RSS-feed

Velg språk!

Utskriftsvennlig versjon Gávpotpolitihkalaš plána mearriduvvon riikkačoahkkimis 2007
Norgga Sámiid Riikkasearvvi gávpotpolitihkalaš plána lea ráhkaduvvon 2005 riikkačoahkkima mearrádusa olis, ja mearriduvvon 2007 riikkačoahkkimis. Plána sáhttá movttiidahttit NSR gávpotpolitihkalaš barggu.

Almmuhuvvon: 24.06.2007

Gávpotpolitihkalaš plána (word)

GÁVPOTPOLITIHKALAŠ PLÁNA  NORGGA SÁMIID RIIKKASEARVI (NSR)
- mearriduvvon riikkačoahkkimis 2007

Álgu
Gávpogis mii sihtat ássat! Sámit leat orron gávpogiin guhká ja eambbosat fárrejit gávpogiidda. Sámepolitihkka lea leamaš vuođđoealáhusaid, guohtuneatnamiid, boraspiiriid ja guolástusfatnasa birra. Máŋga doaibmabijut leat dakkárat mat gullet sihke gávpogiidda ja boaittobealbáikkiide ja gávpogis ásset buot ahkáhaččat, njuoratmánát ja vuorasolbmot. Plánii livččii sáhttán váldit mielde olu, muhto das leat doaibmabijut mat gullet erenoamážit gávpogiidda. Plánas leat áššit maidda Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) sáhttá váikkuhit ja sáhttá rievdadit.

Plána ulbmil
NSRs gávpotpolitihkalaš plána galgá bidjat NSR gávpotpolitihkalaš barggu áššelistui. Dás lea sáhka NSR riikkastivrra ja NSR sámediggejoavkku áššelisttu birra. Plána galgá čuvget gávpotsámiid dárbbuid ja daid vejolašvuođaid mat Norgga Sámiid Riikkasearvvis (NSRs) leat váikkuhit gávpotsámiid eallindillái.

Máŋgga áššis leat NSR báikkálaš searvvit dehálaččat go sii šaddet váikkuhit sámi áššiid suohkaniin ja fylkkasuohkaniin, eandalit dain fylkkasuohkaniin main ii leat ovttasbargosoahpamuš Sámedikkiin. Plána ii dattege leat báikkálaš servviid ”doaibmaplána” mii lea mearriduvvon daid báikkálaš serviid ovddas mat leat gávpogiin. Plána galggašii baicce oppalaččat movttiidahttit.
 
Prinsihpalaš árvvoštallamat
Sámit leat integrejuvvon gávpoteallimii ja nu galgetge leat, sámegielain, sámi kultuvrrain, identitehtain ja ealáhusain. Gávpotsuohkaniin ja fylkkasuohkaniin lea ovddasvástádus vuhtii váldit sámegiela, sámi kultuvrra ja servodateallima nu mo Vuođđolágas § 110 čuožžu, Oahpahuslágas, Divššohasvuoigatvuođalágas ja earáge lágain. Min mielas lea maid priváhta ásahusain ovddasvástádus.

Sámit leat integrerejuvvon gávpogiidda, muhto ferte gal aŋkke geahččat livččii go soames sájiin dárbu ásahit ja jođihit gávpotsámiid sierranas ásahusaid.

Plána duogáš
NSR Riikkastivrra mearrádus
Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) riikkastivra lea riikkastivraáššis 15/06  Gávpotpolitihkalaš lávdegoddi mearridan čuovvovačča – ovddeš riikkačoahkkinmearrádusas olis: 
NSR áigu ráhkadit doaibmaplána mii čilge sámi doaimmaid gávpogiin dálá sámediggeáigodagas, nu go Riikkačoahkkin mearridii áššis 10/05. Doaibmaplána galgá čállojuvvot ovddeš gávpotpolitihkalaš prográmmáid vuođul ja plána galgá:
- Dárbbuid čilget oanehaččat.
- Doaimmaid evttohit ovdamearkka dihte gávpotássi mánáid/nuoraid, studeanttaid, bargoohcciid ja vuorasolbmuid váras.
- Čilget sámediggeáigodaga 2005 – 2009 strategiijaplána.
Riikkastivra nammada lávdegotti mii johtilit galggašii čálistit plána. Lávdegotti jođiha Marit Einejord (Romssa sámiid searvi) gii čállá plána. Lávdegotti lahtut leaba Kjellaug Enoksen (Birggon Sámiid Searvi) ja Kristin Sara (Sør-Trøndelag og Hedmark Saemiej Saervie). Lávdegoddi berre gulaskuddat eará evttohuvvon lávdegoddelahtuiguin. Lávdegotti bargui várrejuvvo 15.000 r. 2006-bušeahtas. Lávdegoddi mearrida ieš mo ruđa geavaha
”.

Plána leat lávdegoddi jođiheaddji ja lahtut čállán ovttas. Eará evttohuvvon lahtut leat beassan lohkat plána e-poastta bokte ja kommenteret dan; Paul Bendik Jåma, Ellinor Jåma ja Maidi Steinfjell (Davvi-Trøndelága saemie saervie), Kjell Erland Pedersen (Harstad ja biras sámiid searvi) ja Liv Elin Wilhelmsen, Johnny Bomban Anthi ja Lisbeth Somby (Oslo sámiid searvi). Silje Karine Muotka lea buktán buori árvalusaid.

Lávdegoddi lea gulahallan e-poastta ja telefuvnna bokte. Lávdegoddebargui lea geavahuvvon 0,- ruvnnu. Bargu loahpahuvvui 27.04.06 ja plána addojuvvui riikkastivrii dárogillii ja davvisámegillii. NSR riikkačoahkkin mearridii doaibmaplána olis sáddet plána báikkálaš servviide gulaskuddamii. Plána  buktojuvvui ovdan ja mearriduvvui riikkačoahkkimis 2007.

NSR válgaprográmma 2001-2005
NSR válgaprográmma sámediggeáigodahkii 2001-2005 čilge gávpotsámiid doaimmaid kapihttalis XIV mii gohčoduvvo gávpotpolitihkalaš prográmma:

Máŋga sámi ásaiduvvet gávpogiidda ja stuora čoahkkebáikkiide. Dál sáhttet máŋga sámi buolvva leat riegádan ja bajásšaddan gávpogis. Dát lea viiddidan min oainnu sámi ássama, kultuvrra ja identitehta hárrái. Danne leage dehálaš nannet ealli sámi servodagaid gávpogiin ja stuora čoahkkebáikkiin, ja áiggi mielde dohkkehit dán eallinlági seammá dásis go árbevirolaš sámi servodaga.

NSR áigu danne
• Ráhkadahttit gávpogiid ja stuora čoahkkebáikkiid doaibmaplána.
• Oainnusin dahkat, markeret, nannet ja ovdánahttit sámi identitehta, giela ja kultuvrra gávpogiin ja stuora čoahkkebáikkiin, earret eará sámi viesuid ja giellaguovddážiid ásaheami bokte.
• Oččodit suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda buoret sámegielgealbbu ja kulturmáhtu.
• Ásahit ođđa ja nannet dálá sámi mánáidgárddiid gávpogiin ja stuora čoahkkebáikkiin.
• Oččodit oadjebas bajásšaddandili sámi mánáide ja nuoraide geat orrot gávpogiin ja stuora čoahkkebáikkiin.
• Sihkkarastit sámi eallinkvalitehta sámi boarrásiidda geat ásset gávpogiin.
• Sihkkarastit Romssa gávpoga riikkaidgaskasaš eamiálbmotgávpogin
”.

NSR válgaprográmma 2005-2009
NSR válgaprográmma sámediggeáigodahkii 2005-2009 lea váldán gávpotsámiid mielde vuosttaš kapihttalii ”NSR vuođđooaidnu ja višuvnnat” kapihttalis ”Ođđa máilbmi”:

Eambbo ahte eambbo sápmelaččat ásaiduvvet ja bajásšaddet gávpogiin ja stuorit
čoahkkebáikkiin. Liikká deaŧalaš go sihkkarastit nana báikegottiid, de lea maid deaŧalaš ahte gávpotsámit ožžot sámi eallinvuođu, sihke kultuvrralaččat, sosiálalaččat ja bargguid dáfus. Erenoamáš deaŧalaš lea ahte gávpotsámi mánát, nuorat ja boarrásat besset eallit dakkár dilis gos sin sámi duogáš deattuhuvvo.

NSR jáhkká dasa ahte:
• gávpot- ja stuorit čoahkkebáikkiid sámiin lea vuoigatvuohta doalahit ja ovdánahttit kultuvrraset
• šaddet nana sámi birgen- ja oahpahusfálaldagat gávpot mánáide, nuoraide jaboarrásiidda
• sápmelaččat besset eambbo go dál čájehit ahte sii maid orrot gávpogiin
• gávpotássiin lea riekti váikkuhit iežaset gávpoga sámi fálaldagaide
• Romssa gávpot šaddá gaskariikkalaš eamiálbmotgávpogin
• ásahuvvojit fysalaš deaivvadanbáikkit gávpotsámiide

NSR válgaprográmmas 2005-2009 čuožžu maid kapihttalis V ”Ássan ja infrastruktuvra”:

NSR:ii lea deaŧalaš bargat juohke sápmelačča eallinkvalitehta ja ovdánanvejolašvuođa dihte, orros dal gilis dahje gávpogis”.
 
Dárbbuid čilgen oanehaččat
Gávpogiin orrot iešguđetge sámi joavkkut geain leat iešguđetge dárbbut. Mánáin, nuorain ja vuoras olbmuin leat iežaset dárbbut ja sámegielagiin leat muhtun muddui eará dárbbut go sis, geat eai hála sámegiela. Studeanttain, geat orrot oanehis áiggi gávpogiin, leat fas sin iežaset dárbbut.

Gávpogiin sáhttet leat sihke lulli-, julev- ja davvisámegielagat ovtta ja seammá gávpogis. Gávpogiin orrot maid sii geat eai hála sámegiela danne go leat massán giela dahje ii leat leamaš vejolašvuohta oahppat sámegiela. Máŋga sámiin váilo maid sámi identiehta dahje eai beroš servvoštallat eará sámiiguin. Nu leatge iešguđetge joavkkuin iešguđetge dárbbut.

Lea dárbu ásahit gielalaš ja kultuvrralaš deaivvadanbáikkiid – sihke sámegielat ja sámekultuvrralaš servvoštallamii. Lea dárbu hukset infrastruktuvrra mánáide, nuoraide ja vuoras sámiide gávpogiin. Ferte árjjalaččat oččodit sámi fálaldagaid daidda ásahusaide mat juo leat, ja seammás ferte gal ásahit ja ovdánahttit sierra sámi ásahusaid gávpogiin.
 
Evttohusat
Čađahanovddasvástádus

NSR báikkálaš searvvit leat árjjalaš searvvit mat ráhkadit gávpotsámiide gielalaš, kultuvrralaš ja sosiálalaš deaivvadanbáikkiid, lágidit doaluid ja doaimmahit diehtojuohkin- ja čuvgehusbargguid.

Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) sáhttá báikkálaš servviid bokte ja NSR riikkastvirra bokte loktet áššiid gávpotstivrraide ja fylkkasuohkaniidda ja addit daidda buori ákkaid sámi áššiin. Čađahanovddasvástádus gal lea gávpotsuohkaniin ja fylkkasuohkaniin. NSRs eai leat áirasat gávpotstivrrain, eaige fylkkasuohkaniin. Danne NSR sáhttá gal váikkuhit sámi doaimmaide suohkaniin ja fylkkasuohkaniin, muhto ii sáhte ieš čađahit daid.

NSR sámediggejoavku sáhttá váikkuhit Sámedikki bokte. Sámediggi sáhttá láhčit dilálašvuođaid gávpotsuohkaniid ja fylkkasuohkaniid sámi doaimmaide ja addit ruhtadoarjagiid. Sámediggi sáhttá váikkuhit bajit dási sámepolitihkkii, muhto ii seagut iežat njuolga suohkaniid mearrádusaide.

Olu evttohuvvon doaimmat leat dakkárat maid NSR dušše sáhttá ávžžuhit ja geahččalit váikkuhit, ja dan ferte vuhtii váldit go plána evaluere.
 
Skuvla ja oahpahus
Mánáidgárdi

Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) álggahii sámi mánáidgárdedoaimma Álttás, Deanus, Romssas ja Oslos. Álttá ja Deanu mánáidgárddit leat ain NSR mánáidgárddit. Álttá mánáidgárdi lea 2005 čavčča fárren ođđa dállui ja lasihan mánáidgárdesajiid. Romssa ja Oslo sámi mánáigárddit leat dál suohkanmánáidgárddit. Romssa ja Oslo sámi mánáidgárddit galget jagi 2006 lasihit ossodagaid/mánáidgárdesajiid. Mátta-Várjjagis lea ásahuvvon Sámi ossodat ovtta mánáidgárdái ja Harstad gávpogis lea eatnigielahárjehalli ovtta mánáidgárddis, nu go máŋga earáge sajis. Mánáin lea vuoigatvuohta oažžut 10 diimmu eatnigiellahárjehalli sámegielat mánáide go mánná ii leat sámi mánáidgárddis.

Sámi mánáidgárddit leat áibbas dárbbašlaččat jo mánát galget ovdánit guovttegielat mánnán ja joatkit hállamis sámegiela. Sámi mánáidgárddiide beassá jos lea sámegiella ruovttugiellan. Sámi mánáidgárddiin lea sámegiella sihke mánáid, bargiid ja váhnemiid beaivválaš giella.   Álttá Siiddas, mii lea NSR sámi mánáidgárdi Álttáš, lea maid dáru-sámi ossodat masa besset mánát geat eai hála sámegiela. Muhtun sámi mánáidgárddiide besset mánát, vaikko sis lea dušše dárogiella ruovttugiellan, muhto dás lea sáhka hui smávva mánáin geat eai leat vuos hállagoahtán. Sin mihttomearri lea dađistaga šaddat sámegielagin. Mánát, geain lea sámegiella nubbegiellan, dárbbašit nubbegielmánáidgárddiid/ossodagaid main lea kulturgullevašvuohta go dat addá sidjiide vejolašvuođa váldit gielaset ruovttoluotta. Máŋga váhnema sihtet addit manaidasas vejolašvuođa maid ieža eai lea ožžon. Dán oktavuođas šaddá kulturassi dehálaš, ja šaddá dehálaš beassat čoahkkánit dakkár mánáidgárdái mas lea giella- ja kulturáŋgiruššan.

Hástalus lea ahte sii, geain livččii giellavejolašvuohta, dieđihivčče dárbbu. Gávpogiin sáhttet leat máŋggas geat eai dieđit dárbbu. Nubbi hástalus lea gávnnahit makkár giela galggašii vuoruhit – lulli-, julev- vai davvisámegiela. Gávpogiin válljejuvvo eanas davvisámegiella. Nuppiin sániin lea dasto differensierenhástalus sámi mánáidgárddiid ektui. Sámi mánáin lea stuorra dárbu sierranasat heivehuvvon mánáidgárdefálaldagaide.

Doaimmat maid NSR sáhttá evttohit

  • Ain oččodit eambbo sámi mánáidgárdesajiid gávpogiidda.
  • Nubbegiella/giellaealáskahttinossodagaid ásaheapmi.
  • Dieđut vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra.
  • Guorahallamat mat čájehit duohta dárbbu sámi mánáidgádddiide.
  • Guorahallamat mat čájehit manne máŋggas eai dieđit dárbbu.
  • Rekrutterendoaimmat vai sii, geain lea vuoigatvuohta oažžut sámegielfálaldaga mánáidgárddis, dieđihit dárbbu.

Doaimmat maid Sámediggi sáhttá vuoruhit

  • Ain juolludit sierradoarjaga sámi mánáidgárddiide gávpogiin.
  • Gávpogiid sámi mánáidgárddiid vuoruhit go lea sáhka Sámedikki prošeaktaruđain sámi mánáidgárddiide.
  • Dutkat guovttegielatvuođa hástalusaid ja mánáidgárddiid differensierema.
  • Doarjut sámi váhnemiid vai sin giellaovdáneapmi sáhttá dáhpáhuvvat ovttas mánáidgárddiin ja ruovttuin.
  • Doaimmat mat nannejit sámegielat minoritehtaid dili sámi mánáidgárddiin

Vuođđoskuvllas joatkkaskuvlii
”Kunnskapsløftet” álggahuvvo skuvlajagis 2007/2008 ja lea 13-jahkásaš ollislaš oahpahus. Plána váldá vuhtii ”Kunnskapsløftet” ja mo skuvla ođđasit organiserejuvvo boahttevaš jagiid ja geavaha ”Kunnskapsløftet” doahpagiid.

Sámi luohkát, main oahpahuvvo sámegillii, leat ásahuvvon Oslos ja Romssas. Vuosttašgieloahpahus lea buori muddui čohkkejuvvon ovtta skuvlii, ja nubbegieloahpahus lea gis máŋggaid skuvllain, eanas johtti diibmooahpaheaddjjiid bokte. Muhtun gávpotsuohkanat leat bidjan ovtta skuvlla duohkái oktiiheivehit sámegieloahpahusa ja addán dasa sámegieloahpaheddjiid bargoaddiovddásvástádusa ja sámi skuvlagirjerájusovddasvástádusa; Romsa (Báhpajávrri skuvla), Oslo (Kampen skuvla), Álttá ja Troandin (Huseby skuvla). Sámi kulturmáhttu ja identiehtabargu lea maid dehálaš gávpogiin.

Gávpotsuohkanat organiserejit iešguđetge láhkái sámegieloahpahusa, muhto buot gávpotsuohkaniin lassánit sámegielohppiid lohku. Lea eanas davvisámegiella, nu go mánáidgárddiin maid. Lea maid hástalus go eai buohkat dieđit dárbbu, vaikko livččii dárbu. Gávpogiin sáhttet leat máŋggas geat eai dieđit dárbbu, eaige dieđe makkár vuoigatvuođat ja vejolašvuođat sis leat.

Doaimmat maid NSR sáhttá evttohit

  • Doarjut buot joatkkaskuvllaid sámi dimenšuvnna, ii dušše guokte stáhtalaš  sámi joatkkaskuvlla Finnmárkkus.
  • Bargat vai suohkanat mearridit ressursaskuvllaid mat ráhkadit fágalaš birrasa sihke sámegieloahpaheddjiide ja sámegielohppiide.
  • Jearahit buoret dieđuid sámegieloahpahusa vuoigatvuođaid birra ja makkár ovdamunit leat sámegielfágain (bassá eret ođđadárogielas, sáhttá ohcat allaskuvllaid ja universitehtaid oahpposaji sámegieleriid bokte).
  • Jearahit buoret neahttaoahpahusa daid joatkkaskuvllaide geat eai nákce fállat oahpahusa oahpaheaddji bokte gii lea skuvllas.
  • Bargat vai skuvllat, oahppokantuvrrat, ealáhuseallin ja NAV (ođđa bargo- ja čálgohálddahus) šaddá oktasaš dehálaš arena mii addá dieđuid ja buriid fálaldagaid sámi nuoraide.
  • Márkanastit dan buori jurdaga ahte galggašii leat duodjefága riikkadási oahppokantuvra, dál go boazodoallofága oahppokantuvra Unjárggas lea šaddan fásta doaibman. Nuorat, geat sihtet ovdamearkka dihte duodjeoahpu, fertejit sáhttit váldit oktavuođa ovttain oahppokántuvrrain geas lea ovddasvástádus.
  • Bargat politihkalaččat vai boazodoalu oahppokantuvra nannejuvvo danne go das lea boazodollofágaid fitnodatoahpu riikkadási ovddasvástádus, ja go juo fágat leat dássážii gohčoduvvon ”smávva gáhttenvárar fágat” joatkkaskuvlla fágastruktuvrras. 
  • Bargat vai skuvllaid oamasteaddji deattuhit sámi gealbo- ja oahppomihtuid mat leat oahppoplánan, - eandalit dál go ođđa fágaplánaid galgá geavahišgoahtit. Oahpaheaddjit fertejit nannet sámi kulturgealbuset ođđa oahppoplánaid bajit dási mihttomeriid mielde.
  • Bearráigeahččat ahte sámi bealli boahtá mielde riikkadási áŋgiruššamii ”Nuorra álggaheaddjit” (Ungt entreprenørskap) vai sámi oahppit ja ohppiidfitnodagat leat fárus dán barggus.
  • Bearráigeahččat ahte nuoraid-dáhkádus čuovvoluvvo, namalassii ahte vuoigatvuohta bargui dahje ohppui ollášuvvo.

Doaimmat maid Sámediggi sáhttá vuoruhit

  • Ovdánahttit ja doarjut sámi luohkáid main lea sámegiella oahpahusgiellan.
  • Ávžžuhit dutkat sámi luohkáid sisdoalu, doaimma ja man mávssolaččat dat leat.
  • Sihkkarastit ahte sámi fáttát bohtet mielde buot fágaide skuvllain.
  • Oččodit eambbo oahppogirjjiid maiddái joatkkaskuvllaide.
  • Šiehtadit fágagirjelágádusaiguin vai sámi áššit bohtet fárrui riikkadási oahpponeavvobargui.
  • Ruhtadit ja ávžžuhit sámi fitnodatfágaid álggahit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu.
  • Sihkkarastit buori sámi fágaplána ”Kunnskapsløftet” oktavuođas danne go dát lea erenoamážit dehálaš  gávpotsámenuoraide ja sin identitehtaovdáneapmái.
  • Beairrái geahččat ahte ” Kunnskapsløftet” addá vejoalašvuođaid oahpahit sámi ealáhusaid birra ja sámi kultuvrra miehtá riikka, maiddái gávpogiin.
  • Ávžžuhit ruhtadoarjjaortnegiid ásahit mat makset skuvlamátkkiid, ohppiidlonuhallamiid, bargovahkuid sámi báikkis ja eará fitnamiid dakkár báikkis mas sámegiella lea beaivválaš giellan, dahje bargohárjehallama sámi bargosajis danne go dat nanne gullevašvuođa sámi kultuvrii – maiddái boazodollui.
  • Ruhtadoarjagat daidda geat ásahit sámi mediatehka ja girjerádjosa.
  • Ohppiidstipeanddat ohppiide geat válljejit sámi kulturmáhttofága.
  • Ferte sáhttit bidjat sámi sisdoalu ođđa fágafálaldagaide nu go mat ”Váljema prográmmafágat” (Programfag for valg) ja eará fágafálaldagaide mat gullet karrieareplánemii, maiddái olggobealde sámi giellahálddašanguovllu. Sámediggi ferte ovttasbargosoahpámušaid bokte ja gulahallama bokte sihkkarastit fástá fágafálaldaga sámi ohpiide gávpogiin. 
  • Go skuvllat leat ohcamin ođđa oahppoarenaid, de fertejit šiehtadit sámi bargosajiiguin – maiddái boazodoaluin, duodjeealáhusain ja lotnolasealáhusaiguin ja eará – ja dán fertejit Sámediggi, Oahppodirektoráhtta ja sámi ealáhusorganisašuvnnat  (ovdamearkka dihte Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi, duodjeorganisašvunnat, boanda- ja smávvadálolaččaid searvvit ja guolástusealáhus) oažžut áigái buori ovttasbargosoahpámušaid bokte, ja dasa ferte biddjojuvvot ruhta.

Universitehtat ja allaskuvllat
Soames oahpuin leat sierra sámi earit maidda sáhttet ohcat juogo sii, geat devdet sámi jienastuslogu sisačálihangáibádusaid, dahje sii, geain lea formála sámegielgealbu. Romssas ja Birggonis leat sámi studeanttaid searvvit.

Doaimmat maid NSR sáhttá evttohit

  • Bargat dan badjelii ahte Finnmárkku allaskuvla ja eará allskuvllat fállet sámegieloahpahusa, sámi kulturoahpahusa ja eará sámi guoskevaš fágaid.
  • Evttohit evalueret ja várra revideret eriid ja heivehit daid dálá dárbbuide.
  • Evttohit čielggadit makkár ásahusain galgá leat ovddasvástádus oahpahit sámegiela alla dásis, ja ovdamearkka dihte sáhttá go ásahit sámi giellaoahpu Troandimis.
  • Bearráigeahččat ahte buot oahppoásahusat, mat leat Sámis, systemáhtalaččat lasihit dieđuid ja máhtu sámi áššiin ja váldet sámi oainnu mielde buot dutkamiin gokko fal lea vejolaš.

Doaimmat maid Sámediggi sáhttá vuoruhit

  • Stipeanddat iešguđetge oahpuide.
  • Organisašvudnadoarjja sámi studeanttaid servviide.
  • Dahkat geatnegahtti ovttasbargosoahpámušaid oahppoásahusaiguin mat lea sámi guovlluin ja mat čilgejit sámi dutkama ja ovdáneami.

Ollesolbmooahpahus
Jos sámegiella galgá fievrriduvvot buolvvas bulvii, de fertejit váhnemat hálddašit sámegiela čálalašgiela. Máŋga sápmelačča eaige leat oahppan sámegiela hállat, eaige leat oahppan čállit eatnigielaset. Lea dárbu nannet ollesolbmooahpahusa.

Doaimmat maid NSR sáhttá evttohit

  • NSR čatná oktavuođa VOX guovddážiin ja movttiidahttá sin oahppat eambbo sámi ollesolbmuid dárbbuid birra ja vuhtii váldit sámi ollesolbmuid joatkka- ja viidásetoahpu dárbbu.
  • NSR ávžžuha VOX álggahit dakkár barggu mii attášii ollislaš sámegiela prográmma.
  • Oahppodepartemeanta ja Oappodirektoráhtta sáhttet ovttas Sámedikkiin álggahit sámegiela ollesolbmoođastusa.
  • Sámi oahppolihttu SOL oažžu ruđa ráhkadit sámi ollesolbmooahpahusprográmma.

Doaimmat maid Sámediggi sáhttá vuoruhit

  • Stipeanddat ollesolbmuide geat váldet sámi oahpu.
  • Bearráigeahččat ahte buot allaskuvllat ja universitehtat fállet sámi álgooahpu.
  • Álggahit dutkama ja ovdánahttima sámi giellaoahpus ja ollesolbmodidaktihkas.

Kultuvra ja čálgofálaldagat
Sámi arkitektuvra ja design

  • Suohkanat, stáhtalaš ásahusat gávpogiin ja eará almmolaš etáhtat berrejit váikkuhit dasa ahte sámi ássan ja historjá gávpotguovllus boahtá oidnosii. Dan sáhttá earret eará bargat dakko bokte ahte hábme almmolaš viesuid ja olgoáimmobáikkiid sámi arkitektuvrrain ja designain.

Sámi doalut dáčča kulturásahusain
Lea buorre go gávpotsuohkaniid nanus dáčča kulturásahusat fállet sámi doaluid dábálaš prográmmas, muhto ain lea nu ahte sámesearvvit lágidit ollu kulturdoaluid gávpogiin. Dat lea buorre ja galggašii áinnas joatkit danne go lea lunddolaš ahte sámi organisašuvnnat lágidit doaluid. Sámi organisašuvnnat/sámesearvvit berrejit maid gávdnat eambbo ovttasbargoguimmiid.

Doaimmat maid NSR sáhttá evttohit

  • Gávpotsuohkanat ávžžuhuvvojit váldit ovddasvástádusa ja ávvudit Sámi álbmotbeaivvi almmolaš doaluin, ovdamearkka dihte dakko bokte ahte suohkan ásaha lávdegotti, mas lea sierra bušeahta, ja ovddasvástádus lágidit doaluid.
  • Oainnusin dahkat sámi girkoeallima gávpotsuohkaniin ja čilget ahte lea dárbu sámi girkoeallimii.
  • Sámegielat kulturskuvlafálaldagat.
  • Sámi muitalanárbevierru, musihkka ja dáidda galgá leat mielde gávpotsuohkaniid kulturskuvllain.
  • Ávžžuhit dáčča kulturássahusaid fállat sámi dáidaga ja kulturvva dábálaš prográmmas.
  • Bearráigeahččat ahte ásahuvvojit eambbo sámegielat deaivvadanbáikkit gávpogiin. 
  • Leat fárus álggaheamen sámi kultuvrralaš ja sosiála deaivvadanbáikkiid.

Doaimmat maid Sámediggi sáhttá vuoruhit

  • Vuoruhit doarjaga sámi kulturdoaimmaide mat leat gávpogiin.
  • Addit organisašuvdnadoarjaga sámi servviide mat leat gávpogiin.
  • Bargat vai Norgga kulturráđđi ja earát váldet ovddasvástádusa ovddidit sámi kulturfálaldagaid sin doarjjaortnegiid bokte, eaige duvdil buot Sámediggái.
  • Juolludit ruđa Beaivváš Sámi Teáhterii, lullisámi teáhterii (Muofis) ja eará  sámi amatevrateáhteriidda mat fitnet gávpogiin.
  • Sihkkarastit ahte Kultuvrralaš skuvlaseahkas leat sámi mánáidčájálmasat, sámi musihkka ja girjjálašvuohta.
  • Oččodit profešunealla sámi mánáidteáhterjoavkku ovttas ásahuvvon teáhteriiguin.
  • Ruhtadoarjja Sámi dálveriemuide Oslos vai šattašii jahkásažžan

Sámi kulturviesut
Galgá oččodit sámi fálaldagaid gávpogiid dálá kulturásahusaid dábálaš programmáide, muhto ferte maid geahččat makkár dárbu lea ásahit sierranas sámi ásahusaid gávpogiin – ovdamearkka dihte kantuvralanjaid masa sámi ásahusat leat čohkkejuvvon.  Oslo Sámi viessu leat kantuvralanjat masa sámi ásahusat čohkkejuvvojit ja Álttá Sámi Siiddas lea Sámi mánáidgárdi ja Sámi giellaguovddáš.

Lea dárbu ásahit sámi kulturviesuid/deaivvadanbáikkiid eambbo gávpogiidda. . Livččii mihttomearri ahte sámi viesut gávpogiin leat eambbo go oktasaš kantuvrabáiki, ja juohke biras ferte ieš mearridit mo. Lávejit leat plánat gievkkana hukset, stuora lanjaid main sáhttet leat doalut, gávpi, girjerájus, duodjelanjat, čájáhuslanjat. Gáffádat mii lea rabas sihke beaivet ja eahkes ja mas viessu diine ruđa. diehtojuohkin- ja čuvgehusbarggut jnv. Lávet maid leat plána ásahit olgobirrasa mas lea lávvu/dolastanvejolašvuohta jnv,

Sámi kulturásahusaid ásaheapmi gávpogiin lea vuosttažettiin gávpotsámiid iežaset ovddasvástádus – mađe mielde sii nákcejit formálalaččat asahit kulturásahusa – vuođđustusa, oasussearvvi dahje makkár organiserema de vállje. Gávpotsuohkaniin, fylkkasuohkaniin ja Sámedikkis lea ovddasvástádus veahkehit kulturásahusa ruhtadit doaimma ja viessoláiggu dahjejuo viesu oastima, daid bákkiin gos lea sáhka sierranas vistti eaiggáduššamis.

Doaimmat maid NSR sáhttá evttohit

  • Formálaččat ásahišgoahtit Sámi giella-  ja kulturguovddážiid gávpogiin.

Doaimmat maid Sámediggi sáhttá vuoruhit

  • Vuoruhit doaibmadoarjaga sámi viesuide mat leat gávpogiin.
  • Vuoruhit ruđaid sámi prošeavttaide mat leat gávpogiin.

Almmolaš ásahusat ja bálvalusfálaldagat
Bearaš- ja mánáidsuodjalanásahusat

Sámi gealbu ja máŋgakultuvrralaš máhttu lea hui dehálaš buot ásahusain, maiddái gávpotsuohkaniin. Sámevuohta jávká jos ii áŋgiruša sámevuođa bealis.

Doaimmat maid NSR sáhttá evttohit

  • Evttohit mánáid- ja bearašbálvalusaid gealboloktema vai sáhttá bures vuhtii váldit sámi mánáid ja nuoraid.
  • Evttohit eambbo ovttasbarggu sámi riikkadási gealboguovddážiin – earret eará Sámi nášunnalaš gealboguovddáš – psykiatriija ja gárren (SÁNÁG), Finnmárkku Dearvvašvuohta.
  • Bearráigeahččat ahte ásahuvvojit riikadási guovddážat main leat sámi pedagogalaš psykologalaš bálvalus.

Gárren

Doaimmat maid NSR sáhttá evttohit

  • Evttohit gealboloktema gárrendivššus, sihke sámegiela, sámi kultuvrra ja eará dálkkodanvugiid birra. 
  • Evttohit ovttasbargat eambbo Finnmárkku Dearvvašvuođain ja gárrendivššu sámi guovlluin

Doaimmat maid Sámediggi sáhttá vuoruhit

  • Vuoruhit gárrendivššu go lea sáhka Sámedikki dearvvašvuođaruđain

Vuoras sámit gávpogiin
Sámit fárredaddet gávpogiidda, maiddái boarásmanbeaivvi, ja de lassánit sámegielagat ja sámi vuoras olbmot gávpogiidda.

Doaimmat maid NSR sáhttá evttohit

  • Evttohit ahte gávpotsuohkanat addet ovtta boarrásiidruktui sierranas ovddasvástádusa leat sámegielat vuorrasiid boarrásiidruoktu ja sámi vuorrasiid boarrásiid ruoktu.
  • Evttohit árjjalaččat rekrutteregoahtit sámegielat dearvvašvuođabargiid.
  • Ettohit kulturdoaimmaid – árbevirolaš sámi borramuš, duodji ja eará.
  • Evttohit gealboloktenbargguid - sámegielgealbu, máŋggakultuvrralaš áddejupmi ja kulturmáhttu. 
  • Ávžžuhit sámi servviid eambbo beroštit gielalaš ja kultuvrralaš doaimmaid lágidit vuoras sámiide gávpogiin.

Doaimmat maid Sámediggi sáhttá vuoruhit

  • Ságastallat vuoras sámiid sierrana dilálašvuođaid birra Dearvvašvuođa- ja sosiálaeiseváldiiguin riikkadásis.

Ealáhus ja sámi bargosajit gávpogiin
Dássážii lea sámepolitihkas leamaš eanas sáhka sámi vuođđoealáhusain ja boaittobealbáikkiid bargosajiin. Sámediggi lea ovdamearkka dihte fárrehan ossodatkantuvrraid Romssa gávpogis Gáivutnii vai šaddet boaittobeal bargosajit. Sámi almmolaš bargosajit gávpogiin leat seammá dehálaččat go earáge sajiin. Sámi ealáhuseallin gávpogiin lea áigeguovdil ja sáhttá leat mátkeealáhus, duodji, diehtojuohkinbargu, jorgalan- ja dulkabarggut ja eará.

Doaimmat maid NSR sáhttá evttohit

  • Oččodit buori álggaheaddjibirrasiid ja strategalaš sámi ealáhusovdáneami gávpogiin, earret eará sámi gründerguovddáža asaheami bokte muhtun gávpogis.
  • Oažžut gávpotsuohkaniid ealáhuskantuvrraid beroštišgoahtit sámi ealáhusovdáneamis.

Doaimmat maid Sámediggi sáhttá vuoruhit

  • Hástalit priváhta sámi fitnodagaid ásahit gávpogiidda.
  • Bargat vai stáhtalaš sámi bargosajit ásahuvvojit gávpogiidda.
  • Bidjat Sámedikki virggiid/ossodagaid gávpogiidda.

Strategiija sámediggeáigodahkii 2005-2009
Norgga sámiid Riikkasearvi (NSR) oaidná duohtan ahte olmmošlohku gávpogiin lassána. Áigi rievdá boares máilimmis ođđa máilbmái. Čoahkkebáikkit, gávpogat ja gávpotsuohkanat sturrot. Norgga Sámiid Riikkaservi (NSR) ferte NSR sámediggejoavkku bokte láhčit dili vai gávpogiin lea ealli sámegiella, sámi kultuvra ja servodateallin, daid váikkuhanvejolašvuođaid bokte mat Sámedikkis leat.

Dárogillii





Kommenter denne artikkelen    Tips en venn  Gå tilbake
NSR medias
Evttoha ásahit priváhtaskuvllaid
Presideanta lea vuollánan
NSR ovddida otne eahpeluohttamuša
NSR ii arvan árvalit eahppeluohttámuša...
Olli ferte čilget oaiviliiddis

 

Maŋimuš kommentárat artihkkalaiidda

NSRs historie
  • Bokep Online Fardad
  • På tide å oppdatere?
Berrejit ásahit studeantastipeandda
  • 55nl
Duhtavaš go sámegielstipeanda lea lassánan
  • cuhRbaCCgbGvKR
  • Tøffa govva!

Norgga Sámiid Riikkasearvi
Norske Samers Riksforbund

Poastboksa 173 - 9521 GUOVDAGEAIDNU
Tlf.: +47 78 48 69 55  * Fax: +47 78 48 69 88 *
nsr(a)nsr.no
Mobil: +47 988 50 273 - Org.nr: 971 481 463

Hápmen: Samipress Medietjenester
Siidovuogádat:
Interkodex A/S