SÁRDNI NSR 39. RIIKKACOAHKKIMII BÅDÅDDJUS 2007

Coahkkinjodiheaddjit, áirasat ja guossit!

Mun lean stuorra vuordámušaiguin ja iluin deaivvadeamen dinguin dáppe. Jagi dás ovdal ožžon luohttevašvuoda bargat din ovddas NSR-jodiheaddjin. Lea leamaš sihke gelddolaš ja hástaleaddji jahki. NSR-jodiheaddji oažžu ollu miellagiddevaš vejolašvuodaid. Son beassá deaivvadit báikkálaš servviiguin, miellahtuiguin ja earáiguin ja beassá oaidnit buriid beliid girjás sámi servodagas. Mis leat hástaleaddji barggut riikkastivrras, jodihangottis ja Sámedikki ektui, ja dát arenat leat muhtun dehálaš sámepolitihkalaš arenat.

Má?ga olbmo min servodagas oaivvildit ollu áššiid NSR birra. Eanaš olbmuin leat positiiva vuordámušat. Sis leat dat vuordámušat ahte NSR sáhttá ordnet daid áššiid main olbmot beroštit ja sis leat dat vuordámušat ahte NSR máhttá rievdadit vuoiggatmeahttun diliid ja ahte NSR máhttá njulget váilevašvuodaid Sámi servodagas. Má?ga olbmo, sihke NSRa siste ja eará olbmot, luhttet hui ollu dasa ahte NSR ain sáhttá rievdadit áššiid. Go mun lean NSR-jodiheaddji de mun lean ceavlái ahte dilli lea nu, ja seammás mun diedán ahte mii leat ádjánan guhká ja má?ga olbmo leat bargan hui garrasit áššiiguin ja proseassaiguin ovdal go mii leat juksan buriid bohtosiid. Mun jurddašan juohke beaivvi maid mii sáhttit oláhit boahtteáiggis, ja movt mii galgat oažžut politihkalaš bohtosiid. Mun jáhkán mis leat hui ollu fámut – ja mun jáhkán dan bargui maid mii bargat. Mun sávan ahte dii maid dovdabehtet ahte dii lehpet fárus dán barggus ja, ahte dii maid jáhkkibehtet ahte mii máhttit bargat.

Vaikko má?gasiin leat stuorra vuordámušat NSRii, de leat diedusge muhtumat geat eahpidit, sii eai jáhke midjiide. Mun lean mannan jagi gullan ahte NSR njunuš politihkkárat cuiggoduvvojit ja NSR organisašuvdna cuiggoduvvo garra sániiguin sihke aviissain ja olbmuid gaskkas. Diedusge lea nu ahte go olbmuin leat nu stuorra vuordámušat dasa maid mii sáhttit cadahit, de soapmásat dattege eahpidit juste danne go mii han máhttit. Mii leat geahccalan hui rahpasit cilget mediaide buot áššiid birra, danne go min mielas lea dehálaš cielgasit cealkit maid NSR áigu ovtta ja ovtta áššis ja oppalaccat.

Mun sávan ahte olbmot besset eambbo oahppásmuvvat min bargguide, ja jos mii galgat cilget olbmuide min barggu birra, de mii fertet leat doppe gos olbmot leat. Min miellahtut báikkálaš dásis leat hui dehálaccat. Mis leat dušše moadde ollesáigge aktiva politihkkára, muhto dat ii galggašii hehttet min joatkimis rabasvuodain sihke siskkáldasat min organisašuvnnas ja olggusguvlui mediaide ja servodahkii. Jos muhtumat eahpidit, de galgá beassat gullat cielga vástádusa ja gullat makkár áššiiguin mii bargat. Diedusge mii sáhttit leat má?gga oaivilis. Ii leat sihkár ahte mis lea seammá mihttomearri ja seammá bargovuohki, muhto lea hui lunddolaš leat guovtteoaivilis.

Mun namuhan oanehaccat deháleamos áššiid maiguin NSR áigu bargat boahtte jagi. 

1. NSR galgá sihkkarastit ahte bargojuvvo nannosit sámegiela ja sámi kultuvrra ovddas
2. NSR galgá sihkkarastit sámi vuoigatvuodaid guolásteapmái
3. NSR galgá sihkkarastit sámi eananvuoigavuodaid sámi ássanguovllui Romssas, Nordlánddas, Trøndelágafylkkain ja Hedmárkkus
4. NSR galgá sihkkarastit sámi oahpponeavvuid buot ohppiide skuvllas
5. NSR galgá ráhkadit biraspolitihkalaš vuodu

Mannan jahki ii leat leamaš dušše álkkes jahki. Mis lea leamaš turbuleanta dilli nu go dii várra lehpet oaidnán ja gullan medias, ja olmmošlaccat lea leamaš sihke váttis ja lossat. Mis leat leamaš hástalusat earret eará danne go sámepolitihkalaš bargu lea lossat. Dávjá fertejit politihkkárat gierdat garra deattu mii bistá guhkes áiggi. Muhtomin lea nu ahte eat boade ovttaoaivilvuhtii danne go mis eai leat seamma mihttomearit ja sáhttá leat nu ahte mii eat soabat movt mii galgat bargat. Go biekkat bossot, de lea dehálaš joatkit dan guvlui gosa mii leimmet mannamin.

Boahtte jagi mii fertet nanosmahttit min organisašuvnna. NSR miellahttolohku lea rievdan jagis jahkái ma?emus logi – vihttanuppelogi jagi, ja dábálaccat lea nu ahte guokte jagi ma??á válgga, de lea áibbas ”jámás”. Dán jagi lea miellahttolohku lassánan veaháš. Mun lean hui ilus go muhtun báikkálaš searvvit duodas leat háhkagoahtán miellahtuid. Mii eat geargga goassege miellahttoháhkamiin, ja sáhttá dovdat dán barggu leat hui lossagin. Muhto, sáhttá maid leat buorre ágga fitnat oahpes-olbmuid luhtte ja háleštit ja gullat mii dáhpáhuvvá min servodagas. Riikkastivra háliida ahte dii boahtibehtet mielde báikkálaš searvviid prošektii dán jagi. Mii sáhttit ovttas bargat nu ahte buot báikkálaš servviin šaddet unnimustá guoktelogi miellahtu. Ja mis berrejit leat joba golbma stuorra searvvi mas leat eambbo go cuodivihttalogi miellahtu. Mii háliidit ahte buot sámesearvvit galget leat nannosat ja ahte sii galget nagodit bargat sihke kultuvrralaš áššiiguin ja politihkalaš áššiiguin. Boahtte cavcca, de NSR ávvuda njelljelogi-jagiávvudeami Guovdageainnus. Mii galgat min iežamet ávvudit, ja seammas galggašeimmet sáhttit muitit dan jagi garra bargojahkin vai vuoitit boahtte sámediggeválgga.

Má?ga miellahtu orrot stuorra gávpogiin guhkes áiggi dahje oanehis áiggi, ja má?ga buolvva leat bajásšaddan gávpogis, ja leat orron olles eallima gávpogis. Sámesearvvit leat hui dehálaccat gávpogiin ja ráhkadit sihke kultuvrralaš, politihkalaš ja sosiálalaš deaivvadanbáikkiid ja veahkeha sámekultuvrra eallit gávpogiin. Mun lean duhtavaš go mii dán riikkacoahkkimis beassat ságastallat gávpotpolitihkalaš prográmma birra ja mearridit dan prográmma. Prográmma šadda leat njulggadussan NSRii oaidnin dihtii makkár dárbbut gávpotservodagain leat. Go mii deaivvadit Bådåddjus ságastallat ja meannudit, de heive ge hui bures ahte mii ságastallat juste gávpotáššiid birra dáppe. Bådåddju gávput berre bargat julevsámi ja bihtámsámi kultuvrra ovddas. Bådåddju suohkan, Nordlánda fylkkasuohkan ja Sámediggi ja guvllolaš aktevrrat berrejit loktet sámi áššiid Bådåddjus. Dat livccii hui mávssolaš sápmelaccaide geat orrot dáppe, ja mun jáhkán maid ahte olles guovllus leat sámi fámut mat sáhttet boahtit oidnosii dákkár ovttasbarggu bokte. Mun hálidan muitalit didjiide vehaš das maid lean gullan. 1960-jagiin lei sámi ruovttukultuvra hui cihkosis dáppe gávpogis, muhto lei gal nu ahte nubbi sápmelaš dovddai nuppi sápmelacca. Okta sámenisu gii fárrii deike háliidii oahpahit iežas niidii cearddalaš má?ggabealatvuoda birra dáppe gávpogis. Son dajai ahte jos buot olbmot Bådåddjus, geat oktii ledje geavahan cázehiid, gávnnadivcce, de eai livcce cáhkán Duopmogirkui buohkat. Sámesearvi (Bådåddju sámesearvi (Heargenjárgga Sámiid siebrre – mii šattai Oarje-Sálto sámesiebrre ja mii dál lea caskojuvvon oktii Nuorta-Salto sámesiebrriin ja šaddan Sáltto Sámesiebrre – dat ásahuvvui 1980, ja Álttá ášši lei dalle diedusge deháleamos ášši sámesearvvis. Sámesearvvi lahtut vázze miellacájehemiin gávpoga cada 1981. Vuosttaš jodiheaddji lei Marit Myrvoll gean dii várra dovdabehtet – Bådåddju lea su mánnávuoda gávpot. 1984 huksii sámesearvi goadi Bådåddjujávrráža báldii ovttas Nordlándda Fylkkamuseain. Ivar Pedersen Moskkis eret Divtasvuonas lei oahpaheaddji. Gávccilot-logu gaskamuttus šattai stuorra ášši vuosttaldit Saltfjell-Svartisen huksemiid ja sisabáhkkemiid, luonddu geavaheapmi ja luonddu suodjaleapmi ledje dehálaš fáttát. NSRas leamaš dákkár váttis áššit ovdal maid. Galgá go geavahit luonddu, galgá go suodjalit luonddu ja movt galgá birget go leat stuorra sisabáhkkemat. Dát fáttát leat ain dehálaccat. Mii galgat dáppe dán riikkacoahkkimis ságatallat juste luondduipmárdusa birra, geavaheami birra ja suodjaleami birra. NSR lea bargan dáiguin áššiguin dan rájes go sámelihkadus álggahuvvui ja gitta otná beaivvi rádjái. Šaddá gelddolaš gullat riikkacoahkkima cealkámuša dán áššis.

Mun lean maid ilus ja giitevaš go NSR diimá riikkacoahkkimis celkkii ahte Sámeálbmotfoandda rudat galget geavahuvvot nannet ja ovddidit sámegiela. Dii lehpet gullan ahte mus ii leat nu buorre sámegiella, muhto mun geahccalan hállat sámegiela. Mun duosttan eambbo hállat go ovdal. Diibmá mun in duostan hállat sámegiela almmolaš báikkis. Mun in duostan hállat njuolggosáddagis radios. Dál mun lean hállan almmolaccat ja mun lean hállan njuolggosáddagis ja juohke sajis. Mun dárbbašan diedusge veahki go mun ráhkkanan. Ja má?ggas veahkehit mu váldit giela ruovttoluotta, vaikko dat lea garra bargu. Mis leat dovddut ja mis lea identitehta ja historjá ja min gållegiella lea nu dehálaš. Mun diedán hui bures ahte dat lea guhkes geaidnu. Muhto min deháleamos ášši berre leat giellaášši. Mii galgat váldit giela ruovttoluotta. Giella guoská midjiide buohkaide. Juohke olmmoš sáhttá bargat veaháš eambbo gielain, vaikko man unnán, dahje ollu sámegiela son máhttá. Dat lea mu mielas áidna vuohki. Go mus lea lossa dilli sámegielain, de mun jurddašan mu máttáráhkuid ja máttarádjáid birra. Sii leat vásihan juste seammá go mun. Dušše nuppeláhkái. Sii leat dovdan man váivi mannat kantuvrraide hállat amas giela ja háleštit amas giela ja deavdit skoviid amas gillii. Mun sávan ahte dii buohkat sáhttibehtet bargat sámegiela ovddas. Dat ferte leat min deháleamos ášši lagamus logi jagi.

Mun lean beahtahallan go NRK Sámi Radio lea heaittihan sámegiela interneahttasidduid. Siiddut ledje dehálaš sámegiel-arena sámi servodagas. Mu mielas sameradio caská min bealljevuollái. Jos sámeradio ii nagot cállit sámegillii interneahtas, gii dalle nagoda? NSR bargá ollu nuvttá barggu nu ahte gulahallan šaddá sámegillii ja dárogillii ja neahttasiiddut šaddet sámegillii ja dárogillii. NSRs ii leat má?ga milliuvnna giellaruhta, ii ge eará ruhta. Mis lea dušše min iežamet buorre dáhttu. Mun ávžžuhan NRK Sámi radio doaimmaheaddji rievdadit mearrádusa. Mun ferten dadjat má?gga geardde ahte cálalaš sámegiella lea hui dehálaš giella-ovddidan-ášši.

Mun lean nisson jodiheaddji ja mun lean ma?emus jagiid gullan ollu dan birra ahte leat go nissonolbmot vai dievdolbmot geat galget jodihit sámi servodaga. Mu mielas lea hui somá dán oktavuodas coggat ládjo-gahpira. Dat lea nana nisson-fámu symbola. Várjjat Sámi Musea ja duojár Inger Dagsvold leat veahkehan mu, ja mun giittán veahki ovddas! Ládjo-gahpir geavahuvvui dušše 1870 rádjái Finnmárkkus. Go miššunearat ja eiseváddit bohte dáruiduhttit, de mu mielas orru leamin nu ahte sii háliidedje mearridit makkár biktasat nissonolbmuin galge leat badjelis ja mearridit ládjo-gahpira badjel. Mu mielas dat lea vealaheapmi. Sii celke ahte gahpiris lea ”cik?aivuoda-biru”. Mu dovddan gahpira fámolažžan. Dáinna gahpiriin mun cájehan ahte ii oktage oacco duolbmat min.

Mii leat ilus ja giitevacca go Sáltto sámesiebrre-NSR lea váldán min vuostá dáppe Bådåddjus dán riikkacoahkkimii. Mun sávan máiddái ahte má??á dán coahkkima mis lea á?girvuohta ja mokta bargat sámepolitihkalaš bargguiguin boahtte jagi. Loahpas mun sáván midjiide buohkaide ollu lihkku sagastallamiiguin dán golbma beaivvi.

Loga sártni dárogillii