Muhtin čiegus rehkenastinvugiin sii leat gávnnahan ahte ráddji ferte leat unnimusat 15.000 ássit juohke suohkanis. Dat juo ieš alddis muitala ahte jus Bb oažžu miela mielde, de bohtet eanaš otná suohkaniin Davvi-Norggas jávkat.
Mun sáhtán leat ovttaoaivilis das ahte muhttin guovlluin sáhttá leat ovdamunnin ovttastahttit suohkaniid, leaš go davvin vuoi máddin. Muhto mu oainnu mielde šaddá hui váttisin go Bb generalisere nu mo dás dahket, go bidjet vuolit rájá ássiid ektui man vuođul de mearridit gos suohkanráját boahtteáiggis galget mannat. Geográfalaš bealit orrot oalát váilumin Bb`a rehketbihttás.
Muhto dat mii buot eanemusat vuorjá mu Bb`a ovttastahttináŋgiruššamis, lea mii boahtá geavvat sámi suohkaniiguin. Ii dárbbaš eahpidit ahte dát evttohus buktá stuorra hástalusaid ja heajos váikkuhusaid sidjiide. Buot sámi suohkanat leat viidát, muhto eai leat nu olu ássit. Sii bággejuvvojit ovttastahttojuvvot stuorrát gávpotsuohkaniiguin jus galget juksat Bb`a 15.000 rájá.
Jus dán logu galggaš juksat, de ferte ovdamearkka dihtii ovttastahttit Guovdageainnu, Kárášjoga, Porsáŋggu ja Deanu. De oažžu fáhkkestaga suohkana mii lea seamma viiddis go muhtin riikkat, muhto gos olbmot ásset hui biđgosii. Mun lean áibbas sihkkar ahte buohkat geat ásset dáid suohkaniin oidnet man endorii dat livčče.
Mu ruovttusuohkanii Guovdageidnui livčče okta molssaeaktu ovttastahttit Álttáin. Muhto balan sákka ahte sámivuohta de hedjona. Erenoamážit go jurddaša daid fálaldagaid maid suohkan dál fállá sámegillii. Nu go diehttit de lea Guovdageaidnu sámelága hálddašanguovllu siskkobealde, Áltá ges ii leat. Mii de geavvá ássiid vuoigatvuođaiguin geavahit sámegiela go gulahallet almmolaš ásahusaiguin, sámi oahppoplána skuvllain jnv.?
Lea čielggas ahte Bargiidbellodaga evttohus ii leat čađa smihttojuvvon ovdal go dan almmuhedje. Čakčii leat válggat fas, ja de besset ge jienasteaddjit dieđihit maid sii oaivvildit dán evttohusa birra.
Buorit válggat!
Kommenter denne artikkelen
Tips en venn Gå tilbake