Sámi Radio bargá hui buori barggu sámegiela ektui ja lea ollen dán rádjái rahčamušain dego eará ge sámi ásahusat ja das ánssášit dieđusge rámi. Lea aŋgge dehálaš ahte doalahit ja ollesáiggi geahččalit ovdánahttit buori fálaldaga sihke sisdoalu ja giela ektui radios, TV-sáddagiin ja maiddái otnáš guovddáš mediumas, mii lea interneahtta.
Mii dieđusge áŋgirit čuovvut Sámi Radio fálaldagaid ja leat moaitán de váilevašvuođaid giela ektui. Duvle čáliimet rabas reivve NRK Sámi Radioi gos loktiimet giellavuoruheami NRK Sámi Radios. Buvttiimet ovdamearkkaid go Mánáid-TVs ja nuoraid TV-prográmmas ÍZÜs lei olu dárogiella. Cuiggodeimmet maid váilevaš neahttafálaldaga sámegillii ja váillaheimmet julev- ja lullisámegielat fálaldaga.
Sámi Radio lea nanu ásahus ja lea hui váikkuheaddji sámi servvodahkii, ja dainna fámuin boahtá maid ovddasvástádus. Dat ovddasvástádus lea addit ollislaš mediafálaldaga sámi áššiid birra sámegillii. Mediafálaldat lea mielde lokteme sámegiela ja dat lea earenomáš dehálaš unnibušgielaide oidnot ja gullot. Ja go mun dás human sámegiela birra, de mun human visot min suopmaniid birra. NRK Sámi Radios lea ovddasvástádus Norgga bealde ja dasto gártá ovddasvástádus buktit mediafálaldaga almmolaš sámegielaide mat leat Norggas, namalassii lullisámegillii, julevsámegillii ja davvisámegillii.
Lea viiddis fálaldat davvisámegielagiidda muhto mii váillahit duođain eambbo lulli- ja julevsámegiela. NRK Sámi Radio galgá leahkit buot sápmelaččaide fálaldat ja livččii danin vuoiggalaš ahte Sámi Radio olu nanusmahtta lulli- ja julevsámegiel fálaldaga. Otná dilli lea nu ahte NRK Sámi Radios lea 32 diimmu radiosáddagat vahkkus ja lea dušše diibmobeali, 30 minuvtta, vahkkui lullisámegiella, ja diibmobeali, 30 minuvtta, julevsámegiella ja dat lea beare unnán. Mii leat váillahan fálaldagaid mánáide ja nuoraide julev- ja lullisámegillii ja leage somá gullát ahte dál lea mánáide ráhkaduvvome prográmmat. Galggalii bissut dat fálaldat ja nuoraide berrelii maid ráhkaduvvot prográmmat julev- ja lullisámegillii. Obbalaččat galggalii olu eambbo gullot dát gielat. Jus ásahusas dego Sámi Radios oidnojit ja geavahuvvot dat gielat olu de loktanivččii árvu ja nanusmuvalii gielladilli. Sáhttá buohtastahttit dan davvisámegiela dili dárogiela ektui; lea unnán davvisámegiella dárogiela ektui radios go geahččá ollislaččat muhto dan mii lea, lea hui mávssolaš ja galgat ollesáigge bargat dan nala ahte gullo eambbo. Lulli- ja julevsámegiella leaba unnibušgielat unnibušgielas ja dan dihte lea máilmme dehálaš ahte NRK Sámi Radio bargá dasa ahte nanusmahtti ja loktet min unnibušgielaid.
Go boahtá min cuiggodemiide mánáid-TV ja nuoraid-TV giellageavaheami ektui de lea maiddái NRK Sámi Radio siskkáldaš árvvoštallamiin boahtán ovdán ahte geavehuvui beare olu dárogiella dáin sáddagiin. Jurdda lei buorre, ahte oahpahit sámegiela mánáide ja nuoraide muhto dat ii galgga suoládit áiggi dan sámegielat mánáid ja nuoraid fálaldagas. Die lea baicca jurdda NRK’ai ahte oahpahit sámegiela dárogielat mánáid- ja nuoraidprográmmain.
Neahttasiiddut lea guovddáš ja dehálaš fálaldat eanas mediain dán áigge. Neahttamedia lea šaddan liikka dehálaš go radio ja tv. Dan ektui mii eat oainne ahte odne lea dohkálaš fálaldat. Go odne Sámi Radio ruovttusiidduid rahpá de lea measta buot dárogillii. Sámegielat siiddut eai leat oidnosis obanassenge, leat baicca čihkkojuvvon Árdna kulturmagasiinna siidduide. Dasalassin de eai buot ođđasat jorgaluvvo sámegillii. 10 jagi áigi eai dáidán nu olusat geavahit interneahta muhto odne go neahttamedia lea šaddan nu dehálaš de fertet measta gáibidit ahte Sámi Radio buktá dan fálaldaga ollislaččat sámegillii ja vuoruha sámegiela váldogiellan buot buvttadeamis go dat lea fálaldat maid sámi álbmot ohcala.
Dáid áššiid NSR nuoraidlávdegoddi lokte dan dihte go NRK Sámi Radio lea norggabeale Sámi deháleamos ásahus ja dan dihte go mii jáhkkit ahte Sámi Radio nagoda bargat buoret barggu ja nagoda leahkit njunnožis ain sámegiela lokteme, nanusmahttime ja ovddideame ja addime buori mediafálaldaga sápmelaččaide.
----------
På norsk / darogillii
Kommenter denne artikkelen
Tips en venn Gå tilbake