vel sámegiela- sihke julev- ja davvisámegiela. Sus leat maiddái golbma fitnodaga maid doaimmaha. Okta lea jorgaleapmi- Divtte As fitnodat mii jorgala teavsttaid julevsámegillii dárogillii dahje nuppe guvlui, sus lea maid buokčalan-fitnodat mii doaibmá Divttasvuonas ja goalmmát lea fitnodat mii gullá turistaealáhusas. – Mun geahčadan álohii livččii go ođđamálletmielde vuohki čoavdit muhtin čuolmma dahje gávdnošii go buoret vuogit čoavdit dan. Dainna jurddašanvuogi mielde bohtet ođđa jurdagat ja buktagat, dadjá entrepreneuvra Lars Theodor Kintel.

 

Ráđđeaddi Lars Theodor Kintel adda buori rávvagiid Indigee oasseváldái Johan A. Hansenii. 


-----------
På norsk / dárogillii 

 





Kommenter denne artikkelen   
NSR medias
Evttoha ásahit priváhtaskuvllaid
Presideanta lea vuollánan
NSR ovddida otne eahpeluohttamuša
NSR ii arvan árvalit eahppeluohttámuša...
Olli ferte čilget oaiviliiddis

 

Maŋimuš kommentárat artihkkalaiidda

NSRs historie
  • Bokep Online Fardad
  • På tide å oppdatere?
Berrejit ásahit studeantastipeandda
  • 55nl
Duhtavaš go sámegielstipeanda lea lassánan
  • cuhRbaCCgbGvKR
  • Tøffa govva!

Norgga Sámiid Riikkasearvi
Norske Samers Riksforbund

Poastboksa 173 - 9521 GUOVDAGEAIDNU
Tlf.: +47 78 48 69 55  * Fax: +47 78 48 69 88 *
nsr(a)nsr.no
Mobil: +47 988 50 273 - Org.nr: 971 481 463

Hápmen: Samipress Medietjenester
Siidovuogádat:
Interkodex A/S