RSS-feed

Velg språk!

Utskriftsvennlig versjon NSR'en veeljemeprogrammese Saemiedigkieboelhken 2009–2013
Mijjen veeljemeprogramme lea ellies jih doehtede jienemes siebreldahke aamtsidie saepmeste. Rijhke vijries åårganisjovnine sijhtebe evtiedidh ellies saemiejpolitihke. Håhkesjibie ahte datne sïemes mijjenvisjovnaine jih vuepsine.

Almmuhuvvon: 02.07.2009

Veedtjh NSRen veeljemeprogramme 2009-2013 daesnie.

Last ned valgprogrammet 2009-2013 i PDF-fil her.

Viečča válgaprogramma 2009-2013 dáppe.

Vietjá NSRa válgaprográmmav 2009-2013 dástta.

 

 

NØØRJEN SAEMIEJ RIJHKESIEBRIEN BIJRE

 

Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrie (NSR) lea akte saemien åejvieåårganisasjovne mij sjyøhtehkelaakan kultuvre-, siebriedahke- jih bieljelimmiebarkojne giehtele sov voenges tjierti tjirrh, jih lea meatan Saemiedigkien veeljemisnie. NSR saemieh tjøønghkie gaajhkijste dajvijste, jih gaajhkijste jieliemistie jih iedtjeladtjedåehkijste, akten barkose mij lea dam buaratjommesem gaajhkide saemide. Mænngan NSR'em tseegki 1968, NSR lea akte alternatijve orreme gaajhkide saemide guktie dah edtjieh maehtedh altese gielem provhkedh dennie Nøørjen jih gaskenasjovnale siebriedahkesne. NSR lea akte vihties faamoe orreme dennie tseegkemisnie jih evtiedimmesne saemien sibriedahkejieliemistie jih kultuvreste 40 jaepieh.

 

NSR lea åvtehkinie Saemiedigkesne orreme mænngan dam tseegki, goske tjaktjen 2007. Tjaktjen 2007 dle NSR tjoeri syøkedh saemiedigkieraeriem laehpedh. NSR lea daelie dihte vihkeles opposisjovnedåehkie Saemiedigkesne.

 

Daah Saemiedigkien presidenth NSR'este båateme:

·         Ole Henrik Magga, Kautokeino (1989–1997)

·         Sven-Roald Nystø, Tysfjord (1997–2005)

·         Aili Keskitalo, Kautokeino (2005–2007)

 

Saemiedigkieveeljemasse 2009 lea NSR'en jaepietjåanghkoe 2008 Aili Keskitaloem presidentekandidatine veeljeme.

 

 

NSR'en VISJOVNE: AKTE JIELIJE SAEMIEN DAJVE

 

NSR'en visjovne lea gellielaaketje jih jielije saemien siebriedahkh. Mijjieh barkebe gaahpode jih faarhmeles daaj-baaletje saemien siebriedahkide, gusnie leavloem biejebe almetjidie seahkaridh, jih gusnie nuepieh gååvnesieh jijtjemse evtiedidh jih eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahkem evtiedidh. NSR sæjhta aarvoeh evtiedidh goh seammavyørtegsvoete, mïrrestalleme, solidaritete jih meksemes ektievoete almetji gaskem. Mijjieh sijhtebe gorredidh jih evtiedidh dam gellielaaketjem dejstie kultuvrelle lahtestimmievuekijste jih aarvojste mij lea mijjen siebriedahkesne. Dannasinie vihkeles evtiedimmiem dejstie regijovnale laavenjostoevuekijste guhkiedidh, goh latjkoeh, nedteviermieh jih gaavnedimmiesijjieh. Dovne dam åvtetje eejki jih dam daaj-baaletje viesehtimmievuekiem, vuajneme aktene raasti dåaresth vuajnajimmesne, tjuara meatan vaeltedh.

 

Dihte båetije evtiedimmie dejstie noerhtedajvijste dejnie arktiske laantine sæjhta jijnjh haestemh åejvieladtjide, institusjovnide jih dan sivijle siebriedahkese noerhtene vedtedh. Daate, gårredamme klijmajorkestimmide, laanti suverenitetesyjhtedasside jih militære, økonomeles, politihkeles jih byjrese- jih vierhtieligke jearsoesvoetese, vierhtienuhtemasse jih giesiehtæmman, regijovnale laavenjostose laanteraasti rastah jih aalkoealmetji sijjide dejnie staatine gusnie dah årroeminie, gosse lea reaktaj jih siebriedahkepolitihken bijre. Dan åvteste vihkeles daajroem, maahtoem jih barkoefaamoem evtiedidh almetji luvnie edtja dagkeres haestemh dåastodh.

 

Dihte våarome akten båetije saemien kultuvrese jih veasose, lea aaj mejtie hijvenlaakan byjresem, vierhtide jih kultuvremojhtesidie reerie. Mijjen visjovne lea aktem monnehke byjresepolitihkem jih aktem eadtjohke kultuvrevaarjelimmiepolitihkem buektedh, mah aktem båetije eatneme-jih kultuvrevåaromem gorredieh, jih guktie gaajhkesh dejtie vierhtide nuhtjie naemhtie guktie dihte våarome båetije boelvide ij slahtjegh.

 

Goh akte jijtse åålmege, saemieh reaktam utnieh jijtje moenedh. Dihte sæjhta jiehtedh akte reakta jih akte diedte saemien siebriedahkh evtiedidh, daan nuelesne jijtsh eatnemevierhtiej bijjelen reeredh, mijjen økonomeles jih sosijale evtiedimmien bijjelen moenedh, jih reaktam utnedh jijtsh siebriedahkeinstitusjovnh tseegkedh jih evtiedidh. Seamma aejkien dah saemieh aaj årrojinie dejnie fiereguhtene laantesne gusnie årroeminie. Daate mijjese dovne reaktah jih diedth vadta meatan årrodh mijjen tjåenghkies siebriedahkh evtiedidh, dej jeatjah årrojigujmie. Lissine saemieh, ektine jeatjabigujmie, jijnjh tjåenghkies haestemh utnieh siebriedahkeevtiedimmesne. Dihte sæjhta jiehtedh stuerebe fokusem dan daerpiesvoetese hijven laavenjostoevuekieh utnedh, mah saemien aalkoealmetji reaktah goh våaromem utnieh. Dan åvteste NSR sæjhta barkedh guktie laakh jih jeatjah råajvarimmieh, mah saemien reaktah jih iedtjh gorredieh, stuerebe legitimitete stoerresiebriedahkesne åadtjoeh.

 

Saemien viesehtimmie bårrode, jih dah saemien voenh dah – dovne haavegaedtesne jih eatnemen sisnie – mah åvtetje eejkijste lea dihte rudtje saemien siebriedahke-, kultuvre jih jieliemisnie. NSR sæjhta saemien voenges siebriedahkh nænnoestidh goh aernieh dejtie saemien aarvojde jih jieliemasse. Jiene-jienebh staarine jïh søøkesbigkeme dajvine viesehtehtjieh jallh byjjenieh. Seamma vihkeles lea dejtie aktem saemien våaromem veasoemasse vedtedh, dovne kultuvren, dan sosijalen jih barkoen gaavhtan. Jis edtja dejtie haestemidie dåastodh dej jorkestamme årromevuekiejgujmie lea akte vihkeles barkoe barkoefaaleldahkh noeride evtiedidh mah stoerre maahtoem utnieh, jih joekoen sjiehteladtedh nyjsenæjjaj barkoesijjide saemien dajvine.

 

Mijjen akte vihties reakta – jih akte jijtjeraarehke dïedte – maahtoem mijjen bijre jih mijjen byjreski bijre evtiedidh jih jeatjabigujmie juekedh. Mijjen voeresh aktem sjiere sijjiem utnieh saemien maahtoem guedtedh, gielem guedtedh jih aarvojde jeatjabigujmie juekedh. Båeries saemieh akte vihties vierhtie, jih dihte ektiedimmie boelvi gaskem lea vihties dan saemien siebriedahkebigkemasse

 

NSR barkeminie åvtetje eejki maahtoem ektiedidh dejnie maahtojne daejremevoeteste edtja saemien siebriedahkh gorredidh goh daaj-baaletje maahtoesiebriedahkh. Dihte skuvle saemien dajvine lea akte vihkeles deellije aarvojste, maahtojste jih dåemiedimmievoeteste, jih edtja dam bøøremes våaromem vedtedh aktem eadtjohke almetjem sjidtedh dennie saemien siebriedahkesne. NSR barka akten saemien skuvlese åajvoeh kvalitetine, gusnie saemien maanah jih noerh dam bøøremes sjiehtedamme saemien øøhpehtimmiefaaleldahkem åadtjoeh. Saemien maanah jih noerh edtjieh goh akte bielie daestie, orrestamme jih tijjestaereles learoevierhtieh utnedh. Mijjieh barkebe guktie gaajhkh maanah jih noerh edtjieh aktem sjiere reaktam utnedh øøhpehtimmiefaaleldahkem saemiengielesne.

 

Saemien giele lea akte dejstie vihkelommes tsegkijste dennie saemien siebriedahkesne. NSR barkeminie dam gielem lutnjedh, mij edtja gorredidh guktie gaajhkh saemieh edtjieh saemien gielesijjieh gaavnedh, saemien dienesjefaaleldahkh jih nuepieh altese gielem nuhtjedh. Edtja saemien gielh nænnoestidh jih vijriebasse guhkiedidh jienebh gieleguedtijigujmie jih aktem stuerebe gieledajvem gorredidh. Daerpies aktine orre gielepolitihkine aktine tjielke vuepsine edtja dejtie saemide lissiehtidh mah saemien soptsestieh jih tjaelieh.

 

NSR barkeminie edtja saemien jielemh nænnoestidh goh akte våarome fasseldæmman jih aarvoeevtiedæmman saemien premissinie, akten monnehke mierien sisnjelen. Dah orrestimmeles jih ij-orrestimmeles vierhtieh Saemien dajven eatnamisnie leah dihte materijelle våarome saemien kultuvrese. Gøøleme, båatsoe, jåartaburrie, miehtjiesdajvedarjomh jih aktanimmieh dejstie leah jielemh mah aaj leah nænnoes saemien kultuvreguedtijh. NSR sæjhta jåerhkedh dejtie nænnoestidh goh akte våarome saemien siebriedahkese. Seamma aejkien tjuara aaj sjiehteladtedh akten jieleme-jih siebriedahkeevtiedæmman gusnie saemieh jijtje aktene ”proaktijve” vuekesne, jijtsh sjaavnjoej jih daerpiesvoeti mietie, maehtieh dåastodh jih åtnose vaeltedh dejtie nuepide mah akte båetije industrijelle nuhteme dejstie eatnemevierhtijste maahta vedtedh. Naemhtie guktie mijjen siebriedahkh ennje leah jielije aaj gosse ij-orrestimmeles vierhtieh nåhkieh. Dagkeres vierhtieåtnoevuekieh edtjieh goh aevhkie saemien siebriedahkide årrodh, jih dam voenges, regijonale jih nasjovnale økonomijem nænnoestidh.

 

NSR veanhta dihte gaskese laanteraasti dåaresth lea vihkeles gosse edtja åvtetje eejki vuekieh gorredidh jih dam saemien gellielaaketjem tjåadtjoehtidh. NSR veanhta, byøroe buerebelaakan sjiehteladtedh dam laavenjostoem nænnoestidh laanteraasti dåaresth dejnie aamhtesinie mah leah saemien gielen, kultuvren jih siebriedahken bijre. Mijjieh barkebe vielie raastidåaresth saemien øørnedæmman. Daate tjuara akte dejstie vihkelommes åssjaldahkijste årrodh Noerhtelaanti saemiekonvensjovnine.

 

Solidaritete lea akte vihties lahtese NSR'en politihkesne. NSR sæjhta barkedh edtja dej antirasistiske dåemiedimmiejgujmie barkedh jïh dejtie homofijlide jååhkesjidh. NSR sæjhta dåemiedimmieskaepeden barkoen, bievnesi jih råajvarimmiej tjirrh, mah maahtoem lissiehtieh, dam sosijale, kaarre/nyjsenæjjaligke, etnihken jïh politihkeles sierredimmiem heeredh. NSR veanhta nyjsenæjjah jih kaarrh edtjieh seamma nuepieh utnedh jieliemasse, øøhpehtæmman jih barkoeveeljemasse, jih aaj dejtie seamma nuepide utnedh siebriedahkeevtiedimmiem tsevtsiehtidh.

 

Gaskenasjovnale solidaritete lea vihkeles dan åvteste dihte viehkehte gaajhki aalkoealmetji krievemh nænnoestidh båetije biejjide. Doh saemien almetjh maehtieh, ektine vihties åejvieladtjigujmie, viehkiehtidh aalkoealmetji tsiehkieh bueriedidh jeatjah lehkesne veartenisnie. NSR sæjhta aktem tjielke eadtjohkevoetem utnedh dennie gaskenasjovnale aalkoealmetji laavenjostosne, ihke mijjieh vuejnebe daerpies sinsitnien dååjrehtimmijste lieredh, dovne tsiehkien bïjre vihties åejvieladtjide jih reaktagyhtjelasside, bene aaj dejtie stuerebe glovbale tjåenghkies haestemidie, goh giefiesvoete, starnegyhtjelassh, øøhpehtimmie, klijmajorkestimmieh jih dearjoehtimmie.

 

 

1.      ØØHPEHTIMMIE, DOTKEME JIH VIHTIESTIMMIE

 

NSR sæjhta barkedh guktie dihte øøhpehtimmieøørnege våaromem åtna dennie saemien learohken jih saemien siebriedahken daerpiesvoetesne. Mijjen vuepsie lea gorredidh daate lea våajnoes abpe saemien øøhpehtimmieøørnegen tjirrh. Saemien learohkh reaktam utnieh øøhpehtimmiem åadtjodh saemien aamhtesinie jih saemien gielesne. Gaajhkh learohkh edtjieh øøhpehtimmiem saemien tsiehkiej bijre åadtjodh. NSR barka akten ållesth saemien øøhpehtimmiepolitihken åvteste, aktine stuerebe laavenjostojne rijhkeraasti bijjeli gosse lea soejkesjebarkoen jih learoevierhtieevtiedimmien bïjre. Dejtie saemien learohkidie sjiere daerpiesvoetigujmie tjuara aktem sjiehtedamme øøhpehtimmiefaaleldahkem jih sjierepedagogeles viehkiem saemien aarvoejgujmie gorredidh.

 

NSR veanhta skuvli jih maanagierti fysihken byjresh, tjuerieh soejkesji krievemi mietie årrodh. Gaajhkh saemien maanah edtjieh maam-akt saemien utnedh- saaht gusnie dah årroeh laantesne. Gosse dam saemien våajnoes dorje dejnie aarkebiejjien darjominie maanagiertine jih skuvline, dihte saemien maahta aktem iemie bieliem sjidtedh dehtie aarkebiejjeste aaj jeatjah maanide Nøørjesne.

 

Saemien learohkh jih lohkehtæjjah edtjieh maehtedh orrestamme learoevierhtieh saemiengielesne utnedh, gaajhki faagi sisnjeli, fierhtene klaassedaaltesisnie abpe øøhpehtimmien tjirrh. Edtja gorredidh gaajhkesh øøhpehtimmiem åadtjoeh, NSR sæjhta barkedh øøhpehtimmiem dåarjelidh bievnese-jih kommunikasjovneteknologijine, desnie gusnie ij gåaredh saemien lohkehtæjjah skååffedh.

 

NSR sæjhta aktem veele geerveøøhpehtimmiem dåarjelidh, dovne dan byjjes øøhpehtimmieøørnegen tjirrh jih dej saemien lohkemetjierti tjirrh. NSR sæjhta barkedh saemiengieline maahtoebyjresh evtiedidh, jih dotkemem nænnoestidh saemien aamhtesi bijre. NSR veanhta dihte saemien dotkemebyjrese edtja skearkagidh goh eadtjohke bielie dehtie siebriedahkeevtiedimmeste. Saemien åvtetje eejki maahtoe byøroe aktem iemie bieliem årrodh dehtie maahtoevåaroemistie saemien dotkemisnie jih daejremevoetesne. Daate maahtoevåarome edtja ektine jillege dotkeminie, dam betniem reeremisnie årrodh dejstie eatnemevierhtijste saemien dajvine.

 

Maanagierte

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   guktie sjiere reakta saemien maanagiertesæjjan laaken sijse båata

o   guktie tjielti åejvieladtjh jienebh saemien maanagierth tseegkieh

o   det utdannes flere førskolelærere med kompetanse i samisk språk og kultur

o   guktie jienebh aarehskuvlelohkehtæjjah sjidtieh, mah maahtoem utnieh saemien gielesne jih kultuvresne

o   guktie saemiengieline maanagierth stuerebe dåarjoem åadtjoeh.

 

Maadthskuvle

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   guktie saemien maanaj reakta øøhpehtæmman saemiengielesne illesåvva

o   øøhpehtimmielaakem staeriedidh, edtja dejtie saemien maanide sjiere reaktam øøhpehtæmman saemiengielesne vedtedh

o   dejtie mierietsiehkide saemien øøhpehtæmman nænnoestidh, guktie doh learohkh øøhpehtimmiem åadtjoeh dej gielemaahtoen mietie

o   guktie saemien åvtetje eejki vuekieh, gielh jih aarvoeh våajnoes sjidtieh akten ellies øøhpehtimmieøørnegen tjirrh

o   øøhpehtimmiem sjiehtedidh nedtelearoevierhtiej tjirrh jih aktem tjåenghkies lierehtimmiesijjiem gaajhkide tseegkedh

o   maallh øøhpehtæmman evtiedidh dejtie learohkidie mah saemien goh nubpiengieline utnieh, guktie dah tjielke guektiengieline sjidtieh

o   edtja sjiehteladtedh raastidåaresth laavenjostose saemien skuvli gaskem

o   hijven øørnegh tseegkedh edtja vielie gielebarkijh nuhtjedh, uvtemes båeries saemiejgujmie goh vierhtiealmetjh gosse edtja åvtetje eejki maahtoen bijre jih saemien gielesne øøhpehtidh

o   dam saemien sjierepedagogeles dåarjoeøørnegem nænnoestidh

o   aktem saemien sisvegem SEØ'esne jih dennie kultuvrelle skuvlevoessesne gorredidh.

 

Jåarhkeøøhpehtimmie

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   øøpehtimmielaakem staeriedidh edtja saemien learohkidie reaktam jåarhkeøøhpehtæmman saemiengielesne vedtedh

o   dejtie saemien jåarhkeskuvlide vijriebasse evtiedidh goh nasjovnale vierhtie-jih maahtoejarngh dan saemien jåarhkeøøhpehtæmman

o   guktie doh regijovnale jåarhkeskuvlh, aktivyøki fylhkentjieltigujmie buektiehtieh aktem saemien sisvegem dåårrehtidh altese faagefaaleldahkine

o   edtja faaleldahkh jåarhkeøøhpehtæmman dejtie saemien learohkidie tseegkedh gaajhkine saemien gieledajvine

o   edtja reeremediedtem dejtie saemien jåarhkeskuvlide Saemiedægkan sertiestidh

o   dejtie faageøøhpehtimmiefaaleldahkide nænnoestidh jih gorredidh båatsosne, duedtesne, jielemeaktanimmine jih eatnemeåtnosne

o   dam dåarjoeøørnegem tjielkestidh dejtie learohkidie mah saemien faagegievlesne utnieh, dejnie åssjaldahkine dam dan båetijen biejjien nænnoestidh

o   guktie saemien goh voestes-jallh mubpiengieline jåarhkeskuvlesne edtja lissiepoengh vedtedh gosse edtja jollebe øøhpehtæmman syøkedh

o   aktem vuesiehtimmiem evtiedidh mij saemien skuvle-/lohkemefaaleldahkh jih dåarjoeh saemien learohkidie/studentidie vuesehte, mij våajnoes sjædta daesnie, vilbli.no jih utdanning.no

o   aktem raastidåaresth laavenjostoem tseegkedh øøhpehtimmieinstitusjovni gaskem jåarhkedaltesisnie

o   edtja råajvarimmieh tjielkestidh jih råajvarimmiejgujmie aelkedh mah viehkiehtieh vaeniedidh dejtie saemien learohkidie mah skuvlem orrijieh, v.g. dam "verddebearas"-øørnegem guhkiedidh

o   dejtie mierietsiehkide øøhpehtæmman saemiengielesne nænnoestidh, guktie doh learohkh øøhpehtimmiem åadtjoeh dej gielemaahtoen mietie.

 

Geerveøøhpehtimmie

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   aktem jijtse saemien øøhpehtimmiesoejkesjem geervide evtiedidh, mij goerehtallemem daerpiesvoeteste jih diedteste faarhmeste, jih guktie edtja barkojde juekedh saemiej geerveøøhpehtimmien sisnjelen

o   geerve saemiej reakta øøhpehtæmman saemiengielesne gorredidh, laaki jih dåarjoeøørnegi tjirrh

o   guktie saemien jåarhkeskuvlh, tjielth jih saemien lohkemesiebrieh beetnehvierhtieh åadtjoeh, guktie dah maehtieh sjiehteladtedh geerveøøhpehtæmman jih kuvsjefaaleldahkide mah leah sjiehtesjamme dan saemien siebriedahkese jih jieliemasse

o   aktem nedteviermiem tseegkedh dejtie mah leah meatan saemien geerveøøhpehtimmesne

o   dam saemien geerveøøhpehtimmielutnjemem evtiedidh dejnie vuepsine jienebh aelkieh saemiestidh.

Learoevierhtieh

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   guktie dihte barkoe learoevierhtieh saemien learohkidie evtiedidh,dam edtja vielie beetnehvierhtiejgujmie nænnoestidh

o   edtja vielie pedagogeles viehkiedirregh evtiedidh mejtie edtja nuhtjedh saemien maanagiertine

o   guktie voestegh aalka digitale learoevierhtiejgujmie jih aamhtesegærjajgujmie

o   edtja sjiehteladtedh guktie gåarede lohkehtæjjah”åestedh”, mah edtjieh learoevierhtieevtiedimmine barkedh

o   vierhtieskuvleøørnegem evtiedidh jih tjielkestidh saemien learoevierhtiedorjemassesne.

 

Jollebe øøhpehtimmie jih dotkeme

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   studenth dåårrehtidh saemien siejhme- jih aarehskuvleøøhpehtæmman, gaskem jeatjebem dåarjoeøørnegigujmie jih bårrode lohkemefaaleldahkigujmie

o   guktie jienebh jollebe øøhpehtimmiem veeljieh, saemien gïelen sisnjelen, buerebe lohkemefaaleldahki jih dåarjoeøørnegi tjirrh

o   det finnes etter- og videreutdanningstilbud tilpasset behovene i samisk skole, slik som språkmetodikk, fjernundervisnings- og læremiddelpedagogikk

o   guktie minngie-jih jåarhkeøøhpehtimmiefaaleldahkh gååvnesieh mah leah sjiehtesjamme dejtie daerpiesvoetide saemien skuvlesne, goh gielemetodihke, maajhøøhpehtimmie- jih learoevierhtiepedagogihke

o   guktie maahtoe saemien tsiehkiej bijre edtja meatan årrodh barkoe- jih maadthøøhpehtimmine gaajhkine jolleskuvline jih universitetine

o   guktie hijven beetnehvierhtieøørnegh gååvnesieh saemien dotkemasse, jih dam dotkemeetihkeles barkoem nænnostidh

o   doh institusjovnh nænnoestidh mah diedtem utnieh jih berkieh saemien jollebe øøhpehtimmien jih dotkemen sisnjelen, jih dejtie skreejrehtidh laavenjostedh

o   guktie Saemien jolleskuvle saemien universitetese evtiesåvva

o   edtja vihtiestamme saemien åvtetje eejki maahtoem jååhkesjidh goh akte våarome dotkemisnie, jih edtja seammavyørtegs jeatjah dotkemigujmie årrodh goh akte våarome reeremasse.

 

 

2.      GIELE

 

Saemien giele lea dihte tjoelte dejnie saemien siebriedahkine, jih gielesne mijjen kultuvre, maahtoeh jih aarvoeh. NSR veanhta saemiej reakta altese ietniengielem lieredh jih ietniengielem evtiedidh, lea akte vihties reakta. Jijnjh saemieh leah byjjenamme bielelen saemien gielem, jih jeatjebh leah byjjenamme bielelen saemiengielesne lohkedh jih tjaeledh. NSR sæjhta sjiehteladtedh guktie gaajhkh saemieh nuepiem åadtjoeh lieredh saemiengielem nuhtjedh, dovne njaelmeldh jih tjaeleldh. Daate barkoe edtja årrodh goh akte geerveøøhpehtimmielutnjeme. NSR veanhta dihte barkoe saemien gielem gorredidh jih evtiedidh, tjuara akte dejstie vihkelommes barkoesuerkijste årrodh åvtese. Doh joekehts saemien gielh jijnjh ovmessie haestemh utnieh, jih vihkeles dejtie råajvarimmide darjodh naemhtie guktie dah dej seamma nuepieh åadtjoeh jieledh jih jijtjemse evtiedidh. NSR sæjhta aktem gielepolitihkem evtiedidh aktine vuepsine mij krøøhkemem vaalta dejtie joekehts daerpiesvoetide, edtja aktem seammavyørtegs gielefaaleldahkem gorredidh. Sæjhta aktem sjiere fokusem biejedh dejtie dajvide gusnie doh saemien gielh leah viesjies, goh skoltesaemien, åarjelsaemien, luvlesaemien jih pijtesaemien.


NSR barka dovne politihkeles jih dæjpeles edtja saemien gielem vaarjelidh, gorredidh jih evtiedidh. Mijjieh sijhtebe sjiehteladtedh gieli gellielaaketjasse, gaskem jeatjebem voestegh aelkedh saemien smaaretjierti normeringinie jih vijriebasse evtiedimmine dennie gielebarkosne. Maanah jih noerh edtjieh vielie maahtoem åadtjodh dan saemien gielegellielaaketjen bijre.

 

NSR veanhta doh gieleutnijh jih joekoen doh gieleguedtijh leah øøvre vihkeles jis edtja gielem gorredidh. Gieleguedtijh leah almetjh mah leah ietniengieline jallh voestesgieline. NSR hævvi veanhta lea sjiehteladteme dovne njaelmeldh jih tjaeleldh saemien nuhtjedh byøgkeles institusjovnine, gusnie Saemielaaken gielenjoelkedassh faamoem utnieh. NSR sæjhta barkedh edtja båetijen biejjien øørnedimmiem jih maaksoem jih barkoesuerkide tjielkestidh dan saemien gielebarkose.

 

Vihkeles saemien gielem våajnoes darjodh, jih saemiengielem lissiehtidh joekehts daltesinie. NSR barka edtja sjiehteladtedh guktie gåarede saemien nuhtjedh bievnese-jih kommunikasjovneteknologijesne, guktie dihte nuerebe boelve saemiengieline byjjene goh akte giele mij sjeahta gaajhkine suerkine. NSR sæjhta barkedh edtja vielie tjaeleldh saemien gorredidh.

 

NSR barka edtja saemiengielem dotkemegieline nuhtjedh jih daajroevuesehtimmesne. Mijjen vuepsie lea viehkiehtidh guktie vielie dotkeme jih daajroeevtiedimmie sjædta saemiengielen åtnoen bïjre.

 

Gieleøøhpehtimmie

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   guktie learohkh gieleøøhpehtimmiem åadtjoeh dennie gielesne misse dah ektiedimmiem utnieh

o   guktie saemien gielejarngh nuepiem åadtjoeh vielie gieleråajvarimmiejgujmie aelkedh

o   edtja aktem geerveøøhpehtimmielutnjemem dåarjedidh, uvtemes saemien gielese

o   gielegorredimmiem jih evtiedimmiem saemiengielen faageteermijste prijoriteredh.

 

Saemien byøgkelesvoetesne

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   guktie sjiehteladta saemien nuhtjedh byøgkeles institusjovnigujmie

o   vaaksjomeåårganem saemien gielide tseegkedh, gaskem jeatjebem gorredidh saemielaaken gielenjoelkedassh steeresuvvieh

o   båetijen biejjien øørnedimmiem, maaksoeh jih barkoesuerkiem saemien gielebarkoste salkehtidh jïh tjielkestidh, gusnie edtja vuartasjidh aktem jijtjeraarehke staateles åårganem tseegkedh

o   jienebh saemien gielejarngh tseegkedh jih dejtie gaavnoes jarngide evtiedidh

o   guktie doh saemien sijjienommh seammavyørtegs sjidtieh nøørjen sijjienommine geajnojne jih kaarhtine saemien dajvine

o   guktie gaajhkh byøgkeles gåetieh nommem saemiengielesne åadtjoeh reeremedajvesne saemien gielese.

o   edtja sjiehteladtedh guktie gåarede daaj-baaletje kommunikasjovnevuekieh nuhtjedh saemien gielesne

o   edtja risten.no jih divvun.no vijriebasse evtiedidh

o   dotkijidie haestedh saemien dotkemegieline nuhtjedh

o   edtja normeringem smaarehtjiertevæhtijste jïh baakojste saemien smaarehtjiertine prijoritereh

o   edtja sjiehteladtedh vielie dotkemasse gielen jealadehtemen bijre

o   edtja dam dotkemem lissiehtidh guktie saemien voestes- jih mubpiengieline lieredh

o   edtja vielie faageles barkoe gielehistovrijen jih sijjienommedotkemen bijre prijoriteredh.

 

 

3.      KULTUVRE

 

Kultuvre lea gaajhkh doh åssjalommesh, aarvoeh jih vuekieh mah leah aktene siebriedahkesne jih mejtie sæjhta vijriebasse vedtedh dan båetije boelvese. NSR sæjhta dovne daaj-baaletje jih åvtetje eejki kultuvremaahtoem nænnoestidh, gorredidh jih åvtese buektedh. NSR sæjhta dam evtiedimmiem saemien kultuvrejieliemistie skreejrehtidh jih saemien kultuvrebarkoesijjieh lissiehtidh. Jielije jih nænnoes saemien voenges siebriedahkh jih åvtetje eejki jielemh jih veasoevuekie leah akte vihkeles våarome gosse edtja dam saemien kultuvrem evtiedidh. Duedtiem tjuara gorredidh dovne goh akte vihkeles kultuvreguedtije jih akte saemien jieleme.

 

Tjiehpiedæjjalatjkoe Saemiedigkien jih Saemien tjiehpiedæjjaraerien gaskem lea tseegkeme edtja jijtje tjiehpiedæjjajgujmie barkedh guktie edtja prijoriteredh dam saemien tjeahpoem nænnostidh. Daate dorje guktie doh tjiehpiedæjjah åadtjoeh meatan årrodh moenedh guktie dah sijhtieh prijoriteredh jih NSR sæjhta tjiehpiedæjjalatjkoem nænnoestidh goh akte dirrege edtja dam saemien tjeahpoem dåarjedidh.

 

Daerpies maadthlidteratuvrem saemiengieline utnedh gaajhkide aalteredåehkide, læjhkan tjuara råajvarimmide prijoriteredh edtja dam båetije boelven daerpiesvoeth dåastodh saemien lidteratuvren bijre. Tjuara dam saemien lidteratuvrem orrestidh edtja dejtie krievemidie daan beajjetje saemien lohkijidie dåastodh. Annje daerpies dåarjojne jih vielie dåarjojne åejvieladtjijste dorjemassese jih deallahtæmman saemien lidteratuvreste, dan åvteste naa vaenie lohkijh.

 

Saemien musihke jih joejkeme leah vihties saemien kultuvrelahtesh. Musihke raastide tsøøpkie jih ektievoetem skaepede kultuvri jih almetjedåehkiej gaskem. Vihkeles musihkem jih joejkemem hijven evtiedimmienuepieh vedtedh.

Saemien festivalh leah vihkeles sijjieh saemien tjeahpose, kultuvrese jih duadtan, jih leah vihkeles biehkieh dennie evtiedimmesne saemien identiteteste jih dejtie saemien gyhtjelasside guarkedh. Lissine doh festivalh nuepieh vedtieh dejtie saemien tjeahpojde jih artistidie sijjen lahtesevuekieh evtiedidh.

 

Saemien scenetjeahpoe lea akte tsegkie saemien kultuvrejieliemisnie. Ov-gårreldh teateredåehkieh jih Åarjelhsaemien Teatere leah dam gellielaaketjem saemien teaterisnie nænnoestamme, seamma aejkien goh Beaivváš Sámi Teáhteren læssanamme fealadimmie jih akte gellielaaketjevoete dorjemassesne, dorje guktie jienebh åehpies sjidtieh saemien teaterinie. Beaivváš Sámi Teahter aaj aktem vihkeles sijjiem åtna goh vuesiehtæjja saemien scenetjeahposte Saemien dajvesene jih aaj gaskenasjovneles. Daerpies evtiedidh jih vuekiem gorredidh gaajhkine lihtsine saemien scenetjeahposne, stuerebe fokusinie øøpehtæmman jih buerebe dorjemassenuepieh. NSR veanhta teaterefaaleldahkh sikteme maanide jih noeride lea akte vihkeles råajvarimmiesuerkie åvtese.

 

Våajnoes tjeahpoem tjuara gaavnoes darjodh almetjidie. NSR barka dan åvteste edtja gorredidh guktie dihte tjeahpoe olkese båata, vuesiehtimmien gaavhtan øørnegi tjirrh mah edtjieh skreejrehtidh vuesiehtimmieh evtiedidh, mah edtjieh vaanterdidh. Lissine daerpies dam våajnoes tjeahpoem aktem våaromem vedtedh faageles evtiedæmman, gosse gorrede aktem saemien tjeahpoeøøhpehtimmiem tseegkedh.

 

Multimeediji tjirrh, goh filme, TV jih gaskeviermie, jijnjh almetjh jaksa. Filmetjeahpoe lea aktene aahkedh evtiedimmesne, saemien filmefestivali tjirrh, jih barkoen tjirrh mejnie doh saemien faagealmetjh leah viehkiehtamme. NSR sæjhta tseegkemem gorredidh saemien filmefaageles byjresijstie. Gosse saemien filme- jih TV-dorjemassem nænnoste, sæjhta saemien gielem nænnoestidh, jih aktem gamte maahtoe- jih kultuvrevuesiehtimmiem jaksedh saemien tsiehkiej bijre.

 

Akte nænnoes saemien gaarsjelimmiejieleme lea vihkeles noeri identitetese, jih akte nænnoes lahtese dej tjåenghkies aarvoej jih vuekiej bijre. Vihkeles sijjieh utnedh gusnie saemieh gaajhkijste dajvijste Saemien dajvesne maehtieh gaavnedidh gaarsjelimmien jih gaahtjedimmien gaavhtan. NSR sæjhta skreejrehtidh guktie doh saemien gaarsjelimmie- jih noereåårganisasjovnh nuepieh åadtjoeh tjåenghkies saemien gaarsjelimmie- jih gaarsjelimmiefaageles gyhtjelassigujmie barkedh. Vuejemeråantjojne gaahtjedh lea akte sjiere suerkie, mij aaj viehkehte nænnoes histovrijes vuekieh gorredidh aalkoealmetji luvnie Arktisesne.

 

NSR sæjhta dan åvteste vielie dåarjedimmiem dan gellielaaketje kultuvrejieliemasse, voenges festivalidie jih jeatjah råajvarimmide dejnie saemien voenges siebriedahkine, vuesiehtimmien gaavhtan vihtiestimmie, vaarjelimmie, reereme jih vuesiehtimmie saemien kultuvremojhtesistie. NSR sæjhta sjiehteladtedh akten jielije saemien kultuvrejieliemasse tjåenghkies sijjine jih boelvi dåaresth.

 

NSR sæjhta skreejrehtidh guktie saemien noerh jijtje maehtieh meatan årrodh darjomh skaepiedidh altese voenges byjresisnie. Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh aktem frifondem tseegkedh saemien noeride. Daate edtja aktem dåarjoeøørnegem noeride årrodh, gusnie dah akten aelhkie gietedimmieprosessen tjirrh maehtieh vierthiej mietie ohtsedidh ovmessie kultuvreråajvarimmide, Statens frifond for ungdom maallen mietie.

 

Lidteratuvre

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   edtja orre saemien tjaelijh dåårrehtidh

o   edtja vielie noere saemien tjaelijh dåårrehtidh

o   guktie jienebh saemien tjaelijh nuepiem åadtjoeh lidteratuvrine barkedh ellies tijjen

o   guktie saemien lidteratuvre gaajhkine gærjagåetine gååvnese, vuesiehtimmien gaavhtan åesiestimmiem skreejrehtidh

o   guktie vielie saemien lidteratuvre maanide jih noeride dorjesuvvieh

o   guktie vielie saemien tjoejegærjah dorjesuvvieh

o   guktie vielie dotkeme sjædta saemien lidteratuvrese, daan nuelesne saemien vaajesh, soptsesh, heamturh jih vuelietjaalegh.

 

Duedtie
Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   edtja duedtiem kultuvreguedtijine jååhkesjidh, jih dam hijven evtiedimmienuepieh vedteh

o   guktie daajroeh jih maahtoeh duedtesne orre vytnjesjæjjide båetieh

o   guktie jienebh bihkedimmiebarkoeh duedtesne tseegkesuvvieh

o   guktie hijven tsiehkieh sjædta vytnesjidh, guktie vierhkiesijjie jih dirregh gååvnesieh.

 

Saemien musihke, joejkeme jih festivalh

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   edtja maadtoereaktah joejkemidie gorredidh

o   edtja evtiedimmiem daaj-baaletje jih åvtetje eejki saemien musihkeste jih joejkemistie dåarjedidh

o   edtja dejtie dåarjoeøørnegidie bueriedidh gosse edtja saemien musihkem olkese vedtedh jih orre musihkeles lahtestimmievuekieh

o   guktie doh saemien musihkerh stuerebe nuepiem åadtjoeh saemien musihkem jih joejkemem vuesiehtidh dovne nasjovnales jih gaskenasjovnales

o   dejtie festivalidie nænnoestidh mah daan biejjien maadthdåarjoem åadtjoeh

o   guktie unnebe festivalh jih kultuvreøørnedimmieh vijriebasse evtiesuvvieh

o   guktie jienebh saemien tjiehpiedæjjah jih artisth leah meatan gaskenasjovnale aalkoealmetjifestivalinie.

 

Teatere, scenetjeahpoe jih våajnoes tjeahpoe

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   guktie akte øøhpehtimmiefaaleldahke evtiesåvva saemien teaterebarkijide

o   edtja Beaivvas Sami Teahterem nænnoestidh goh akte fealadimmieteatere nasjovnale diedtine

o   guktie akte jijtse saemien teateregåetie bigkesåvva Kautokeinosne

o   dam Åarjelhsaemien Teaterem nænnoestidh

o   guktie sijjieh tseegkesuvvieh saemien maana-jih noereteaterasse

o   guktie ovgårreldh teateredåehkieh dåarjoem dorjemassese åadtjoeh saemien stuhtjijste jih fealadæmman

o   guktie ovgårreldh revydåehkieh nuepiem åadtjoeh saemien revybarkoem evtiedidh

o   guktie saemien tjeahpoemuseume bigkesåvva

o   guktie lååjkedimmieøørnegh tseegkesuvvieh saemien tjeahpose, dejtie vuesiehtimmide saemien jarngine jih byøgkeles gåetine

o   edtja Saemien tjiehpiedæjjaraeriem nænnoestidh

o   guktie akte jijtse saemien tjeahpoeøøhpehtimmie tseegkesåvva.

 

Filme jih multimeedijh

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   guktie saemien maana-tv fierhten biejjien seedtesåvva

o   guktie jienebh saemiengielen filmh dorjesuvvieh

o   edtja almetjh filmefaagese dåårrehtidh

o   dejtie darjomassenuepide saemien filmese jih TV'se gorredidh

o   guktie deallahtimmie saemien filmijste læssene maarkedefoeresjimmien tjirrh jih vuesiehtimmine filmefestivalinie

o   edtja saemien filmh jih TV-programmh digitaliseredh

o   guktie filmh jih TV-dorjemassh gååvnesieh gærjagåetine jih saemien jarngine

o   guktie vielie saemiegielen ”dubbing” filmijste sjædta, joekoen maanide jih noeride

o   guktie jienebh saemiengielen multimeedijadorjesh dorjesuvvieh, goh spielh jih DVD

o   guktie saemien filmejarnge tseegkesåvva.

 

Gaarsjelimmie

Saemiedigkesen NSR sæjhta barkedh

o   guktie jienebh leah meatan gosse gaskenasjovnale gaarsjelimmieøørnegh, v.g Arctic Winter Games

o   guktie akte stuerebe låhkoe dejstie spielevierhtijste saemien gaarsjelimmiebarkose, gaarsjelimmiegåetide jih bigkemidie saemien dajvine jåhta

o   guktie saemien nasjovnale jih regijovnale bigkemh tseegkesuvvieh noerhtelaanti treavkasuerkide jih vuejemeråantjojne gaahtjedh

o   guktie doh saemien gaarsjelimmiesuerkieh, goh tjoejkeme, åadtjestimmie jih vuejemeråantjojne gaahtjedh, hijven evtiedimmienuepieh utnieh.

 

 

4.      STARNE JIH HOKSE

 

NSR sæjhta seammavyørtegs starne-jih sosijalefaaleldahkh gorredidh mah dan saemien utnijen daerpiesvoetese sjiehtieh abpe jielemen tjirrh. Daate maahta saemien almetjebådtja årrodh, jih nuekies kultuvre- jih gielemaahtoe starnebarkiji luvnie gosse dah dejtie saemien skiemtjelasside jih dej fuelhkide dåastoeh. Dejnie dienesjinie mah leah maanide – jih noeride, dellie lea dihte mij lea bøøremes maanese, mij edtja dam våaromem årrodh dan faaleldahkese. NSR veanhta orre saemien starnebarkijh jih faagealmetjh dåårrehtidh leah vihkeles edtja starnefaaleldahkem nænnoestidh, dejtie saemien utnijidie.

 

NSR sæjhta barkedh aktem tseegkemem salkehtidh aktede saemien starnegiehteldimmeste. Akte starnegiehteldimmie maahta faarhmestidh doh institusjovnh mah joe leah tseegkeme edtja joekoen dejtie saemiej daerpiesvoetide gorredidh, goh SANKS, sjieredåakterejarnge Karasjokesne jih Jarnge saemien starnedotkemasse. Akte saemien starnegiehteldimmie sæjhta viehkiehtidh daajroesvoetese dej starnedienesji bïjre, mejtie doh saemien almetjh krievemem utnieh, jih aaj voerkesvoetem evtiedidh saemien gielen, kultuvren jih identiteten bijre starnedienesjisnie.

 

Dotkeme jih statistihke saemien starne- ji sosijaledienesjen bijre tjuara gååvnesidh goh akte våarome dejtie båetije sjæjsjalimmide. Saemien siebriedahkh jijnjem dehtie sjæjsjalimmievåaroemistie fååtesieh, mij leah akte buajhkoesvoete jeatjabidie. Råajvarimmieh mah leah hijven tjarresvoetese, skiemtjelassi vøøste jih mentale starnen gaavhtan aaj vihkeles dejtie jielije saemien siebriedahkide. NSR sæjhta barkedh guktie doh vihties åejvieladtjh tjielke mierieh biejieh guktie edtja dam vuepsiem seammavyørtegs starne-jih sosijaledienesji bijre jaksedh, dejtie saemien almetjidie.

 

Saemien utnijevuajnajimmie

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh

o   guktie akte ellies jih seammavyørtegs starne- jih sosijaledienesje evtiesåvva dejtie saemien almetjidie

o   guktie gaajhkh saemien utnijh starne- jih sosijaledienesjh åadtjoeh saemien gielesne mah leah utniji daerpiesvoetide jih kultuvrelle maadtose sjiehtesjamme

o   guktie båeries saemieh edtjieh reaktoem utnedh hoksem åadtodh jijtsh våaroeminie, gusnie saemien giele, saemien aarvoeh jih åvtetje eejki saemien beapmoe leah vihkeles biehkieh dehtie hoksefaaleldahkeste

o   edtja dam faaleldahkem psykijen starnevaarjelimmien bijre saemide nænnoestidh

o   edtja dam minngievaarjelimmiem fuelhkide nænnoestidh jijtjebovvestimmien mænngan

o   edtja dam barkoem saemien faageterminologijine starnegiehteldæmman prijorieteredh

o   guktie dihte faaleldahke teelemedisijnen sisnjelen dejnie saemien dajvine vijrebe sjædta

o   aktem hijven toelhkestimmiedienesjem jih saemiengielen bievnesh gorredidh dejtie saemien skiemtjelasside skiemtjegåetine

o   saemien sealoesorkijedienesjem tseegkedh dejnie skiemtjegåetine mah saemien skiemtjelassh gietedieh

o   saemien maanaj reaktah gorredidh maanavaarjelimmiedienesjisnie

o   guktie maanah jih noerh mah viehkieabparatem dåastoeh, åadtjoeh aktem viehkieabparate saemien gieline jih kultuvregoerkesinie

o   guktie doh åejvieladtjh mah diedtem utnieh, saemien gielem jih kultuvremaahtoem dåårrehtieh fostergåetiej jih maanavaarjelimmieinstitusjovni sijse

o   saemien maanatjirkijem tseegkedh

o   PP-dienesjem saemien dajvine våajnoes darjodh jih dam saemien maahtoem dienesjisnie nænnoestidh

o   aktem vaahratellefovnem saemien maanide jih noeride tseegkedh

o   aktem starnedimmiefaaleldahkem noere saemide tseegkedh.

 

Barkoe ruvsen vøøste jih kriminalehokse

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   edtja jienebh ruvsenaamhtah faaleldahkh noeride vedtedh ektine tjieltine

o   edtja vielie vierhtieh vedtedh dennie barkosne ruvsevierhtiej vøøste

o   kriminalehoksem evtiedidh saemien vuekiej mietie.

 

Aktivyøki barkoe starnedienesjisnie

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   guktie jienebh saemiengielen-håålehkh øøhpehtimmiem vaeltieh starnebarkijinie

o   edtja maadth- jih jåarhkeøøhpehtimmieh toelhkestæjjide tseegkedh

o   edtja tseegkemem salkehtidh aktede saemien starnegiehteldimmeste.

 

 

5.      AARVOEEVTIEDIMMIE

 

NSR sæjhta private darjomidie skreejrehtidh mah våaromem vedtieh akten gellielaaketje jieleme- jih siebriedahkejieliemasse. Åvtetje eejki vuekijste mijjieh saemieh eatnamistie bearkadamme, jih eatnemejielemh leah annje akte vihkeles bielie dehtie fasseldimmeste jih aarvoeevtiedimmeste dejnie saemien dajvine. Orre infrastruktuvre, orre maahtoe-institusjovnh jih vijrebeevtiedimmie dejstie vierhtijste saemien dajvine maehtieh viehkiehtidh jeatjah såarhts jielemedarjomh tseegkedh. NSR sæjhta barkedh aktem saemien orrestimmieprogrammem tseegkedh, dejnie vuepsine jielemeorrestimmide skreejrehtidh jih dejtie orre båetije daajroejieliemidie nænnoestidh.

 

Akte vuepsie saemien jielemeevtiedæmman lea gorredidh guktie dihte aarvoeevtiedimmie læssene, jih jielemen kultuvrelle jih siebriedahkeligke bielieh gorredidh. NSR veanhta, tjuara åvtetje eejki maahtoem jååhkesjidh, jih ektine dejnie maahtojne dotkemistie dam våaromem sjidtedh vierhtiereeremasse. Mijjieh barkebe guktie vielie voenges jih regijonale reereme eatnemevierhtijste sjædta, dan lihkevoete- jih jearohksvoetevuajnajimmien mietie.

 

NSR sæjhta barkedh aalkoealmetji reaktah gorredidh, jih juktie saemien reaktavuajnoeh jih provhkh gorresuvvieh jih meatan sjidtieh laakine jih reeremisnie. NSR barka guktie miehtjiesjielemen vierhtievåarome jih jielemegiehteldæjjaj reaktah nænnoesåbpoe sjidtieh sjyøhtehke miehtjiesdajvelaakine.

 

NSR sæjhta nænnoestidh jih evtiedidh dejtie aalkoejieliemidie jåartaburrie, båatsoe, gøøleme, miehtjiesjieleme jih duedtie, jih akte aktanimmie dejstie. Dam sijhtebe darjodh raeriestimmiejgujmie vihties råårestallemidie laanteburresne jih båatsosne, jih prijoriteringigujmie Saemiedigkien tsavtsvierhtine jieliemasse, jih Aarvoeevtiedimmie- programmesne aktanimmiejieliemidie. NSR sæjhta barkedh guktie vielie dåarjoem sjædta dorjeseevtiedæmman jih maarkedebarkose. Duedtielatjkoe edtja aktem vihties dirregem årrodh dam duedtiejielemem evtiedidh, gusnie leavloem beaja vytnjesjæjjaj reaktese meatan årrodh moenedh jih prijorieteringidie. NSR sæjhta latjkoem vijriebasse evtiedidh jih dam nænnoestidh.

 

NSR dam vuepsiem dåarjede akten økologeles, kultuvrelle jih økonomeles monnehke båatsoen bijre. Saemiedigkien raeriej tjirrh båatsoeråårestallemidie sijhtebe barkedh båatsoen mierietsiehkide nænnoestidh. NSR sæjhta aaj dam orre båatsoelaakem dåarjedidh, jih jåerhkedh dam barkoem båatsoen reakta sisnjelds jijtjemoenemasse nænnoestidh dennie båetije staeriedimmesne båatsoelaakeste.

 

NSR barka edtja dam aarvoeevtiedimmiem mearoegaedtiebealesne nænnoestidh, akten hijven jih vihties stuvremen tjirrh dejstie tjåenghkies vierhtijste, leavlojne voenges reeremasse. Mijjieh sijhtebe dåarjedidh Mearoegaedtiemoenehtsen jih Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmieh, jih barkedh guktie saemien reaktah dejtie marine vierhtide jååhkesjimmiem åadtjoeh naemhtie guktie dihte goh aevhkie sjædta gaajhkide årrojidie mearoegaedtiebealesne.

 

Tjuara jåartaburriem saemien dajvine nænnoestidh, jih NSR sæjhta dan åvteste dåarjedidh Saemiedigkien jåartaburriebievnesem båetijen boelhken. Mijjieh sijhtebe gaskem jeatjebem regijovnaliseredh nasjovnale laanteburriepolitihkem edtja pryøvedh aktem maallem mij lea buerebelaakan sjiehtesjamme dejtie eatnemen haestemidie jih tsiehkide dejnie saemien dajvine.

 

Saemiedigkien jielemeligke tsavtsvierhtieøørnegh byøroeh aktem aevhkiem sjidtedh gaajhkine dajvine saemien årrojigujmie. NSR barka edtja gorredidh guktie Saemiedigkien dåarjoeøørnegh edtjieh jaksedh dovne nyjsenæjjah jih kaarrh mah jieleminie giehteldieh, doh tseegkijh jih giehteldimmieaajhterh. Daate akte haesteme ihke lea naa jijnjh kaarrh dejnie aalkoejielieminie. Dan åvteste vihkeles nyjsenæjjaj jih kaarri tsiehkieh vuartasjidh Saemiedigkien tsavtsvierhtieåtnosne.

 

Gøøleme, båatsoe jih jåartaburrie

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   guktie mearoegaedtiemoenehtsen raeriestimmie laakine sjædta, jih faamoem åådtje abpe saemien årromedajvesne

o   edtja arealemaaksoeh tseegkedh gosse gueliemåårrehtimmiem tseegkie, mah tjieltide jih jeatjah voenges reeremeåårganide båetieh

o   aktem ellies reeremem gorredidh dejstie marine vierhtijste saemien dajvine edtja vierhtievåaromem saemien kultuvrese gorredidh

o   edtja dåårrehtimmiem aalkoejielemidie gorredidh gøølemeveahkaøørnegi tjirrh noeride, boelvesertiestimmiejgujmie båatsosne jih jienebh nuerebe almetjh jåartaburresne

o   edtja dejtie moenemidie båatsoeburrielaakesne jih soejkesje- jih bigkemelaakesne iktedidh, edtja båatsoen tsevtsiedimmiem nænnoestidh siebriedahke-soejkesjimmesne

o   båatsoen arealevaarjelimmmiem nænnoestidh

o   daajroem jih goerkesem båatsoen bijre årroji luvnie lissiehtidh

o   edtja Saemiedigkien råålle båatsoen båetijen biejjien bijre nænnoestidh, jielemepolitihkeles jih reeremeligke gyhtjelassi bijre

o   jåartaburriem tjåadtjohtidh jih nænnoestidh voenine, oktegimsh jih aktanimmesne jeatjah jielemigujmie

o   dejtie saemien iedtjide gåatomejielemidie gorredidh juvrereeremisnie

o   akten stuerebe åtnose jih nuhtjemasse voenges vierhtijste, dan nuelesne vielie voenges vijrebeevtiedæmman dåarjedidh

o   guktie vielie økologeles jåartaburrieh sjædta.

 

Duedtie, miehtjiesjielemh jih aktanimmiejielemh

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   duedtielatjkoem evtiedidh goh akte dirrege edtja duedtiejielemem nænnoestidh

o   guktie vielie doekemasse båata duedtiedorjesijstie

o   miehtjiesjielemen vierhtievåaromem jih jielemegiehteldæjjaj reaktah nænnoestidh sjyøhtehke miehtjieslaakine, dan åvtetje eejki vierhtiereeremen mietie

o   dejtie aktanimmiejielemidie nænnoestidh goh akte ferriedihks bielie saemien jielemesjiehtesjimmeste

o   guktie saemien reaktah jih saemien åtnoeh jååhkesjimmiem åadtjoeh vaarjelimmieprosessine

o   guktie dihte sjiehtesjimmie motovrefealadimmeste miehtjiesdajvine tjuara gorredidh saemien jielemedarjomh maehtieh monnehkelaakan evtiesovvedh

o   Saemiedigkien råållem nænnoestidh, jielemepolitihkeles jih reeremeligke gyhtjelassi sisnjeli.

 

Orre jielemh

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   edtja vielie øørnedamme maahtoelutnjemem vedtedh mij lea jieliemasse sikteme

o   gorredidh guktie nasjovnale jih regijonale fealadimmieråajvarimmieh tjielke saemien sisvegem åadtjoeh

o   kvalitetebarkoem nænnoestidh dan saemien destinasjovneevtiedæmman

o   saemien entreprenørskapem gorredidh jih dam vijriebasse evtiedidh

o   jielemeorrestimmiem skreejrehtidh akten saemien orrestimmieprogrammen tjirrh, gaskem jeatjebem evtiedæmman sikteme saemien maahtoejielemijstie

o   dam saemien sisvegem dejnie daaletje byøgkeles råajvarimmine kultuvrebarkoesijjide gorredidh

o   dennie evtiedimmesne noerhtedajvijste, daajroeh jih maahtoeh evtiesuvvieh almetji luvnie guktie dah buektiehtieh dejtie orre haestemidie dåastodh

o   dejtie haestemidie dej jorkestamme viesehtimmievuekide dåastodh, gaskem jeatjebem barkoefaaleldahkh noeride jijnjh maahtojne evtiedidh, jih sjierelaakan barkoesijjide nyjsenæjjide sjiehteladtedh dejnie saemien dajvine.

 

 

6.      EATNEME JIH BYJRESE

 

Åvtetje eejki vuekie eatnamistie veedtjedh maam beapmose daarpesji, jih åvtetje eejki beapmoe leah annje jielije dejnie saemien dajvine. Dihte vaarjelimmie dejstie jielije vierhtijste jih dej sjidtedimmie- jih årromedajvh lea dihte våarome NSR'en byjresepolitihkesne. Mijjieh edtjebe daejredh mijjen beapmoe, maam eatnamistie veedtjebe, lea jearsoes jih ij skaaram mijjen starnese vedtieh. NSR'ese gujht naemhtie, dihte økologeles vuajnajimmie jih dihte krieveme akten monnehke evtiedimmien bijre, edtjieh dam våaromem årrodh dan båetijen biejjien politihkese gosse lea reeremen bijre eatnamistie. Ij naan evtiedimmie saemien dajvine edtja maehtedh vaahram vedtedh jallh dejtie jielije eatnemevierhtide øølegidh, mejstie doh saemien almetjh leah jearohks, jis edtjieh altese kultuvrem jih åvtetje eejki vuekiem giehteldidh.


Mijjen haesteme lea sinsitniem voerkelidh mijjen åtnoe eatnamistie aaj maahta aktem aajhtoem mijjen kultuvren eatnemevåaromen vøøste årrodh. Ij edtjh eatneme teehpedh jih saemien reaktah eatnemevierhtide vitnedh. Tjuara krøøhkemem vaeltedh dejtie saemien iedtjide gaajhkine såarhts laake- jih soejkesjebarkojne. Ij edtjh aalkoealmetjidie dejstie dajvijste tjihtedh bigkemi gaavhtan mah byjresem øølegieh, vuesiehtimmien gaavhtan ålja-, gaasse- jih mineraledorjemassh jih tjaetsiefaamoebigkemh.

 

Jijnjh aalkoealmetjh byjresehaestemigujmie jielieh mah lea giefiesvoetese ektiedamme, NSR jååhkesje mijjieh saemieh byjresehaestemigujmie jielieh mah leah ræjhkoesvoetese ektiedamme, jih daate mijjem åelede. Mijjieh sijhtebe barkedh guktie doh byjresevuajnajimmieh våaromasse båetieh latjkojne, vuesiehtimmien gaavhtan laavenjostoelatjkojne fylhkentjieltine jih råårestalleminie vihties åejvieladtjigujmie.

 

Klijma, byjrese jih energije

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   guktie Saemiedigkie edtja aktem byjresetjoeltem årrodh, aktine jijtse CO2 reekneghreektehtsinie

o   guktie gaajhkine Saemiedigkien nænnoestimminie jih sjæjsjalimminie nuekie krøøhkemem vaalta byjrese-jih klijmagyhtjelasside

o   guktie mijjieh dam gaskenasjovnale siebriedahkem bievnebe dej konsekvensi bijre dejstie klijmajorkestimmijste

o   guktie vielie dotkeme sjædta byjrese- jih klijmagyhtjelasside saemien dajvine

o   guktie mijjieh saemieh edtjebe eadtjohke jååhkesjimmiem darjomasse vedtedh, mij stoerre arealem daarpesje saemien dajvine

o   guktie edtja jollemes jearsoesvoetem årrodh ålja- jih gaassedarjomen bijre, jih hijven riejriesvoete dejnie mearoedajvine

o   guktie lea nuekie vaaksjome dejstie økoøørnegijstie

o   guktie krievemem beaja byjreseligke jih sosijale konsekvensesalkehtimmiej bijre dejtie jielemedarjomidie

o   edtja bijjemes soejkesjh dejtie biegkemøøllesåafojde evtiedidh saemien dajvine

o   guktie doh Finnmaarke-eeken strategijh byjresekrøøhkemh utnieh,goh akte vihkeles biehkie

o   aalkoealmetjevuekide gorredidh gosse edtja orre darjoeh tseegkedh, goh minerale- ålja- jih gaassedorjemasse

o   guktie hijven jih staeries bievnesh dejtie voenges årrojidie båetieh byjresedaalhkesi bijre

o   guktie dåemiedimmieskaepeden barkoejgujmie giehtele, dan energijeåtnose.

 

Åtnoe jih vaarjelimmie

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   edtja økologeles vuajnajimmieh, voenges åvtetje eejki vuekieh jih provhkh våaroemasse biejedh gosse eatnemem nuhtjedh

o   edtja nyjsenæjjaj jih kaarri eatnemeåtnoem gorredidh seammavyørtegs våaroemisnie mieriesoejkesjinie

o   guktie doh vaarjelimmieprosessh edtjieh viehkiehtidh dejtie saemien åtnoevuekide jih saemien reaktide nænnoestidh.

 

 

7.      SIEBRIEDAHKE, KOMMUNIKASJOVNE JIH REAKTAH

 

NSR'en vuepsie lea barkedh guktie saemiej reaktah jååhkesjimmiem åadtjoeh goh akte våarome edtja gorredidh jih nænnoestidh saemien kultuvrem, gielem jih siebriedahkejielemem. Mijjieh saemieh reaktam utnebe eatnamasse jih tjaatsan, jih dejtie vierhtide mah leah mijjen materijelle kultuvrevåarome. Jijnjh laakh jih øørnegh leah tseegkeme edtjieh saemien gielem, kultuvrem, jielemem jih siebriedahkejielemem evtiedidh Nøørjesne. Annje tjuara gåhkese vaedtsedh edtja seammavyørtegs dienesjh buektiehtidh dejtie saemien almetjidie. Dihte haesteme lea buektiehtidh guktie doh joekehts suerkieh aaj Saemiedigkien ålkoelisnie faamoem vedtieh dejtie laakide.

 

NSR sæjhta dihte saemien siebriedahkeevtiedimmie edtja årrodh jijnjh maehteles siebriedahkeaktøørigujmie jih aktegealmetjigujmie dennie aahkedh bigkemisnie dehtie saemien demokratijeste. Mijjen vuepsie lea saemieh jijtje edtjieh jijtjemse øørnedidh guktie sijhtieh. Mijjieh sijhtebe skreejrehtidh guktie jienebh almetjh leah meatan dennie saemien siebriedahkebigkemisnie. NSR sæjhta gorredidh saemieh leah meatan gaajhkine sjyøhtehke ektiedimmine.

 

NSR vuartesje dejtie båeries saemide goh akte vierhtie jijnjh vihkeles maahtojne saemien kultuvren, åvtetje eejki vuekiej jih siebriedahketsiehkiej bijre. NSR sæjhta edtja sjiehteladtedh guktie båeries saemieh jijtje edtjieh raeriestimmiejgujmie båetedh guktie dah maehtieh raeriestæjjine årrodh dejnie aamhtesinie mah ulmiem utnieh dejtie saemien almetjidie, saemiedigkieøørnegen sisnjelen.

 

Dåeriedimmiem jih råårestallemen gorredidh gaajhki saemien dåehkiejgujmie lea akte vihkeles demokratijen aarvoe. NSR sæjhta barkedh luvliesaemiej tsiehkieh gorredidh, aktene lihke govlesadtemisnie Saemiedigkine vihkeles aamhtesinie. Daate kreava aktem veele barkoem edtja govlesadtemevuekiem gorredidh jih luvliesaemiej nuepieh åårganisasjovnebarkose nænnoestidh

 

Dihte evtiedimmie saemien meedijijstie dovne aktem demokrateles jih gielepolitihkeles leavloem åtna. Doh saemien almetjh reaktam utnieh soptsestidh- jih bievnesh åadtjodh, jih jijtsh ov-jearohks meedijeinstitusjovnh evtiedidh. Staaten akte diedte sjiehteladtedh guktie mijjieh saemieh maehtebe meedijh jih teknologijem nuhtjedh goh dirregh kultuvreevtiedimmesne, jih guktie mijjieh maehtebe soptsestidh man bijre sijhtebe.

 

NSR sæjhta Saemiedigkien tjirrh, dejtie tjieltide, fylhkentjieltide jh staatem tsevtsiehtidh viesehtimmiem tjåadtjoehtidh jih nænnoestidh dejnie saemien voenine. NSR sæjhta dejtie laavenjostoelatjkojde fylhkigujmie evtiedidh.

 

NSR vuartesje doh voenges, regijonale jih nasjovnale saemien institusjovnh goh vihkeles sijjieh dan evtiedæmman saemien siebriedahkijste. Jijtjemoenemen sjiekenisnie, dellie vihkeles aalkoealmetjh jijtje diedtem vaeltieh altese båetije biejjide, bene ij gåaredh dam darjodh jis ij leah nuekie vierhtieh, maahtoe jih evtiedamme institusjovnh dej joekehts siebriedahkesuerkiej sisnjeli. Våarhkoe, gærjagåetie jih museumh dam tjåenghkies mojhtesem reerieh dejnie gorredimmine, vaarjelimmine jih soptsestimmine bievnesijstie jih daajrojste saemien tsiehkiej bijre, gosse edtja dejgujmie vijriebasse barkedh jih dejtie goerehtidh. Joekehtslaakan dah maehtieh hijven jih jearsoes mierieh vedtedh dan evtiedæmman aktede hijven saemien jijtjeguvveste.

 

Dihte saemien siebriedahkeevtiedimmie

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   guktie Saemiedigkie dom åssjaldahkem deavhta aktem åårganem årrodh mij saemiej reaktam jijtjemoenemasse buakta aktene tjielke vuekesne

o   edtja åeliedihks budsjedteråårestallemh Saemiedigkien jih Reerenassen gaskem tseegkedh dejtie prosesside staatebudsjedten bijre

o   guktie dihte saemien siebriedahke edtja sov bielieh utnedh dehtie dienestistie jielemeligke vierhtienuhtjemistie saemien dajvine

o   guktie saaht mah orre vierhtienuhtjemevuekieh edtjieh dan saemien siebriedahkese aevhkine sjidtedh, jih dam voenges, regijonale jih nasjovnale økonomijem nænnoestidh

o   edtja dejtie daaletje laakide jih staateles tsavtshvierhtide tjirrehtidh, mah edtjieh saemien gielem, kultuvrem, jielemem jih siebriedahkejielemem evtiedidh

o   edtja konsultasjovneøørnegem vijriebasse guhkiedidh jih nænnoestidh goh akte vuekie vihties råårestallemidie

o   edtja dejtie saemien reaktide jååhkesjidh dejnie dajvine Romse, Nordlaante jih dejnie dajvine åarjelsaemien årrojigujmie

o   edtja almetjeriekteles nænnoes reeremeøørnegh dåårrehtidh dejtie saemiereaktamoenehtsen raeriestimmide

o   edtja saemien reaktavuajnoeh jih provhkh gorredidh nøørjen laakine jih reeremisnie

o   edtja dejtie saemien iedtjide jih åtnoedajvide gorredidh jih vaarjelidh nøørjen vierhtielaakine.

 

Meedijh jih kommunikasjovne

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   guktie saemien maanah jih noerh edtjieh aktem hijven meedijefaaleldahkem utnedh, joekehts aalteredåehkide sjiehtesjamme, biejjieladtje TV-jih radijovesaadtegigujmie, saemien tjaalegigujmie jih guvvieraajroejgujmie

o   guktie saemieh joekehts meediji tjirrh saernieh, digkiedimmie- jih aamhtesetjaalegh åadtjoeh mah dam gellielaaketjem vuesiehtieh dennie saemien siebriedahkesne

o   guktie raastidåaresth laavenjostoe meedije-aktøøri gaskem dam saemien ektievoetem jih siebriedahkedigkiedimmiem nænnoste

o   saemien preessedåarjoem sjyøhtehkelaakan nuhtjedh edtja skreerjehtidh guktie vielie saemien gielem nuhtjie, joekoen åarjel-jih luvlesaemien

o   edtja etihkebarkoem saemien meedijinie nænnoestidh, v.g. dåarjodh aktem jijtse saemien preessefaageles moenehtsem tseegkedh

o   konsesjovnetsiehkide dejtie private meedije-aktøøridie dåarjedidh, guktie akte gamte meedijefaaleldahke saemide evtiesåvva, aaj saemien gielesne

o   guktie jienebh saemiengielen journalisth øøhpehtimmiem vaeltieh.

 

Jielije voenges siebriedahkh

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   Saemiedigkien kultuvregåetiepolitihkem evtiedidh dejnie åssjaldahkine orre tseegkedh, jih giehteldimmiem gorredidh dejstie gaavnoes kultuvre-jih darjomegåetijste

o   guktie dihte kollektijvefaaleldahke dovne saemien dajvine nøørjen bielesne jih rijhkeraasti rastah buerebe sjædta

o   guktie mobijlegaptjeme jih gamtebaantebigkeme saemien årromedajvine buerebe sjidtieh

o   edtja jienebh byøgkeles barkoesijjide sjiehteladtedh saemien dajvine

o   edtja kveeni jih jeatjah nasjovnale unnebelåhkoej nuepieh gorredæmman jih evtiedæmman kultuvrijste, gielijste jih siebriedahkejielemijstie nænnoestidh.

 

Saemien institusjovnh

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   dejtie saemien institusjovnide nænnoestidh govlesadtemisnie institusjovnigujmie jih dejnie jeatjah siebriedahkine

o   Saemien Våarhkoem akten vitenskapeles vihtiestimmiejarngese evtiedidh

o   guktie saemien jarngh buektiehtieh altese private våarhkoeh gorredidh jih vaarjelidh

o   edtja dam saemien gærjagåetiebarkoem iktedidh noerhtelaanti daltesisnie

o   dejtie øørnegidie saemien gærjabussigujmie beetnegigujmie gorredidh jih dejtie vijriedidh

o   edtja Saemiedigkien museumsoejkesjem jih bieliesalkehtimmiem saemien museumidie Romsesne jih Noerhte Nordlaantesne dåarjedidh, jih guktie saemien museumh edtjieh aktem vihkeles sijjiem utnedh kultuvrevaarjelimmiebarkosne

o   guktie saemien kultuvreskaehtieh bååstede båetieh Saemien dajvese

o   edtja saemien museumh maahtoejarngine evtiedidh kultuvremojhtese-vaarjelæmman jih vuesiehtæmman

o   edtja Várdobáiki maarkesaemien jarngem bigkehtehtedh

o   edtja voenges maahtoejarngh tseegkedh vihtiestæmman saemien kultuvreste jih åvtetje eejki maahtoste saemien kultuvre-jih jielemegiehteldæmman, goh loesegøøleme jeanosne, mearoeloesegøøleme, miehtjiesdajvejieleme jih aktanimmiejieleme

edtja dejtie saemien gielejarngide nænnoestidh

o   edtja dejtie saemien gaavnedimmiesijjide nænnoestidh, dejnie vuepsine saemien institusjovnine sjidtedh.

 

 

 

8.      RELIGIJOVNE JIH JIELEMELEAROE

 

Voejkenes aarvoeh jih religijovne leah iktegisth vihties biehkieh orreme mijjen almetji aarkebiejjien. NSR veanhta daah aarvoeh leah vihkeles gorredidh, ihke dah leah goh akte biehkie mijjen siebriedahkesne. Akte almetjereakta lea jaehkedh misse jijtje sæjhta. Dan sjiekenisnie NSR sæjhta tjiertestidh van vihkeles siebriedahke sijjiem vadta saemien jielemelearoeaarvojde. NSR veanhta vihkeles skreejrehtidh guktie gaajhkh jielemelearoeh Saemien dajvesne jååhkesjimmiem jih goerkesem åadtjoeh. NSR sæjhta viehkiehtidh guktie dihte sïerredimmie almetjijstie mah jeatjah religijovnem jih jielemelearoem utnieh hampeste.

 

Dihte nøørjen gærhkoe lij staaten guhkiedamme giete fornorskningspolitikken nuelesne jih naemhtie viehkiehtamme guktie saemieh leah saemien gielem, kultuvrem jih aarvoeh teehpeme. Dihte nøørjen gærhkoe lea soelkedimmien mietie saarnoehtamme daej meadtoej åvteste, jih dan åvteste gærhkoe tjuara væljoem vuesiehtidh skaaride dåvvodh. NSR veanhtede dan åvteste dihte nøørjen gærhkoe stoerre vierhtiejgujmie båata dan saemien gærhkoejieliemasse.

 

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o    guktie lidteratuvre jielemelearoen bijre saemide jih saemien gielesne olkese båata, joekoen maanide jih noeride

o    edtja dåarjedidh jupmeles tjaalegh olkese båetieh mah leah baantine lohkeme, ussjedamme dejtie tjelmehtsidie, tjelmie-bielehtsidie jih voeresidie

o    saemien aarvoeh jielemelearoen bijre gærhkosne sjiehtesjidh

o    edtja Saemien Gærhkoeraeriem nænnoestidh beetnehvierhtiejgujmie jih almetjigujmie

o    edtja noerebarkoem jielemelearoen bijre tseegkedh laanteraasti dåaresth

o    edtja skreejrehtidh guktie jienebh saemieh gyrhkeles barkojde båetieh

o    edtja skreejrehtidh teologijem evtiedidh saemien vuajnajimmesne

o    edtja saemien gielem jih saalmevuekieh åålmegisnie nænnoestidh

o    edtja daerpiesvoetem salkehtidh jeatjah jielemelearoefaaleldahkide maanide jih noeride saemiengielesne.

 

 

9.      LAAVENJOSTOE AALKOEALMETJIGUJMIE JIH SOLIDARITETE

Saemiedigkie edtja altese barkoem nænnoestidh noerhtelaanti, regijovnale jih gaskenasjovnale åårgani tjirrh – vuesiehtimmien gaavhtan EN. Saemiedigkie edtja riekte bilaterale laavenjostoem utnedh jeatjah aalkoealmetjigujmie jih dej sæjjasadtjigujmie. Saemiedigkien jih Saemien parlamentarihkeles raerien tjirrh edtjebe aktem tjåenghkies laavenjostoem evtiedidh jeatjah aalkoealmetjigujmie veartenisnie. NSR veanhta Saemiedigkie edtja ektiedimmiem bigkedh jih ov-vaantoeh salkehtidh, dovne mijjen siebriedahkesne jih jeatjah almetji luvnie.

 

EN'en generaletjåanghkoe skiereden 13. b. 2007 dam bæjhkoehtimmiem nænnoesti aalkoealmetji reaktaj bijre. Dihte bæjhkoehtimmie lea guktie jijnjh veartenen laanth dåemiedieh aalkoealmetji vøøste. Dihte bæjhkoehtimmie dam unnemes vuekiem beaja jih bæjhkohte gaskem jeatjebem aalkoealmetji reakta jijtjemoenemasse.

 

NSR'en åssjaldahke dan gaskenasjovnale barkose maahta vuejnedh gøøkte vuajnajimmine. Saemieh Noerhtelaantine daamtaj våånjoeh aavrehkåbpoe aalkoealmetjijstie jeatjah lehkesne veartenisnie, gosse daejrebe saemieh Noerhtelaantine jearsoeslaakan veasoeminie, jih aktine vihties tsevtsiedimmine dejtie åejvieladtjide. Daate mijjese diedtem vadta dan gaskenasjovnale tjåenghkies barkose. Dihte mubpie vuajnajimmie lea saemieh, tsevtsiedimmien tjirrh gaskenasjovnale prosesside, maehtieh viehkiehtidh mijjen jijtsh tsiehkiem bueriedidh dej diedtigujmie Nøørje åtna dejtie gaskenasjovnale laakide jih konvensjovnide. NSR sæjhta dam saemien eadtjohkevoetem nænnoestidh gaskenasjovnale barkosne, dovne goh åårganisasjovne, ektine jeatjah aalkoalmetjeparlamentigujmie jih laavenjostosne nøørjen jih noerhtelaanti åejvieladtjigujmie.

 

Mijjieh libie akte åålmege, jalhts rovnege raasth goh rijhkeraasth. Saemieh Russlaanten bielesne jeatjah jih daamtaj leevlebe haestemh dåastoeh enn saemieh Nøørjen bielesne, jih daerpies aktine stuerebe barkojne edtja dejtie saemien almetjidie tjøønghkedh. Saemieh noerhtelaanti bielesne aktem sjiere diedtem utnieh dååjrehtimmieh jih maahtoeh juekedh saemiejgujmie Russlaanten bielesne. Joekoen politihkeles maahtoe jih dååjrehtimmieh, gosse edtja institusjovnh jih politihkels åårganh tseegkedh, jih maahtoe gaskenasjovnale barkoej, laaki jih konvensjovni bijre, mah saemiej tsiehkiem tsevtsiehtieh. NSR aaj eadtjoste doh baanth saemiej gaskem dejnie njieljie laantine edtja nænnoesåbpoe sjidtedh, jih dam maahta darjodh vihties laavenjostoen tjirrh jih gosse almetjh gaavnedieh.

 

Gaskenasjovnale barkoe

Saemiedigkesne NSR sæjhta barkedh:

o   guktie EN'en bæjhkoehtimmie aalkoealmetji reaktaj bijre jih jeatjah gaskenasjovneles dirregh meatan sjædta Nøørjen laakesne

o   guktie Noerhtelaanti Saemiekonvensjovne jååhkesjimmiem åådtje dejstie noerhtelaantijste

o   Saemien Parlamentarihkeles Raeriem vijriebasse evtiedidh

o   guktie akte tjåenghkies gaajhkesaemien parlamente sjædta

o   edtja dam laavenjostoem saemiej gaskem gaajhkine njieljine laantine vijriebasse evtiedidh jih nænnoestidh

o   edtja Saemieraeriem maadthåårganisasjovnine jih NGO'ine nænnoestidh, gaskem jeatjebem stuerebe beetnehvierhtiejgujmie

o   guktie saemieh gaajhkine njieljine laantine edtjieh maahtoem utnedh gaskenasjovneles laaki jih konvensjovni bijre, mah riekte konsekvensem utnieh dej veasoemasse jih jielemegiehteldæmman

o   guktie saemieh, goh akte nasjovne, lea nuekies meatan dejnie gaskenasjovnele prosessine mah leah aalkoealmetji tsiehkiej bijre

o   guktie saemieh dennie Russlaanten bielesne Saemien dajvesne aktem saemiepolitihkeles ektievoetem åadtjoeh mij lea mirrestalleldh dej saemien parlamentigujmie dejnie noerhtelaantine

o   guktie doh ektiedimmieh jih dihte laavenjostoe aalkoealmetji gaskem Barentsregijovnesne nænnoesåbpoe sjidtieh viehkine dejstie gaavnoes viehkiedirregijstie

o   guktie aalkoealmetjh aktem ihkuve sijjiem Barentsraeresne åadtjoeh

o   saemiej sijjiem dennie arktiske laavenjostosne nænnoestidh

o   guktie aalkoealmetjeparlamente meatan sjædta EN'en ihkuve aalkoealmetjeforumisnie

o   aktem jijtse barkoedåehkiem aalkoealmetjidie tseegkedh dennie orrestamme Nordlige dimensjovnesne mij lea akte guejmievoete EU'en, Islaanten, Nøørjen jih Russlaanten gaskem

o   edtja vuarjasjidh mejtie saemieprotokolle (protokolle 3) Såevmesne, jih Sveerjen jååhkesjimmietraktate Dan europejen ektiedæmman, edtjieh meatan sjidtedh EØS-latjkosne guktie Saemiereaktamoenehtse II lea raeriestamme.

 





Kommenter denne artikkelen    Tips en venn  Gå tilbake
NSR medias
Evttoha ásahit priváhtaskuvllaid
Presideanta lea vuollánan
NSR ovddida otne eahpeluohttamuša
NSR ii arvan árvalit eahppeluohttámuša...
Olli ferte čilget oaiviliiddis

 

Maŋimuš kommentárat artihkkalaiidda

NSRs historie
  • Bokep Online Fardad
  • På tide å oppdatere?
Berrejit ásahit studeantastipeandda
  • 55nl
Duhtavaš go sámegielstipeanda lea lassánan
  • cuhRbaCCgbGvKR
  • Tøffa govva!

Norgga Sámiid Riikkasearvi
Norske Samers Riksforbund

Poastboksa 173 - 9521 GUOVDAGEAIDNU
Tlf.: +47 78 48 69 55  * Fax: +47 78 48 69 88 *
nsr(a)nsr.no
Mobil: +47 988 50 273 - Org.nr: 971 481 463

Hápmen: Samipress Medietjenester
Siidovuogádat:
Interkodex A/S