VUONA SÁMIJ RIJKASIEBRE BIRRA

Vuona Sámij Rijkasiebrre (NSR) le sáme oajvveorganisásjåvnnå mij vájmmelisát dåjmat kultuvrra-, sebrudak-, ja tjuovggidusbargov ietjas bájkálasj siebrij baktu, ja Sámediggeválggaj oassálasstá. NSR tjoahkki sámijt divna guovlojs ja divna æládusájs ja berustiddjejuohkusijs bargguj aktisasj buorren gájka sámijda. Vuododime rájes jagen 1968 le NSR læhkám máhttelisvuohtan gájka sámijda dahkat ietjas jienav gullut vuona ja rijkajgasskasasj sebrudagájn. NSR le læhkám guovdásj fábmon sáme sebrudakiellemav ja kultuvrav ásadimen ja åvddånahttemin 40 jage alluj.

NSRn le læhkám njunnjusattja Sámedikken ásadime rájes gitta 2007 tjaktjaj. 2007-tjavtja hæhttuj NSR åhtsåt låhpadimev sámediggeráden. NSR le dálla njunnjusasj vuosstálasstejuogos Sámedikken.

Tjuovvuvasj presidenta Sámedikken le Vuona Sámij Rijkasiebrev åvdåstam:

·         Ole Henrik Magga, Guovdageaidnu (1989–1997)

·         Sven-Roald Nysnø, Divtasvuodna (1997–2005)

·         Aili Keskitalo, Guovdageaidnu (2005–2007)

Sámediggeválggaj 2009 le NSR rijkatjåhkanibme 2008 válljim Aili Keskitalov presidænntaájrasassán.

NSR VISJÅVNNÅ LE: VIESSO JA RÁVAS SÁBME

NSR visjåvnnå le moattegerdak ja rávas sáme sebrudagá. Mij barggap oadtjot rabás ja sebrudahtte ådåájggásasj sáme sebrudagá gånnå roaddo ulmusjárvos ja máhttelisvuohta persåvnålasj åvddånahttemij ja vájmmelis oassálasstemij sebrudaktsieggimin dættoduvvá. NSR sihtá åvddånahttet árvojt duola dagu avtaárvvusasjvuodav, dássádusáv, solidaritehtav ja ráfálasj aktisasjvuodav álmmugij gaskan. Mij sihtap bisodit ja åvddånahttet dav moattegerdakvuodav kultuvralasj åvddånbuktemijs ja árvvovuojnojs majt mijá sebrudakiellem le. Danen le ájnnasin joarkket sáme guovlulasj aktisasjbarggovuogijt åvddånahttet, duola dagu sjiehtadusájt, værmádagájt ja æjvvalimsajijt. Sihke árbbedábálasj ja ådåájggásasj årromdábe, gehtjadum rijkajrasstididdje vuojnos vierttiji maŋen váldeduvvat.

Boahtteájge åvddånahttem nuorttaguovlojn arktalasj rijkajn buktá moadda hásstalusá oajválattjajda, institusjåvnåjda ja sivijla sebrudahkaj nuorttan. Dát la tjanádum dálkádagá rievddadusájda, rijkaj suverenitehta ájggomusájda ja militera-, økonomalasj ja birás- ja ressurssa guoskavasj sihkarvuohtaj, luonndoluohkkoj ávkástallamij ja transporttaj, mij guosská rievtesvuodajda ja sebrudakpolitihkkaj. Danen le ájnas åvddånahttet diedojt, máhtudagájt ja máhtukvuodav álmmugin dákkár hásstalusájt duostotjit.

Boahtteájge sáme kultuvra ja iellemvuoge vuodo le aj buorre birás, resursaj ja kulturmujtoj háldadime duogen. Mijá visjåvnå le guottedahtte biráspolitihkajn barggat ja vájmmelis kultursuodjalimpolitihkajn mij sihkarasstá boahtteájggásasj luonndo- ja kultuvrravuodov, ja vaj luonndoluohkkoj ávkástallam dagáduvvá dan láhkáj vaj ij biejste iellemvuodov boahtte buolvajs.

Sámijn sierra álmmugin le iesjmierredibmáj rievtesvuoda. Dát buktá rievtesvuodajt ja vælggogisvuodajt tjuottjodittjat sámesebrudagá åvddånahttemav, dán vuolen aj ietjas luonndoluohkkoj badjel mierredit, mierredit ietjama økonomalasj ja sosiálalasj åvddånahttemav ja rievtesvuoda ásadit ja åvddånahttet ietjasa sebrudakinstitusjåvnåjt. Sæmmi båttå le sáme viesáda ietjasa rijkajn gånnå guhtik årru. Dát vaddá rievtesvuodajt ja vælggogisvuodajt åvddånahttemin oassálasstet ietjasa aktisasj sebrudagán aktan dåj iehtjádij. Duodden le sáme aktan iehtjádij duosstomin moadda aktisasj hásstalusájt sebrudakåvddånahttemin. Dát buktá ienep tjalmostimev buorre aktisasjtjoavddusijda dárbojt majn li sáme álggoálmmukrievtesvuodaj vuodon. Danen ájggu NSR barggat nav vaj lága ja ietjá dåjma bisodittjat sáme rievtesvuodajt ja berustimijt, oattjotji stuoráp loabálasjvuodav stuorrasebrudagán.

Sáme årru giejvoj, ja de li sáme sijda – merragáttijn ja sisednamijn – ma li árbbedábálasj tjavelk sáme sebrudak-, kultuvrra- ja æládusiellem. NSR sihtá nannit sámebájkálasjsebrudagájt ma li árranin sáme árvojda ja iellemvuohkáj. Ienebu ja ienebu stádajda ja tjoahkkebájkijda årruji. Sæmmi ájnnasin le sidjij aj vaddet sáme iellemvuodov, kultuvralattjat, sosiálalattjat ja virgálattjat. Rievdadum årromdábe bukti hásstalusájt ja dájt hásstalusájt duostotjit le ájnnasin barggomáhttelisvuodajt nuorajda alla åhpadusájda åvddånahttet ja sierraláhkáj láhtjet sajev nissunbarggosajijda sáme guovlojn.

Miján le vuodulasj rievtesvuoda – ja iesjrádálasj åvdåsvásstádusáv – åvddånahttet ja gaskostit máhtudagáv ietjama ja mijá birrusij birra. Mijá boarrásijn le sierralágásj sadje sáme máhtudakguodden, giellaguodden ja árvoj gaskostiddjen. Boares sáme li guovdásj resurssan ja aktijvuohta buolvaj gaskal le ájnnasin sáme sebrudaktsieggimin.

NSR barggá aktidit árbbedábálasj máhtudagáv diedalasj máhtudagájn sihkarasstem diehti sáme sebrudagáv ådåájggásasj sebrudahkan. Skåvllå sáme sebrudagán le ájnas sadje gaskostit árvojt, máhtudagájt ja guottojt ja galggá vaddet ållu buoremus álgov sjattatjit vájmmelis oassálasste sáme sebrudagán. NSR barggá sáme skåvllå galggá liehket alla kvalitehtajn gånnå sáme máná ja nuora oadtju buoremus máhttelis hiebadum sáme åhpadusfálaldagáv. Sáme mánájn ja nuorajn galggi liehket máhttelisvuoda oadtjot ådåsmáhtedum ja ájggeguovddelis oahpponævojt. Mij barggap nav vaj gájkka sáme mánájn ja nuorajn galggá liehket ájnegis rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj ja åhpadussaj sámegiellaj.

Sáme giella le dajs ájnnasamos tjårgijs sáme sebrudagán. NSR barggá oattjotjit giellalåpptimav mij galggá sihkarasstet nav vaj gájkka sámijn le máhttelisvuodasáme giellasajijda, sáme dievnastusfálaldagá ja máhttelisvuoda ietjasa gielav adnet. Sáme giela galggi nanniduvvat ja joarkeduvvat ienep giellaguoddij baktu ja gå mij sihkarasstep sáme giela oabllomav. Dárbbo le ådå ulmmelasj giellapolitihkkaj ålov lasedittjat sámij lågov gudi sámásti ja sámegielav tjálli.

NSR barggá nav vaj sáme æládusá nanniduvvi vuodon barggosajijda ja árvvoháhkuhibmen sáme ævtoj milta guoddelis rámmaj sissŋelin. Ådåsmahtte ja ij ådåsmahtte luonndoluohkkojt Sámen li materiála vuodon sáme kultuvrraj. Gulástus, ællosujtto, ednambarggo, miehttseæládusá ja dájt tjoahkkeæládussan ma aj li nanos sáme kultuvrraguodde. NSR sihtá ájn nannit dájt vuodon sáme sebrudakiellemis. Sæmmi båttå le aj láhtjet nav vaj æládus- ja sebrudakåvddånáhttem gånnå sáme ietja li vájmmelisá, ietjas sidodij ja dárboj milta, máhtti iejvvit ja ávkkit dajt máhttelisvuodajt boahtteájge industrija ávkkim luonndoluohkkojs máhttá vaddet. Dáv dan láhkáj mij sihkarasstá mijá sebrudagá ájn iellet ja gå ij ådåsmahtte luonndoluohkko nåhki. Dákkár luonndoluohkkoj ávkástallam galggá sáme sebrudagájda ávkken båhti ja nanniji bájkálasj, guovllo ja nasjonálalasj økonomijav.

NSR mielas le aktijvuohta rájáj rastá mierredimen árbbedábij bissomav ja sáme moattelágásjvuodav bisodime. NSR mielas viertti látjeduvvat buorep máhttelisvuoda nannitjit aktisasjbargov rájáj rastá ássjijn ma gulluji sáme gielajda, kultuvrraj ja sebrudahkaj. Mij barggat oattjotjit ienep rádjárasstididdje sáme organiserimav. Dát hæhttu liehket ierit ietján ájnnasamos ulmijs Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnåjn.

Solidaritehtta le guovdátjin NSR politihkan. NSR ájggu barggat åvdedittjat rasistalasj guottoj vuosstálasstemav ja homofijlaj dåhkkidimev. NSR sihtá guottoj hárráj bargujn, diehtojuohkemijn ja máhtudaklåpptima dåjmaj baktu vuosteldit sosiála, sjiervij gáktuj, etnihkalasj ja politihkalasj badjelgæhttjalimev. NSR mielas galggá nissunijn ja ålmmåjn dássásasj máhttelisvuoda liehket iellemin, åhpadusájn ja virggeválljimijn, ja sjiervij gáktuj galggi aj liehket sæmmi máhttelisvuoda sebrudakiellemav vájkkudit.

Rijkajgasskasasj solidaritehtta le ájnas danen gå dát buktá nannimav divna álggoálmmugij ævtojt boahtteájgen. Sáme álmmuk máhttá, guovdásj oajválattjajn siegen, buktet buorep iellemævtojt álggoálmmugijda ietjá guovlojn væráldin. NSR le nannusit barggamin rijkajgasskasasj álggoálmmugij aktisasjbargon danen gå vuojnnep ávkev oahppat iehtjádij åtsådallamijs, sihke gå le sáhka guovdásj oajválattjaj gáktuj ja rievtesvuodagatjálvisájn, valla aj stuoráp globála aktisasjhásstalusáj duola dagu hæjosvuohta, varresvuodagatjálvisá, åhpadusmáhttelisvuoda, dálkádakrievddama, ja nuoskodibme.

1.      ÅHPADUS, DUTKAM JA DUODASTIBME

NSR ájggu barggat nav vaj åhpadusvuogádus válldá álgov sáme oahppe ja sáme sebrudagá dárbojs. Mijá ulmmen le nav vaj dát galggá vuojnnut åbbå sáme åhpadusvuogádusán. Sáme oahppijn le rievtesvuohta oadtjot åhpadusáv sáme tiemájn ja åhpadusáv sámegiellaj. Gájkka oahppe galggi oadtjot åhpadusáv sámij dile birra. NSR barggá åbbålasj sáme åhpaduspolitihka baktu tjavggit aktisasjbargov rijkajrájáj rastá mij guosská pládnabargguj ja oahpponævvoåvddånahttemij. Sáme oahppe sierra dárboj hæhttuji sihkarasteduvvat hiebadum åhpadusfálaldagájt ja sierrapedagogalasj viehkev sáme árvoj vuodon.

Vuona Sámij Rijkasiebre mielas galggá skåvlåjn ja mánájgárdijn fysihkalasj birás ma dievddi pládnatjoahkkij gájbbádusájt. Gájkka sáme mánájn galggá liehket juoga sáme birra – vájku gånnå sij årru. Sámevuoda tjalmostuhttema baktu árggabiejvvedilijn mánájgárdijn ja skåvlåjn, máhttá sámevuohta sjaddat luondulasj oasse aj dåj ietjá oahppij árggabiejves Vuonan.

Sáme oahppijn ja åhpadiddjijn galggi liehket oahpponævo juohkka fágan juohkka jahkedásen åhpadusvuogádusán. Sihkarastem diehti juohkkahasj oadtju máhttelisvuodajt åhpadussaj, barggá NSR nav vaj galggá ratjáduvvat åhpadus diehto- ja guládallamteknologija baktu, gå dát ij máhte bájkálasj sáme åhpadiddjijs dagáduvvat.

NSR sihtá systemahtalasj ratjástimev ållessjattukåhpadusá hárráj sihke formálalasj åhpadusvuogádusán ja sáme åhpaduslihtoj baktu. NSR ájggu barggat nav vaj sámegielak máhtudakbirrusav åvddånahteduvvá ja nannit sáme guoskavasj tiemáj dutkamav. NSR mielas galggá sáme dutkambirás åvddånahteduvvat vaj vájmmelis oassen sebrudakåvddånahttemin sjaddá. Sáme árbbedábálasj viertti liehket luondulasj oasse máhtudakvuodos sáme dutkamis ja diehtagis. Dát máhtudakvuodo galggá aktan alleværálda dutkamijn vuodov dahkat luonndoluohkkoj háldadibmáj sáme guovlojn.

Mánájgárde

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   ájnegis rievtesvuohta sáme mánájgárddesaje láhkamierreduvvi

o   suohkana oajválattja ienep mánájgárdijt ásadi

o   ienep åvddåskåvllååhpadiddje sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn åhpaduvvi

o   sámegielak mánájgárdijda lasse doarjjaga juolloduvvi.

Vuodoskåvllå

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   sáme mánáj rievtesvuoda åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj ålliduvvá

o   åhpadusláhka rievdaduvvá vattátjit sáme mánájda ájnegis rievtesvuodajt åhpadussaj sámegiellaj

o   ålgoldisævto sáme åhpadussaj hæhttuji nanniduvvat nav vaj oahppe vatteduvvi åhpadusáv ietjasa gielladásen.

o   sáme árbbedábe, giella ja árvo gaskostuvvá åbbålasj åhpadusvuogádusá tjadá

o   åhpadus hiebaduvvá næhtta oahpponævoj baktu ja aktisasj prográmmavuodo baktu gájkaj hárráj.

o    åvddånahteduvvi åhpadusvuoge nubbengiellaoahppijda nav vaj dá sjaddi doajmme guovtegielaga

o   rádjárasstididdje aktisasjbarggo látjeduvvá sáme skåvlåj gaskan

o   buorre årniga lasse giellabarggijda åhpadusán ásaduvvi, vájk boarrásap sámij gudi resurssaulmutjin li árbbedábálasj máhtudagá åhpadusán ja sámegielan

o   sáme sierrapedagogalasj doarjjavuogádus nanniduvvá

o   sáme sisadno Assto Ájge Årnigin ja kultuvralasj skåvllåvuossan sihkarasteduvvá.

Joarkkaåhpadus

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   åhpadusláhka rievdaduvvá vattátjit sáme oahppijda rievtesvuodajt joarkkaåhpadussaj sámegiellaj

o   sáme joarkkaskåvlå åvddånahteduvvi vijdábuj nasjonálalasj resurssa- ja máhtudakguovdátjin sáme joarkkaåhpadusá hárráj

o   guovllo joarkkaskåvlå, aktan fylkasuohkanij, oadtju ásadit sáme fálaldagájt ietjasa fáhkafálaldagájn

o   ásaduvvi joarkkaåhpadusá fálaldagá sáme oahppijda divna sáme guovlojn

o   háldadusåvdåsvásstádus sáme joarkkaskåvlåjs sirdeduvvá Sámediggáj

o   fáhkaåhpadusfálaldahka ællosujton, duojen, tjoahkkeæládusán ja luonndoávkástallamin nanniduvvá ja sihkarasteduvvá

o   stipænndaårniga oahppijda gejn li sámegiella fágaj gaskan árvustaláduvvá ulmijn boahtteájggásasj nannima diehti

o   sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan joarkkaskåvlån galggá vaddet sierratjuorgajt gå alep åhpadussaj åhtså

o   ásaduvvá diehtotjoahkke sáme skåvllå-/åhpadusfálaldagájs ja stipendajs sáme oahppijda/studentajda majt gávna vilbli.no ja utdanning.no næhttasajijn

o   ásaduvvá rádjárasstididdje aktisasjbarggo åhpadusinstitusjåvnåj gaskal joarkkaåhpadusá dásen

o   dagáduvvi ja álgeduvvi dåjma ma dahki nav vaj binnep oahppijs hiejtti joarkkaåhpadusás sámij nuoraj gaskan, duola dagu verddebearašortet baktu joarkeduvvá

o   ålgoldisævto sámegiela åhpadussaj nanniduvvi nav vaj oahppe oattjotji åhpav ietjasa gielladásen.

Ållessjattukåhpadus

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   dagáduvvá sierra sáme ållessjattukåhpaduspládna mij sisadná dárboj guoradallamav, åvdåsvásstádusáv ja barggojuohkemav sáme ållessjattukåhpadusá hárráj

o   ållessjattuk sámij rievtesvuodajt sámeåhpadussaj sihkarasteduvvá láhkatjoahkkij ja ruhtadimårnigij baktu

o   sáme joarkkaskåvlå, suohkana ja sáme åhpaduslihto oadtju økonomalasj resursajt látjátjit ållessjattukåhpadusáv ja kurssafálaldagájt hiebadum sáme sebrudahkaj ja æládusiellemij

o   ásaduvvá sáme ållessjattukåhpadusá aktøraj værmádahka

o   sáme ållessjattukåhpaduslåpptim åvddånahteduvvá oattjotjit ienep vájmmelis giellaaddne.

Oahpponævo

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   oahpponævvo åvddånahttembarggo hiebadum sáme oahppijda nanniduvvá lasse ruhtajuollodimij baktu

o   ienep pedagogalasj viehkkenævo åvddånahteduvvi sáme mánájgárdijda

o   digitála oahpponævo ja tiebmágirjátja vuoroduvvi

o   látjeduvvá dille åhpadiddjijda oadtjot sijáv oahpponævoj bargatjit

o   resurssaskåvlåårnigav árvustallat ja åvddånahttet sáme oahpponævvobuvtadimen.

Alep åhpadus ja dutkam

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   studenta rekrutteriduvvi sáme dábálasj- ja åvddåskåvllååhpadiddjeåhpadussaj, ierit ietján stipendårnigij ja desentraliseridum låhkåmfálaldagáj

o   ienebu válljiji alep åhpadusáv sámegielan, buorep låhkåmfálaldagáj ja stipendårnigij baktu

o   gávnnu duodde- ja joarkkaåhpadusfálaldagá sáme skåvllåj hiebadum, duola dagu giellaoahppamvuoge, guhkásåhpadim- ja oahpponævvopedagogihkka

o   máhtudagá sáme vidjurij birra galggá liehket profesjåvnnå- ja vuodoåhpadusájn divna universitehtajn ja allaskåvlåjn

o   gávnnuji buorre ruhtadimårniga sáme dutkamij, ja vaj dutkametihkalasj barggo nanniduvvá

o   institusjåvnå majn le åvdåsvásstádus ja dahkamusá sáme alep åhpadusás ja dutkamis nanniduvvi ja arvusmahteduvvi aktisattjat barggat

o   Sáme allaskåvllå åvddånahteduvvá universitehttan

o   duodastuvvam sáme árbbedábálasjmáhtudahka dåhkkiduvvá vuodon dutkamijn ja dássáduvvá ietjá dutkamij vuodon háldadibmáj.

2.      GIELLA

Sáme giela li tjårggen sáme sebrudagájda ja giella guoddá mijá kultuvrav, mijá máhtudagájt ja mijá árvojt. Moattes sámijs li bajássjaddam sámegiela dagá, ja iehtjáda li sjaddam bajás sámegiela låhkåm- ja tjállemhárjjidallama dagá. NSR ájggu láhtjet dilev nav vaj gájkka sáme oadtju máhttelisvuodav åhpatjit sámegielav tjálalattjat ja njálmálattjat adnet. Dát barggo galggá boahtet dagu ållessjattukåhpaduslåpptim. NSR mielas le barggo sihkarasstet ja åvddånahttet sáme gielajt hæhttu liehket dajs ájnnasamos rahtjamussuorggen åvddålij guovlluj. Dáj sierra sáme gielajn li sierralágásj hásstalusá ja danen le ájnas dåjmajt iesjgeŋga láhkáj hábbmit nav vaj dá oadtju dássásasj máhttelisvuodajt vijdábuj viessot ja åvddånahttet. NSR ájggu barggat åvddånahtátjit ulmmelasj giellapolitihkav mij vieledahttá dájt sierralágásj dárbojt sihkarastátjit avtaárvvusasj giellafálaldagáv. Sierra tjalmostahttem viertti bájkijn gånnå sáme giela li nievres dilen, dán vuolen gålldåsámegiella, oarjjelsámegiella, julevsámegiella ja bihtámsámegiella.

NSR barggá politihkalattjat ja praktihkalattjat vaj sámegiella galggá bissot, nanniduvvat ja åvdeduvvat. Mij sihtap láhtjet dilev giella moattegerdakvuohtaj, ierit ietján normeriga ja åvddånahttema sáme giellasuorgijs vuoroduvvi giellabargon. Máná ja nuora galggi oadtjot nannusap diedojt sáme giellamoattegerdakvuodas.

NSR mielas le giellaaddne ja sierraláhkáj giellaguodde ållu mierredime jus giela galggi bissot. Giellaguodde li ulmutja gejn le ieddnegiellan ja vuostasjgiellan dat giella massta sáhka le. Diehttelis de le NSR mielas vuordedahtte dille le látjedum nav vaj le máhttelisvuohta adnet sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat almulasj institusjåvnåjn gånnå sámelága giellanjuolgadusá li fámon. NSR ájggu barggat nav vaj boahtteájge sáme giellabarggo tjielggá mij guosská ruhtadimijda ja rollaj juohkemij.

Ájnnasin le sáme gielajt åvddånbuktet, ja sáme gielaj anov duon dán dásen lasedit. NSR barggá vaj sáme giela látjeduvvi anátjit diehtojuohkem- ja guládallamteknologijan, nav vaj nuorap buolvva bajássjaddá sáme gielajn dåjmalasj giellan juohkka suorgen. NSR ájggu barggat nannitjit ienep sáme giela anov tjálalasj aktijvuodajn.

NSR barggá nav vaj sámegiella aneduvvá dutkamgiellan ja máhtudakgaskostimen. Mijá ulmme le nav vaj ienep dutkamijt ja máhtudakåvddånahttemav oadtjop mij guosská sáme gielaj adnuj.

Giellaåhpadus

 Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   oahppe galggi oadtjot giellaåhpadusáv dan giellasuorggáj gåsi sij gulluji

o   sáme giellaguovdátja galggi oadtjot máhttelisvuodajt álgget ienep gielladåjmaj

o   ållessjattuklåpptim vuoroduvvá sámegielajn guovdátjin

o   giellagáhttim ja sámegielak fáhkatærmma åvddånahttem vuoroduvvá.

Sámegiella almulasj aktijvuodajn

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   látjeduvvá sámegiela adnuj almulasj institusjåvnåjn

o   ásaduvvá bærrájgæhttje orgádna sáme gielajda ierit ietján sihkarasstet vaj sámelága giellanjuolgadusá tjuovoduvvi

o   boahtteájge organiserim, ruhtadibme ja rollaj juohkem sáme giellabargon guoradaláduvvá ja tjielggá, gånnå friddja stáhta orgádna árvustaláduvvá ásaduvvat

o   ásaduvvi ienep sáme giellaguovdátja ja ieme guovdátja åvddånahteduvvi

o   sáme bájkkenamá dássáduvvi dáro namáj rahtegalbajn ja kártajn sáme guovlojn

o   divna almulasj tsiekkadusá galbbiduvvi sámegiela háldadusguovlojn

o   ådåájggásasj guládallamháme dagáduvvi sáme gielaj adnuj aj

o   www.risten.no ja www.divvun.no vijdábuj åvddånahteduvvi

o   dutke hásstaluvvi sámegielav dutkamgiellan anátjit

o   giellasuorgij normerim ja vokabulárra sáme giellasuorgijn vuoroduvvá

o   látjeduvvá nav vaj ienep dutkam gielaj ælládahttemij birra dagáduvvá

o   dutkam sáme vuostasj- ja nubbengiela åhpadusá hárráj tjavggiduvvá

o   vijdábuj fáhkabarggo giellahiståvrån ja bájkkenamáj dutkam vuoroduvvá.

3.      KULTUVRRA

Kultuvrra le aktisasjvuohta ájádusájs, árvojs ja njuolgadusájs majt sebrudagán li ja majt ulmusj sihtá vijdábuj guoddet boahtte buolvvaj. NSR ájggu nannit, bisodit ja åvdedit sihke ådåájggásasj ja árbbedábálasj sáme kultuvrramáhtudagáv. NSR sihtá arvusmahttet sáme kultuvrraiellemav sáme kultuvrrabarggosajij ienedime baktu. Viesso ja nanos sáme bájkálasjsebrudagá ja árbbedábálasj æládusá ja viessomtjerda li ájnas tjuorggen sáme kultuvra buvtadimen. Duodje hæhttu bisoduvvát ájnas kultuvrraguodden ja sáme æládussan.

Dájddasjiehtadus Sámedikke ja Sáme dájddaráde gaskal le ásaduvvam bargatjit dájddárij iehtjas vuorodimij milta sáme dájdav nannitjit. Dát sihtá javllat dájddára li siegen mierredimen vuorodimij gáktuj ja NSR sihtá nannit dájddasjiehtadusáv vædtsagin sáme dájdav vuorodittjat.

Dárbbo le sáme originalgirjálasjvuohtaj ulmutjijda gájkka álldarij gáktuj, huoman hæhttu vuoroduvvat sjadde buolvaj girjálasjvuoda dárbojda. Sáme girjálasjvuohta hæhttu ådåstuhteduvvat duostotjit udnásj låhkkij gájbbádusájt. Dárbbo ájn lasse doarjjagijda oajválattjajs sáme girjálasjvuoda buvtadittjat ja juogadibmáj gå li binná låhkkij siváj diehti.

Sáme musihkka ja juojggusa li guovdátjin sáme kultuvra åvddånbuktemin. Musihkka rájáj rassti ja dahká aktijvuodav kultuvraj ja ulmusjtjerdaj gaskan. Ájnas le de vaddet musihkkaj ja juojggusij buorre åvddånahttemmáhttelisvuodajt.

Sáme festivála li ájnas saje sáme dájddaj, kultuvrraj ja duodjáj, ja li ájnas saje sáme iesjdåbdov åvddånahttemin ja dádjadussaj sáme gatjálvisájs. Duodden de vaddi festivála sáme dájddárijda ja artistajda máhttelisvuodajt dahkat ja åvddånahttet iehtjasa åvddånbuktemijt.

Sáme siednadájdda le tjårggen sáme kultuvrraiellemij. Friddja teáhterjuohkusa ja Åarjelhsaemien Teatere / Sydsamisk Teater le nannim moattegerdakvuodav sáme teáhteriellemin, sæmmi bále gå Beaivváš Sámi Teáhter lasedij maneldamåvddånbuktemijt ja moattegerdakvuodav buvtadimen dahká ienebu oadtju teáhteris ávkev. Beaivváš Sámi Teáhterin le aj ájnas doajmma siednadájdav Sámes gaskostit ja aj rijkajgasskasj aktijvuodan. Dárbbo le gájkka åsijt sáme siednadájdas åvddånahttet ja daj kvalitehtav dárkestit ienep åhpadusá tjalmostime hárráj ja buoredittjat buvtadimmáhttelisvuodajt. NSR mielas le teáhterdoajmma mánájda ja nuorajda ájnas rahtjamussuorgge åvddålij guovlluj.

Gåvådum dájdda hæhttu álmmugij sadjihin boahtet. Danen NSR barggá dájdda distribueriduvvá duola dagu årnigij baktu ma arvusmahtti sáddimvuosádusáj åvddånahttemav. Duodden le dárbbo vaddet gåvådum dájddaj vuodov joarkátjit fágalasj åvddånahttemav sáme dájddaåhpadusá ásadime sihkarasstema baktu.

Multimedijaj tjadá duola dagu filma, televisjåvnå ja internehta tjadá jåkså ulmusj stuorra publikumav. Filmmadájdda le agev åvddånahttemin sáme filmmafestiválaj baktu ja daj baktu majt sáme fáhkabargge suorgen li dahkam. NSR sihtá sihkarasstet sáme filmmafágalasj birrusij ásadimijt. Gå sáme filmma ja TV-buvtadimev nanni sjaddá ulmusj máhttet sámegielav nannit ja oadtjot vijdes máhtudak ja kultuvrragaskostimev sáme vidjurij birra.

Nanos sáme valástallamiellem le ájnas iesjdåbddofaktåvrrå nuorajda, ja nanos åvddånbuktemvuohke aktisasj árvojs ja njuolgadusájs. Ájnas le vaj máhttelisvuoda li gånnå divna guovlojs Sámen æjvvali valástallamijda ja gilppusijda. NSR ájggu liehket sáme valástallam- ja nuorajorganisasjåvnåj máhttelisvuodaj vuoddje bargujn aktisasj sáme valástallam ja valástallamfágalasj gatjálvisájn. Hierggevuodjema li sierralágásj gilpustallamsuorgge, mij aj buktá nanos histåvrålasj dábijt bisodittjat arktalasj álggoálmmugij gaskan.

NSR ájggu danen lasse vuorodimev moattegerdak kultuvrraiellemijt, bájkálasj festiválajt ja ietjá sáme dåjmajt sáme bájkálasjsebrudagájn duola dagu sáme kulturmujtoj duodastimev, suodjalimev, háldadimev ja gaskostimev. NSR ájggu barggat nav vaj dille látjeduvvá viesso sáme kultuvrraiellemijda aktisasj sajijn ja ulmusjbuolvaj berustahtek.

NSR ájggu arvusmahttet nav vaj sáme nuora ietja máhtti liehket siegen dåjmajt dahkamin iehtjasa bájkálasjbirrusin. Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj friddjafoannda ásaduvvá sáme nuorajda. Dát galggá liehket doarjjaårnigin nuorajda gånnå álkkes giehtadallamprosessajn máhtti åhtsåt doarjjarudájt duon dán kultuvrradåjmajda, Stáhta nuoraj friddjafånda modellas.

Girjálasjvuohta

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   ådå sáme tjálle rekrutteriduvvi

o   ienep nuorra sáme tjálle rekrutteriduvvi

o   ienep sáme tjálle oadtju máhttelisvuodajt girjálasjvuodajn ållesájggáj barggat

o   sáme girjálasjvuohta sadjihij biejaduvvá divna bibliotehkajn, buojkulvissaj girjje oasstemav arvusmahttet

o   ienep sáme girjálasjvuohta buvtaduvvá mánájda ja nuorajda

o   ienep sáme jiednagirje buvtaduvvi

o   dutkama sáme girjálasjvuodan vuoroduvvi, dáj vuolen sáme båva, subttsasa, myjta ja juojggustevsta.

Duodje

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   duodje kultuvrraguodden dåhkkiduvvá ja vatteduvvá åvddånahttemmáhttelisvuodajt

o   duodje máhtudagá ja tjehpudagá joarkeduvvi ådå ulmutjijda

o   ienep duodje bagádallamvirge ásaduvvi

o   buorre ævto duodjárijda vatteduvvi, duola dagu sadjihin biedjat duodjuhimhuodnahijt ja vædtsagijt.

Sáme musihkka, juojggusa ja festivála

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   dahkkerievtesvuoda juojggusijda sihkarasteduvvi

o   ådåájggásasj sáme musihka ja juojggusij åvddånahttema vuoroduvvi

o   doarjjaårniga sáme musihka ja ådå musihkkaj åvddånbuktemvuogijda buoreduvvi

o   sáme musihkkárijda vatteduvvá stuoráp máhttelisvuoda gaskostittjat sáme musihkav ja juojggusijt, nasjonálalattjat ja rijkajgasskasattjat

o   festivála ma uddni oadtju vuododoarjjagav Sámedikkes nanniduvvi

o   unnep festivála ja kultuvrraásadime åvddålij guovlluj åvddånahteduvvi

o   ienep sáme dájddára ja artista oassálassti rijkajgasskasasj álggoálmmukfestiválajn.

Teáhter, siednadájdda ja gåvådum dájdda

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   åhpadusfálaldagá sáme teáhterbarggijda åvddånahteduvvá

o   Beaivváš Sámi Teáhter nanniduvvá maneldimteáhterin nasjonálalasj åvdåsvásstádusá háldon

o   sierra sáme teáhterviesso tsieggiduvvá Guovdageaidnuj

o   Åarjelhsaemien Teatere / Sydsamisk Teater nanniduvvá

o   saje ásaduvvi sáme mánáj- ja nuorajteáhterijda

o   friddja teáhterjuohkusa doarjjagijt oadtju sáme vuosádusájt buvtadittjat ja maneldammanojda

o   friddja revyjuohkusa máhttelisvuodajt oadtju sáme revybargov åvddånahttet

o   sáme dájddamusea tsieggiduvvá

o   luojkkamårniga ásaduvvi sáme dájdda vuosádusájda sáme guovdátjijn ja almulasj tsiekkadusájn

o   Sáme dájddaráde nanniduvvá

o   sierra sáme dájddaåhpadus ásaduvvá.

Filmma ja multimedija

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   sáme mánáj-tv bæjválattjat sáddiduvvá

o   ienep sámegielak filma buvtaduvvi

o   filmmafáhkaj rekrutterim nanniduvvá

o   sáme filmaj ja TV buvtadimmáhttelisvuoda nanniduvvi

o   sáme filmaj juogadibme ieneduvvá márnánfievrrima ja vuosedime baktu filmmafestiválajn

o   sáme filma ja TV-prográmma digitaliseriduvvi

o   filma ja TV-buvtadime sadjihin biejaduvvi bibliotehkajda ja sáme guovdátjijda

o   filma ienebut sámegiellaj dubbiduvvi, sierraláhkáj mánájda ja nuorajda

o   ienep sámegielak multimedijabuvtaga dagu spela ja DVDa buvtaduvvi

o   sáme filmmaguovdásj ásaduvvá.

Valástallam

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   oassálasstem rijkajgasskasasj valástallamijn, duola dagu Arctic Winter Games ieneduvvá

o   ienep oasse spellamrudájs manni sáme valástallambargguj, ja vaj valástallamvieso ja ásadusá sáme guovlojn ásaduvvi

o   sáme nasjonálalasj ja guovllo ásadus nuorttarijkaj sabekgilppusijda ja hierggevuodjemijda ásaduvvá

o   sáme valástallamsuorge, duola dagu sabekgilppusijn, sjuohppimijn ja hierggevuodjemijn le åvddånahttemmáhttelisvuoda.

4.      VARRESVUOHTA JA HUKSO

NSR ájggu sihkarasstet avtaárvvusasj varresvuoda- ja sosiálafálaldagá ma hiebaduvvi sáme addnij ålles iellemájge dárbojda. Dát máhttá liehket sáme álmmukmedisijnna, nuoges kultuvrra- ja giellamáhtudagáv varresvuodabarggijn gudi sáme pasientajn ja sijá lagámusáj dahkamuhá li. Dievnastusáj ma mánájda ja nuorajda fáladuvvi, de galggá máná buoremus vieledusáj milta mij mierret makkár fálaldagáv mánná galggá oadtjot. NSR mielas le sáme varresvuodabarggij ja fáhkaulmutjij rekrutterim ájnas nannitjit sámij addnij varresvuodafálaldagáv.

NSR ájggu barggat nav vaj sáme varresvuodadåjma ásadibme guoradaláduvvá. Varresvuodadoajmma mij sisadná institusjåvnåjt ma juo li dåjman uddni ja ma li sierra sámij dárboj hárráj ásadum, duola dagu SANKS, Sámi Sierradoavttirguovdáš Kárášjogan ja Sáme varresvuodadutkama guovdásj. Sierra sáme varresvuodadoajmma buktá ienep vissásap varresvuodadievnastusáv masi sáme álmmugin le gájbbádus, ja åvdet diedulasjvuodav sáme giela, kultuvra ja iesjdåbdo birra varresvuodafálaldagájn.

Dutkam ja statistihkka sáme varresvuoda- ja sosiáladievnastusáj gáktuj hæhttu liehket vuodon boahtteájge mærrádusájda. Sáme sebrudagá vádnuni ålov das mierredimvuodos mav ietján diehttelisvuohtan aneduvvá. Dåjma ma åvdedi varresvuodav ja ma skihpudagájt ja mentálla varresvuodav duostudi li aj ájnnasa viesso sáme sebrudagájda. NSR ájggu barggat nav vaj guovdásj dásen biejaduvvi tjielgga ævto gåktu varresvuoda- ja sosiáladievnastusá ulmijt sáme álmmuga hárráj galggi jåvsåduvvat.

Sáme addnijperspektijvva

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   åbbålasj ja avtaárvvusasj varresvuoda- ja sosiáladievnastus åvddånahteduvvá sáme álmmuga hárráj

o   gájkka sáme addne sihkarasteduvvi vaj oadtju varresvuoda- ja sosiáladievnastudájt sámegiellaj ma li hiebadum addnij dárbojda ja kultuvralasj duogátjij

o   sáme boarrásijn galggá liehket rievtesvuohta huksuj iehtjasa ævtoj milta, gånnå sámegiella, sáme árvo, ja árbbedábálasj sáme biebbmo li ájnas oase huvsos

o   fálaldagá psyhkalasj varresvuodasuodjalussaj sámij hárráj nanniduvvá

o   joarkkasuodjalus lagámusájda iesjsårmmimij maŋŋela nanniduvvá

o   barggo sáme varresvuoda fáhkatermaj vuoroduvvá

o   telemedisijnalasj fálaldahka sáme guovlojn vijdeduvvá

o   nuoges dålkkumdievnastus ja sámegielak diehtojuohkem sáme pasientajda skihppijviesojn sihkarasteduvvá

o   sámegielak siellohuksamdievnastus ásaduvvá skihppijviesojda gånnå li sáme pasienta

o   sáme mánáj rievtesvuoda sihkarasteduvvi mánájsuodjalusá bargon

o   máná ja nuora iejvviji viehkkebarggijt sáme gielajn ja kultuvrradádjadusájn

o   åvdåsvásstediddje oajválattja oattjotji sáme gielav ja kultuvrramáhtudagáv biebbmosijdajda ja mánájsuodjalusfálaldahkaj

o   sáme mánájoahttse ásaduvvá

o   PP-dievnastus sáme guovlojn tjalmostuvvá ja vaj sáme máhtudahka dievnastusán nanniduvvá

o   sáme mánáj ja nuoraj hiehtetelefåvnnå ásaduvvá

o   ásaduvvá oatsodimdoajmma nuorra sámijda.

Gárramduostodiddje barggo ja kriminállahukso

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   ienep gárramdáhtes fálaldagá nuorajda aktisattjat suohkanij fáladuvvi

o   ienep resurssa vatteduvvi duostodittjat gárevábnnasij anov

o   kriminállahukso hábbmiduvvá sámijda hiebatjit.

Avtastallam varresvuodadievnastusán

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   sámegielak varresvuodabargge åhpaduvvi

o   vuodo- ja joarkkaåhpadusá dålkåjda ásaduvvá

o   sáme varresvuodadoajmma guoradaláduvvá.

5.      ÁRVVOHÁHKUHIBME

NSR ájggu arvusmahttet priváhta dåjmalasjvuodav mij vuodov dahká moattelágásj æládus- ja sebrudakiellemij. Árbbedábálattjat le sáme luondos ællám, sáme guovlojn le ájn luonndovuodok æládusá ájnas oassen bargojs ja árvvoháhkuhimes. Ådå infrastruktuvrra, ådå máhtudakinstitusjåvnå ja vijdábujgárvedibme luonndoluohkkojs sáme guovlojn máhttá buktet ietjá æládus ásadimijt. NSR ájggu barggat nav vaj sáme innovasjåvnnåprográmma ásaduvvá dajna ulmijn arvusmahtátjit æládusinnovasjåvnåv ja nannitjit ådå máhtudakvuodok æládusáj ásadimev.

Ulmmen sáme æládusåvddånibmáj le sihkarasstet árvvoháhkuhibme ieneduvvá ja kultuvralasj ja sebrudak biele æládusás bisoduvvi. NSR mielas galggá árbbedábálasj máhtudahka dåhkkiduvvat, ja aktan dutkamvuodok máhtudagájn vuodov dahkat luonndoluohkkoj háldadimen. Mij barggap nav vaj stuoráp láhkáj galggi luonndoluohkko bájkálattjat ja guovllo háldaduvvat, lahkavuoda ja gasskasasj tjanástagáj prinsihpaj gáktuj.

NSR ájggu barggat nav vaj vuodoæládusá rievtesvuoda sihkarasteduvvi, ja nav vaj sáme rievtesvuodadádjadusá ja árbbedábe bisoduvvi ja biejaduvvi vuodon láhkaásadimijn ja háldadibmáj. NSR barggá nav vaj miehttseæládusáj luohkkoj vuodo ja æládusbarggij rievtesvuoda nanniduvvi guoskavasj miehttseláhkaásadimijn.

NSR ájggu nannit ja åvddånahttet vuodoæládusájt duola dagu ednambargov, ællosujtov, guládusáv, miehttseæládusáv ja duojev, ja dáj tjoahkkáj æládussan. Dáv sihtap dahkat árvvalusáj baktu guovdásj ednambarggo- ja ællosujttosjiehtadallamijda ja Sámedikke æládus vájkkudimnævoj baktu, ja aj Tjoahkkeæládusáj árvvoháhkuhimeprográmma baktu. NSR ájggu barggat nav vaj ruhtadoarjja buvtadimåvddånahttemij ja jådedimbargguj ieneduvvá. Duodjesjiehtadus galggá liehket guovdásj nævvon duodjeæládusáv åvddånahtátjit gånnå duodjára iehtjas rievtesvuohta mierredimen ja vuorodimen dættoduvvá. NSR ájggu sjiehtadusáv vijdábuj åvddånahttet ja nannit.

NSR doarjju ulmev oadtjot økologalasj, kultuvralasj ja økonomalasj guoddelis ællosujtov. Sámedikke árvvalusáj baktu guovdásj sjiehtadallamijda ájggop mij barggat nav vaj ællosujto ålgoldisævto nanniduvvi. NSR ájggu aj ådå ællosujttolágav tjuovvolit, ja joarkket bargujn nannitjit ællosujto rievtesvuodajt sisŋeldis iesjmierredibmáj boahtteájge ællosujttolága rievddadusájn.

NSR barggá nav vaj árvvoháhkuhibme merragátten galggá nanniduvvat aktisasjvuoda resursaj buorre ja bælostahtte stivrrima baktu, bájkálasj háldadim dættodimijn.

Mij ájggop Merragátteguolástusjuohkusa ja Sámeriektájuohkusa oajvvadusáv tjuovvolit, ja barggat nav vaj sáme rievtesvuoda merraluohkkojda dåhkkiduvvi dan láhkáj vaj ávkken boahtá ålles meragátte álmmugij.

Ednambarggo sáme guovlojn hæhttu nanniduvvat ja NSR ájggu danen Sámedikke ednambarggodiedádusáv tjuovvolit boahtte guhttalin. Mij ájggop ierit ietján nasjonálalasj ednambarggopolitihkav guovloj gáktuj dahkat gæhttjalim diehti vuogijt hiebadit hásstalusáj ja luondulasj dilij gáktuj sáme guovlojn.

Sámedikke æládus guoskavasj vájkkudimnævo vierttiji boahtet divna sáme álmmugij ávkken. NSR barggá nav vaj Sámedikke doarjjaårniga sihkarasteduvvi jåvsådittjat nissun ja ålmmå æládusbarggijt, ásadiddjijt ja vidnudakæjgádijt. Dát le hásstalussan gå moatten dájs æládusájs le ålmmåjs mierrediddje. Danen le ájnnasin Sámedikke vájkkudimnævoj adnemav sjiervij gáktuj gåtsedit.

Guolástus, ællosujtto ja ednambarggo

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   merraguolástusjuohkusa árvvalus sjaddá mierredum láhkan ja vijdeduvvá guosskat divna sáme årromguovlojda

o   areálladivuda ásaduvvi guollebiebbmamrustigijs ma manni suohkanijda jali bájkálasj háldadusorgánajda.

o   åbbålasj háldadus sihkarasteduvvá merraluohkkoj hárráj sáme guovloj nav vaj luonndoluohkkoj vuodo sáme kultuvrraj sihkarasteduvvá aj.

o   vuodoæládusáj rekrutterim sihkarasteduvvá nuorájoasseårnigij baktu, buolvaj gasskasasj sirddema ællosujton ja sihkarasstet ienep nuorap ednambarggijt

o   ællosujttolága ja pládna- ja tsiekkaduslága mærrádusá aktanahteduvvi nannitjit ællosujto vájkkudusájt sebrudakplánimin.

o   ællosujto areállasuodjalus nanniduvvá

o   máhtudahka ja dádjadus ællosujto birra álmmugin laseduvvá

o   Sámedikke sadje ællosujto boahtteájgev sihkarasstem nanniduvvá æláduspolitihkalasj ja háldadusgatjálvisáj baktu

o   ednambarggo bisoduvvá ja nanniduvvá sijdajn, ájnegattjan jali tjoahken ietjá æládusájn

o   sáme guohtomæládusáj berustime urudisháldadusán berustuvvi

o   stuoráp dæddo bájkálasj luohkkoj adnemij ja ávkástallamij, dán vuolen aj bájkálasj vijdábujgárvedimev vuorodit

o   økologalasj ednambarggo laseduvvá.

Duodje, miehttseæládusá ja tjoahkkeæládusá

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   duodjesjiehtadus åvddånahteduvvá vædtsagin duodjeæládusáv nannitjit

o   NSR ájggu barggat lasedittjat duodjebuvtagij jådedimev

o   miehttseæládusáj luohkkoj vuodo ja æládusbarggij rievtesvuoda nanniduvvi guoskavasj miehttseæládusláhkaásadimijn árbbedábálasj luohkkoadnema vuodon

o   tjoahkkeæládusá nanniduvvá dagu hiebadahkes oassen sáme æládusájs

o   sáme rievtesvuoda ja sáme adno dåhkkiduvvá gå ednamijt suodjali

o   motåvrråvuodjem miehtsijn hæhttu sihkarasteduvvat nav vaj sáme æládusá máhtti åvddånahteduvvat guoddelis láhkáj.

o   Sámedikke sadje æláduspolitihkan ja háldadusgatjálvisájn nanniduvvá.

Ådå æládusá

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   ienep systemahtalasj máhtudaklåpptim æládusájda vatteduvvá

o   nasjåvnålasj ja guovllo mannoæládus vuorodime sihkarasteduvvi tjielgga sáme sisanujn

o   buorre kvalitehtak barggo sáme destinasjåvnnåæládusáj hárráj nanniduvvá

o   sáme viddnodoajmma sihkarasteduvvá ja åvddånahteduvvá

o   æládusinnovasjåvnnå arvusmahteduvvá sáme innovasjåvnnåprográmma baktu, ierit ietján åvddånahtátjit sáme máhtudakvuoduk æládusáj hárráj

o   sáme sisadno doajmme almulasj kulturbarggosajij vuorodimijn bisoduvvá

o   máhtudagá, tjehpudagá, ja máhtukvuohta álmmugin åvddånahteduvvi nuorttaguovloj åvddånahttemin duostotjit ådå hásstalusájt

o   hásstalusá rievddam årrumdábij hárráj duostoduvvi ierit ietján nav vaj barggofálaldagá nuorajda alla máhtudagájn ja sierra láhtjet dilijt nissunbarggosajijda sáme guovlojn.

6.      LUONNDO JA BIRÁS

Árbbedábálasj luondo ávkástallam ja árbbedábálasj biebbmokultuvrra le nanos sáme guovlojn. Viesso luonndoluohkkaj suodjalibme ja sjaddam ja viessomsajijt dájda suodjalit le vuodon NSR biráspolitihkkaj. Mij galggap liehket jasska dasi vaj biebbmo majt mij ávkástallap le sihkar ja ij la mijá varresvuodav vahágahttemin. NSRaj le diehttelis vaj økologalasj perspektijvva ja guoddelis åvddånahttem gájbbádus galggá liehket vuodon divna boahtteájge politihkkaj luondo háldadimen. Ij makkárak åvddånahttem sáme guovlojn galga mannat jali vaddet ihkeva vádájt jali bæjsstanimev viesso luonndoluohkkojs masi sáme álmmuk le gasskasattjat tjanádum ietjas kultuvrav ja árbbedábijt ávkkit.

Miján le guhtik guojmmásimme hásstalussan diedulasjvuodav oadtjot jut mijá luonndo ávkástallam aj máhttá liehket ájtton iehtjama kultuvra luonndovuoduj. Sáme rievtesvuodaj oajbbom luonndoluohkkojda ij galggá vuojteduvvat jus luonndo galggá vuojtádallat. Sáme berustime hæhttuji vuoroduvvat juohkkalágásj láhka- ja pládnabargon. Álggoálmmuga e galga ålgustuvvat iehtjasa guovlojs ásadimij sivás ma birásnuoskodim vájkkudusájt bukti, duola dagu olljo-, gássa ja minerálajbuvtadimijn ja tjáhtjefábmodulvvadimijn.

Moattes álggoálmmugijs viessu biráshásstalusáj ma li hæjosvuohtaj tjanádum. NSR dåbdås mij sáme viessop biráshásstalusáj tjanádum mijá boanndudahkaj ja dát midjij vælggogisvuodav buktá. Mij ájggop barggat vaj birásperspektijvva vuodon biejaduvvi sjiehtadusdåjmajn, duola dagu aktisasjsjiehtadusájn fylkasuohkanij ja guovdásj oajválattjaj konsultasjåvnåjn.

Dálkádak, birás ja energija

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   Sámedigge galggá liehket birásfyjrran gænna le iehtjas CO2 låhko

o   divna Sámedikke mærrádusájn vuogas vieledusá váldeduvvi birás- ja dálkádakgatjálvisájn

o   mij juohkep diedojt rijkajgasskasasj sebrudahkaj dálkádakrievddamij vájkkudusájt

o   ienep dutkam birás- ja dálkádakgatjálvisáj gáktuj sáme guovlojn dagáduvvá

o   mij sáme galggap vaddet vájmmelis guorrasimev jus dåjma ma stuorra areálajt gájbbedi sáme guovlojn galggi ásaduvvat

o   galggá liehket alemus sihkarvuohta olljo- ja gássadåjmajn ja buorre gergasvuohta merraguovlojn

o   nuoges váksjom le økovuogádusás

o   birás ja sosiála vájkkudusguoradallama gájbbeduvvá æládusdåjmaj hárráj.

o   badjásasj plána bieggamillopárkajda sáme guovlojn åvddånahteduvvi

o   Finnmárkoopmodat (Finnmárkoåbmudagá) strategijajn li birásvieledusá guodde vuodon

o   álggoálmmukstandarda sihkarasteduvvi ådå dåjmaj ásadimijn duola dagu minerálla-, olljo- ja gássabuvtadimijn

o   buorre ja riekta diedo vatteduvvi bájkálasjálmmugij birásselgaj gávnnuma birra.

o   guottoj dahkam barggo energija adnema gáktuj dagáduvvá.

Luondo ávkástallam ja suodjalibme

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   økologalasj prinsihpa, bájkálasj árbbedábe ja dábe galggi biejaduvvat vuodon luondo ávkástallamin

o   nissunij ja ålmmåj luondo ávkástallam galggá sihkarasteduvvat avtaárvvusasj vuodon rámmajn

o   suodjalimprosessa galggi buktet nannusap sáme ávkástallamvuogijt ja sáme rievtesvuodajt.

7.      SEBRUDAHKA, GULÁDALLAM JA RIEVTESVUODA

NSRan le ulmmen barggat sáme rievtesvuodajt oadtjot dåhkkidum vuodon sáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav bisodittjat ja nannitjit. Miján sámijn le rievtesvuoda ednamijda ja tjátjijda ja luohkkojda ma li mijá materiálak kultuvra vuodon. Moadda lága ja årniga li ásaduvvam sáme gielav, kultuvrav ja æládusiellemav åvdedittjat ja åvddånahtátjit Vuonan. Guhkes bálkká le ájn duohtan dagátjit avtaárvvusasj dievnastusájt sáme álmmuga hárráj. Hásstalussan le oadtjot moattelágásj dåjmadagájt Sámedikke ålggolin aj lágajt oadtjot praktihkalasj jåhtuj.

NSR sihtá jut sáme sebrudakåvddånahttem buorre åvddånahtedum ja máhtulasj sebrudakdoajmmijs ja ájnegis ulmutjijs oassálassti sáme demokratija tsieggimin. Ulmmen midjij le sáme ietja galggi ietjasa organiserit ietjasa ævtoj milta. Mij sihtap arvusmahttet ienep oasse álmmugis oassálastátjit vájmmelis sáme sebrudaktsieggimin. NSR ájggu sihkarasstet sáme ájrastimev divna guoskavasj aktijvuodajn.

NSR mielas le sáme boarrása resurssan gejn li árvulasj máhtudahka sáme kultuvra, árbbedábij ja sebrudakvidjurij birra. NSR ájggu barggat nav vaj galggá látjeduvvat dille nav vaj sáme boarrása ietja galggi åvdedit oajvvadusájt gåktu boarrásij sadje rádevadden ássjijn ma li merkahahtte sáme álmmugij máhtti várajda váldeduvvat sámediggevuogádusán.

Gájkka sáme juohkusij ájrastahttemav sihkarasstet ja sijájn guládallat le ájnas oasse demokratija árvos. NSR ájggu barggat nav vaj lullesámij gájbbádusá ásadittjat lahka guládallamav Sámedikkijn ájnas ássjijn sihkarasteduvvi. Dát buktá systemáhtalasj bargov sihkarasstet guládallamvuogijt ja nannit lullesámij máhttelisvuodajt organisasjåvnnåbargguj.

Sáme medijaj åvddånahttemin li demokrahtalasj ja giellapolitihkalasj biele. Sáme álmmugin li rievtesvuoda moalgedim- ja diehtojuohkemfriddjavuohta, ja rievtesvuoda åvddånahttet ietjasa friddja bieledis medijainstitusjåvnåjt. Stáhtan le vælggogisvuohta láhtjet dilev nav vaj mij sáme máhttep ávkástallat medijas ja teknologijas vædtsagin kultuvrraåvddånahttemin ja moalgedimfriddjavuodav duohtan dahkat.

NSR ájggu Sámedikke baktu liehket vájmmelis vuoddjen suohkanij, fylkasuohkanij ja stáhta gáktuj bisodittjat ja nannitjit årromav sáme sijdajn. NSR ájggu åvddånahttet aktisasjbarggosjiehtadusájt fylkasuohkanij.

NSR vuojnos le bájkálasj, guovllo ja nasjonálalasj sáme institusjåvnå li saje sáme sebrudagáj åvddånahttemin. Iesjmierredim perspektijvas le ájnnasin jut álggoálmmuga ietja åvdåsvásstádusáv válldi ietjasa boahtteájges, valla dát ij máhte dagáduvvat nuoges resursaj, máhtudagáj ja moatten åvddånahtedum sebrudaksuorgij institusjåvnåj dagá. Árkijva, bibliotehka ja musea háldadi aktisasj mujtojt sihkarasstema, bisodime ja gaskostime milta diedojt ja dáhpádusájt sáme vidjurij birra vijdábuj barggamijda ja dutkamijda. Moatteláhkáj máhtti dá vaddet buorre ja jasska referánssaævtojt åvddånahtátjit buorre sáme iesjgåvåv.

Sáme sebrudakåvddånahttem

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   Sámedigge dævddá ájggomusáv liehket orgádnan mij åvdet sáme álmmuga rievtesvuodajt iesjmierredibmáj åvdåsvásstediddje vuogijn

o   ásaduvvá vælggogis budsjæhttasjiehtadallama Sámedikke ja Ráddidusá gaskan stáhtabudsjehta prosessaj gáktuj

o   sáme sebrudagán galggá liehket rievtesvuodaj milta oasse sisboados æládusájs sáme guovlojn

o   ådå luonndoluohkkoj ávkástallamvuoge galggi boahtet sáme sebrudahkaj ávkken ja bájkálasj, guovllo ja nasjonálalasj økonomijav nannit

o   doajmme lága ja stáhta vájkkudimnævo sáme gielav, kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav åvdedittjat praktihkalattjat tjadáduvvi

o   konsultasjåvnnåårnik joarkeduvvá ja nanniduvvá almma kanállan sjiehtadallamijn

o   sáme rievtesvuoda Tråmså, Nordlánda ja guovlojn oarjjelsáme álmmugijn dåhkkiduvvi

o   háldadusårniga álmmukrievtesvuoda gájbbádusáj gáktuj ásaduvvi sámeriektájuohkusa oajvvadusá milta

o   sáme rievtesvuodadádjadusá ja árbbedábe váldeduvvi várajda vuona láhkaásadimijn ja háldadusájn

o   sáme berustime ja adnemguovlo várajda váldeduvvi ja suodjaluvvi vuona luonndoluohkkoj láhkaásadimijn.

Medija ja guládallam

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   sáme mánájn ja nuorajn galggá liehket buorre medijafálaldahka hiebadum áldarjuohkusij gáktuj, bæjválasj TV- ja radiosáddagij, sáme ájggetjállagij ja gåvvårájdoj baktu

o   sáme duon dán medijaj baktu oadtju ådåsijt, dágástallam- ja magasijnnasáddagijt ma gåbttji sáme sebrudagá moattegerdakvuodav

o   rádjárasstididdje aktisasjbarggo medijaaktøraj gaskal nanni sáme aktisasjvuodav ja sebrudakdágástallamav

o   sáme pressadoarjja aneduvvá vájmmelisát arvusmahtátjit ienep sámegiela anov, sierraláhkáj oarjjel- ja julevsámegiellaj

o   etihkkabarggo sáme medijajn nanniduvvá, buojkulvissaj sierra sáme pressafágalasj juohkusa ásadimev doarjjot

o   konsesjåvnnågájbbádusá priváhta medijaaktørajda tjuovvoluvvi nav vaj vijdes medijafálaldagá sámijda sámegiellaj åvddånahteduvvi

o   ienep sámegielak journalista åhpaduvvi.

Viesso bájkálasj sebrudagá

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   Sámedikke kulturpolitihkka åvddånahteduvvá dajna ájádusájn oadtjot ásadum ådå, ja sihkar doajmmamav doajmme kultuvrra- ja doajmmaviesojs

o   kollektijvvafálaldagá sáme guovlojn ja ietján, ja rijkajrájáj rastá buoreduvvi

o   mobijlla gullummáhttelisvuoda ja gåbdåbáddeásadime sáme guovlojn buoreduvvi

o   almulasj barggosaje ásadimijda máhttelisvuoda látjeduvvi sáme guovlojn

o   guojnaj ja ietjá nasjonálalasj unneplågo máhttelisvuoda bisodittjat ja åvddånahtátjit ietjasa kultuvrajt, gielajt ja sebrudakiellemijt nanniduvvi.

Sáme institusjåvnå

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   sáme institusjåvnå nanniduvvi institusjåvnåjn ja sebrudagájn guládallamijn

o   Sáme Arkijvva åvddånahteduvvá diedalasj duodastimguovdátjin

o   sáme guovdátja oadtju máhttelisvuodajt sihkarasstet ja vuorkkot priváhta arkijvajt

o   sáme bibliotehkaj aktisasjbarggo aktanahteduvvá nuorttarijkaj dásen

o   sáme girjjebussaj årnik sihkarasteduvvá økonomalattjat ja vijdeduvvá

o   Sámedikke museapládna ja oasseguoradallam sáme museaj hárráj Tråmsån ja Nuortta-Nordlándan tjuovvoluvvá ja vaj sáme museajn galggá ájnas sadje kultuvrrasuodjalusán

o   sáme kultuvrraárvvodávvera Sábmáj máhtsaduvvi

o   sáme musea åvddånahteduvvi máhtudakguovdátjin kulturmujttosuodjalusán ja gaskostimen

o   Várdobáiki márkosáme guovdásj tsieggiduvvá

o   bájkálasj máhtudakguovdátja ásaduvvi duodastittjat sáme kultuvrav ja árbbedábálasj máhtudagájt sáme kultuvrra- ja æládusvidjurij birra, duola dagu luossaguollimis jågåjn ja meran, miehttseæládusájs ja tjoahkkeæládusájs

o   sáme giellaguovdátja sihkarasteduvvi

o   sáme æjvvalimsaje nanniduvvi, dajna ulmijn maŋenagi sjaddat stuoves sáme institusjåvnnån.

8.      ÅSSKO JA IELLEMVUOJNNO

Vuojŋŋalis árvo ja åssko le agev læhkám guovdátjin mijá álmmuga árggabiejven. NSR mielas le dá árvo ájnnasa bisodit, gå li oassen mijá sebrudagá vuodos. Friddja åsskomáhttelisvuoda le ulmusjrievtesvuohtan. Dájna duogátjijn sihtá NSR dættodit merkahimev dassta gå sebrudahka vaddá sajev sáme iellemvuojnnoárvojda Sámen. NSR sihtá aj gádodit badjelgæhttjalimev ulmutjijs ietjálágásj vuojnoj åsko ja iellemvuojno duogátjis

Vuona girkko lij stáhta guhkagiehtan dárojduhttempolitihkan ja le dan láhkáj buktám sáme giela, kultuvra ja árvoj vádnunimev. Vuona girkko le ándagis ádnum dájs mættojs, ja dát girkkov vælggogissan dahká vuosedittjat sidodav vahágahttemav buohttit. NSR vuorddá danen Vuona girkko buktá merkahahtte resursajt sáme girkkoiellemij.

NSR ájggu danen barggat nav vaj:

o   oadtjot ålgusvattedum iellemvuojnnodiehto girjálasjvuodav sámij hárráj ja sámegiellaj, sierraláhkáj mánájda ja nuorajda

o   doarjjot åsskotevstajt oadtjot báddáj lågådum tjalmedimijda ja boarrásappojda

o    sáme iellemvuojnnoárvojt girkkuj tjáhkkidit

o   Sáme girkkorádev nannit økonomalasj ja ulmusjlasj resursaj

o   iellemvuojnnodiehto nuorajbargov ásadit rijkaj rájáj rastá

o   arvusmahttet ienep sámijt girkko virgijda

o   arvusmahttet teologija åvddånahttemav sáme perspektijvas

o   sáme giela ja sálmmadábijt nannit tjoaggulvisiellemin

o   ietjá iellemvuojnnofálaldagáj dárbojt guoradallat mánájda ja nuorajda sámegiellaj.

9.      ÁLGGOÁLMMUKAKTISASJBARGGO JA SOLIDARITEHTTA

Sámedigge galggá ietjas bargov nannit nuorttarijkaj, guovllo ja rijkajgasskasasj orgánaj – duola dagu ÅN. Sámedikken galggá liehket njuolgga guovtebelak aktisasjbarggo ietjá álggoálmmugij ja sijá ájrrasij. Sámedikke ja Sáme parlamentáralasj ráde baktu galggap åvddånahttet solidaritehtalasj aktisasjbargov ietjá álggoálmmugij væráldin. NSR mielas galggá Sámedigge liehket lihtodiddjen ja rijddotjoavdde ietjama sebrudagán ja ietjá almmugij gáktuj.

ÅNa ållestjåhkanibme mierredij ragátmáno 13. b. 2007 álggoálmmugij rievtesvuoda deklarasjåvnåv. Deklarasjåvnnå guosská stuorra ieneplåhkuj værálda rijkaj vidjurijda álggoálmmugijda. Deklarasjåvnnå biedjá unnemus standardijt ja ierit ietján álggoálmmugij rievtesvuodav iesjmierredibmáj duodas.

NSR arvusmahttem rijkajgasskasasj bargguj gehtjaduvvá guovte perspektijvas. Nuorttarijkaj sáme aneduvvi álu vuorbálap dilen viessomin gå ietjá álggoálmmuga ietjá sajijs væráldin, gå sáme gehtjaduvvi viessomin jasska dilen vehin vájkkudimmáhttelisvuodaj guovdásj oajválattjaj gáktuj. Nubbe vuojnno le jut sáme li, rijkajgasskasasj prosessaj vájkkudimmáhttelisvuodaj tjadá, máhtti mijáj ietjama dilev buoredit daj vælggogisvuodaj baktu masi Vuodna le tjanádum rijkajgasskasasj lágaj ja konvensjåvnåj gáktuj. NSR ájggu nannit dáv sáme berustimev rijkajgasskasasj bargon sihke organisásjåvnnån ja ietjá álggoálmmukparlamentaj aktan ja aktisattjat vuona ja nuorttarijkaj oajválattjaj.

Mij lip akta álmmuk, vájku iehpeluondulasj stáhtarájá mijáv juohki. Sáme ruossja bielen iejvviji ietjá, ja álu låsep, hásstalusájt dagu sáme vuona bielen, ja dárbbo le ienep rahtjamijda sáme álmmugav tjoahkkit. Sámijn nuorttarijkajn le åvdåsvásstádus juohket åtsådallamijt ja máhtudagájt sámij ruossja bielen. Sierraláhkáj mij guosská politihkalasj máhtudahkaj ja åtsådallamijda ásadittjat institusjåvnåjt ja politihkalasj orgánajt, ja diehto rijkajgasskasasj prosessajs, lágajs ja konvensjåvnåjs ma máhtti vájkkudit sámij dilijt. NSR le aj berustime bátte sámij gaskan galggi nanniduvvat, ja dát máhttá dáhpáduvvat almma aktisasjbargo baktu ja njuolgga aktijvuodajn ulmutjij.

Rijkajgasskasasj barggo

Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj:

o   ÅNa deklarasjåvnnå álggoálmmugij rievtesvuodaj birra ja ietjá rijkajgasskasj instrumenta hiebaduvvi vuona láhkaj

o   Nuorttarijkaj Sámekonvensjåvnnå ratifiseriduvvá nuorttarijkajs

o   Sáme Parlamentaralasj Ráde åvddånahteduvvá

o   aktisasj gájk-sáme parlamentajn bargaduvvá

o   aktisasjbarggo sámij gaskan divna nielje rijkajn åvddånahteduvvá ja nanniduvvá

o   Sámeráde nanniduvvá dagu paraplyorganisásjåvnnån ja NGO ierit ietján lasse ruhtajuollodimij baktu

o   Sámijn divna nielje rijkajn galggá liehket máhtudahka rijkajgasskasasj lágaj ja konvensjåvnåj birra ma njuolgga vájkkudi ietjasa iellemvuoduj ja æládusiellemij

o   sáme, dagu avta nasjåvnnån, li dudálattjat ájrastuvvam rijkajgasskasasj prosessajn ma guosski álggoálmmugij dilijda

o   sáme ruossja bielen Sáme oadtju ásadum sámepolitihkalasj avtadagáv mij le dássásasj sáme parlamentaj nuorttarijkajn

o   aktisasjvuoda ja aktisasjbarggo álggoálmmugij gaskan Barentzguovlon nanniduvvá doajmme vájkkudimnævoj baktu

o   álggoálmmuga sihkarasteduvvi Barentzrádáj ájrastuvvamav

o   sámij sadje arktalasj aktisasjbargon nanniduvvá

o   álggoálmmugij parlamenta sjaddi ájrastit ÅNa stuoves álggoálmmukforumin

o   sierra barggojuogos ásaduvvá álggoálmmugijda ådåstuhtedum Nuorttalasj dimensjåvnån mij le aktijvuohtan EU, Islánda, Vuona ja Ruossja gaskan

o   sámeprotokolla (3. protokolla) Suoma ja Svieriga EUaj sæbrramsjiehtadusán, árvustaláduvvá EØS-sjiehtadussaj maŋen váldeduvvat nav gåktu Sámeriektájuogos II le oajvvadam.