RSS-feed

Velg språk!

Utskriftsvennlig versjon Organisatuvrralaš nubbejođiheaddji sártni riikkačoahkkimii

NSR organisatuvrralaš nubbejođiheaddji Gunn-Britt Retter.

 

Organisatuvrralaš nubbejođiheaddji Gunn-Britt Retter doalai sártni riikkačoahkkimii čakčamánu 4. beaivvi.

Almmuhuvvon: 08.09.2010

Čoahkkinjođiheaddji guovttos, delegáhtat, sámediggeáirasat, guossit.

Lea gutni oažžut dán vejolašvuođa organisatuvrralaš nubbinjođiheaddjin doallat sártni riikačoahkkimii. Mun lean doaibman báikkálaš searvvi jođiheaddjin 5 jagi ja NSRa organisatuvrralaš nubbijođiheaddjin 2 jagi. Dat ii leat nu máilmme guhkes áigodat máŋgasiid earáid ektui, geat leat áŋgiruššan sámiid servviid ovddas sakka guhkit. Háliidan goittotge geavahit dán vejolašvuođa smiehtadit organisatuvrralaš hástalusaid birra mo ieš lean vásihan daid.

Dán vahkkoloahpa leat mii – 24 báikkálaš searvvi ovddasteaddjit – čoahkkanan deike Áhkunjárgii. Lágabui 60 delegáhta, nuoraid ovddasteaddjit, 12 sámediggeáirasa, riikastivra. Mii leat vuolgán deike, go mii beroštat sámi kultuvrras, mii beroštat min historjjás ja identitehtas, ja mii háliidat váikkuhit min boahtte áiggi. Ja mii háliidat deaivvadit earáiguin. Mis lea somá, mii muittašat vássán deaivvademiid, ja mii hábmet boahtte áiggi muittuid dás dál. Mun doaivvun dis lei suohtas ikte ja ahte návddašehket čoahkkima, kultuvrra – deaivvadit oahppásiiguin ja oahpásnuvvat earáiguin. Mii beassat gullat mo earát barget, jurddašat várrá “jááá amas nie, nie sáhtášeimmet mii ge min searvvis bargat, min searvi maid sáhtášii lágidit seminára, buktit cealkámuša, čađahit duodjekurssa”. Midjiide bohtet ođđa jurdagat go ná deaivvadit, mis buollá bargomokta, ja mii movttiiduvvat ovddidit áššiid – go ruoktut fas boahtit.

Mun lean goit vásihan dan máŋgii.

Go ruoktut fas boađán, de lea duhát ášši mat doppe vurdet – dat lea árgabeaivi. Bargomokta, ođđa jurdagat ja áigumušat, fertejit vuordit, ihtážii, duon beaivái, ođđa jurdagat boarásnuvvet, ja mokta nohká várra veahážiid mielde. Hástalus maid ieš goit dovddan báikkálaš searvvi jođiheaddjin lea doalahit dan áŋgirvuođa maid oažžun go deaivvadan nu go dinguin. Doalahit jurdda liekkasin, juogadit earáiguin ruovttus, čađahit dan botta go lea mokta ja ovdal go árgabeaivi hávkkada bargomovtta. Hástalusat soitet leat máŋga hámis. Mun dovddan muhtun, dis soitet leat vel eará ge. Muhto, earát fas liikostuvvet bures, doalahit áŋgirvuođa, máhcastat soajáid ja bargagohtet, leat várra máŋgasat fárrolagaid ja veahkkálagaid bargagohtet. Mii lea čoavdda liikostuvvamii.

Sámi guovllut, gos min báikkálaš sámi searvvit doibmet leat máŋggalágánat. Unjárggas, gos mun orun, de leat ollu doaimmat maid sámi searvi lea doaimmahan ovdal sirdojuvvon eará arenaide, go Sámi valáštallan lihttu doaimmaha  valáštallama, giella guovddáš doaimmaha giellakurssaid ja vel gáktekurssaid ge, mánáidgárdi lea gieldda hálddus, giellaoahpahus lea skuvllain. Fárga 40 jagi rahčamušat leat liikostuvvan. Mii de lea vel báhcán sámi searvái doaimmahit, eará go politihkalaččat viggat ain dobbelii, ja sihkkarastit ahte almmolaš ásahusat bargat bargguideaset. Ná lea várra árgabeaivi eanáš gielddain mat álggo rájes leamaš giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu siskkobealde. Kultuvrra han eallá ásahusaid siskkobealde. Sámi berošteaddjit barget daid ásahusain, mo de oažžut olbmuid boahtit sámi searvvi čoahkkimii vel friddjaáiggis ge? Maid mii vel galgat olahit? Lea go lihkkage mihkkege láhppomin min servodagas? Mun deaivvadan dinguin ja fuomášan ain ođđa beliid maid ráhčat. Ieš in máhte omd. suovastit bierggu, min vutnii maid lea guollebiepmanrustegat ihttán ja vel eanet leat plánejuvvon, vuonas gos árbevirolaš bivdin ain eallá.

Eanáš sámi guovllut leat ain olggobealde giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu, eanáš sámi guovlluin aiddo fal dihtto ge sámi kultuvrra almmolaš ásahusain. Ja dáid guovlluin maid leat sámiid searvvit, gos kulturbargu lea guovddážis ja dehálaš. Maiddai Norgga stuorámus gávpogiin leat sámiid searvvit mat čalmmástuhttet sámivuođa, leat čeavlái dainna. Áŋgirvuohta buollá ovddidit sámi kultuvrra ja politihkka gávpogis. Ásahit deaivvadan báikkiid. Oktavuođat čatnašuvvet márkaniin mat lágiduvvojit, politihkalaš jurdagat hábmejuvvojit goarrunbeavddi birra. Gávpot lea viiddis ja sámit ásset bieđggusin. Sámi deaivvadan báikkit lea hirbmat dehálažžat.

Mii buohkat, smávva sámi gilážin ja gávpot ássit, deaivvadat dás. Mii čatnat oktavuođaid, mii čuoldit fierpmádaga, batnit čanastagat mat galggašedje bistit dássážii go ruoktut fas joavdat, daid fertešii dikšut, muđuid boatkanit dahje luovvanit. Muhto mo doalahit dán movtta badjin, go mannat iešguđege guvlui miehtá Norgga, go árgabeaivi fas álgá?

Organisašuvnna, riikastivra ja čállingoddi lea din várás. Mii galgat fállat veahki, bálvalit doaimmaideattet. Várra orru ceahkki váldet oktavuođa allat. Ođđa jurdagat boarásnuvvet. Mat son livčče vuollegaš-ceahkki fálaldagat doalahit fierpmádaga ealasin? Munnje lea goit ođđa teknologiija šaddan vuollegaš ceahkká neavvun: nugo Facebook ja čhatta fálaldagat. Doppe mun juogadan jurdagiid, jearan rávvagiid earáin geat leat doppe. Earáide fas lea várra telefuvnna dahje ealašit guossis nuppi luhtte dat vuollegis-ceahkki vuohki doallat oktavuođa. Dahje várra mii nu áibbas eará.

Goappá vuohki dal leš, mun lean smiehttan iežan báikkálaš searvvi bealis livčče dehálaš buorit ávkkástallat olles NSR fierpmádaga go árgabeaivi álgá ja bargomokta njiedjá. Ávkkástallat ovdamuni gullat stuorra riikasearvái, mas lea sámiid searvvit miehtá Norgga ja 40 jagi vásáhus kultuvrabargguiguin. Veahkkálagaid, vuođđuduvvon dáid vásáhusaid ala, mii sáhttet fárrolagaid doalvut sámi servodaga boahtteáigái, ođđaáigásaš hástalusaid čađa.

Mus eai leat buot vástádusat mo galggašii doalahit bargomovtta. Mii Riikastivrras dárbbašit veahki dis, ja šattat čeahpit guldalit. Juohke ovttas leat iešguđege dárbbut ja iešguđege vuogit mo buoremusat bargat. Smiehtas mii aiddo dutnje luohttámušolmmožin báikkálaš searvvis lea dehálaš diehtit dahje mii lea din searvái dehálaš doaimmahit, mat leat din árgabeaivvi hástalusat, sámiid searvvi hárrái? Mo juogadit nođiid. Maid barget sii geat lihkostuvvet? Dáppe lehket várra deaivvadan geainnu geat leat vásihan seammá, geainna sáhtášit váldit oktavuođa jearrat rávvagiid mo kurssat leat liikostuvvan, makkár artisttat lea “up and coming” ja sáhtášii dáhttu doallat konseartta, mo čoavdit báikkálaš politihkalaš hástalusaid. Njeaidde ceahkkáid mat gávdnošit. Geavat fierpmádaga alcceseaset ávkin.

Áibbas loahpas: Sámiid searvvit ain doalahuvvojit, min bargu ii leat nohkan, vaikko leat sámi ásahusat. Lea ain dárbu loktet sámi kultuvrra ja muittuhit eiseválddiid sin geatnegasvuođaid sámiide. Ja goit mun in sáhte goassige guođđit mu mearrasámi kultuvrra mas leat máŋgaduhát jagi gullevašvuohta Várjjagii.

Mus maid lea ávžžuhus didjiide: borret eambbo váras luondduguoli. Giitu.





Kommenter denne artikkelen    Tips en venn  Gå tilbake
NSR medias
Evttoha ásahit priváhtaskuvllaid
Presideanta lea vuollánan
NSR ovddida otne eahpeluohttamuša
NSR ii arvan árvalit eahppeluohttámuša...
Olli ferte čilget oaiviliiddis

 

Maŋimuš kommentárat artihkkalaiidda

NSRs historie
  • Bokep Online Fardad
  • På tide å oppdatere?
Berrejit ásahit studeantastipeandda
  • 55nl
Duhtavaš go sámegielstipeanda lea lassánan
  • cuhRbaCCgbGvKR
  • Tøffa govva!

Norgga Sámiid Riikkasearvi
Norske Samers Riksforbund

Poastboksa 173 - 9521 GUOVDAGEAIDNU
Tlf.: +47 78 48 69 55  * Fax: +47 78 48 69 88 *
nsr(a)nsr.no
Mobil: +47 988 50 273 - Org.nr: 971 481 463

Hápmen: Samipress Medietjenester
Siidovuogádat:
Interkodex A/S