Anne Marie lea máŋgii leamaš áhčis mielde dearvvašvuođaásahusain 1994 rájes. Áhčči lea 75 jagi boaris iige máhte dárogiela. Anne Marie lea leamaš su mielde ja máŋgii šaddan doaibmat dulkan.
Giellaváttisvuođat ja boasttu dikšu
Giellaváttisvuođaid dihte lea áhčči ožžon boasttu divššu ja heajos divššu. Son muitalii politihkkáriidda go dearvvašvuođabargit eai ádde gii dárbbaša dulkka ja bidjet lagaš olbmuid duohkái dulkot.
- Diet lea oba lossat. Duođaid oba lossat. In mun leat oahppan dearvvašvuođabargi, mun lean dábálaš lagaš olmmoš, pasieantta nieida, ja pasieantta lea dábálaš sámegielat olmmoš gii ii dáros. Anne Marie oačču bahča dovdduid ja sutnje lea váivi dáid muitalit, ja politihkkárat čielgasit dovdet man váttis dilli dát lea.
Ii doaimma duohta dilis
- Duohta dilis lea nu ollu mii ii doaimma. Mii fertet oahpahit Hámmárfeastta buohcceviesu bargiide áddet mas lea sáhka, go sis eai leat buorit oainnut, čilge Anne Marie Utsi Tornensis gii lea dávjá leamaš Hámmárfeastta buohcceviesus lagaš olbmo mielde.
Son lea gulahallan Pasieantaáittardeddjiin, Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain, fylkkadoaktáriin ja Sámedikkiin ja čilgen sidjiide movt dearvvašvuođasuorgi láhtte olbmuiguin. Son lea evttohan movt sáhttá buoridit dili, muhto unnán lea šaddan buoret dáid olu jagiid.
Olu pasieanttat vásihan
NSR áirras Tone Finnesen lea Davvi Dearvvašvuođa stivralahttu, ja son rámiida go Anne Marie joatká muitaleames ja čuvgemis dili, iige vuollán.
– Mun lean gullan dákkár dáhpáhusaid birra ja šállošan go máŋggas šaddet dákkáriid vásihit. Mun lean lokten ášši Davvi Dearvvašvuođa stivrii ja áiggun čuovvulit ássi, cealká Finnesen.
Doavttir dárbbaša dulkka
NSR joavkojođiheaddji Aili Keskitalo rámiida Anne Marie Utsi Tornensis go muitala maid lea vásihan. – Mii dárbbašit gullat olbmuin movt áššit doibmet, ja lea buorre go soamis duostá muitalit man váttis dilli lea, vaikko sáhttá leat lossat dán láhkái almmolaččat čilget! Mu mielas orru leamen systema mii ii doaimma. Báhpára alde sáhttá orrut leamen buorre systema, muhto duohta dilis dat ii doaimma. Sámi pasieanttat ja lagaš olbmuid dii galgga badjelgeahččat. Sámi pasieanta ii dárbbaš dulkka, muhto doavttir dárbbaša dulkka, cealká Keskitalo.
Oahppu dárbbašlaš
NSR oaivvilda dearvvašvuođabargiide galgá oahpahit sámi kulturáddejumi ja sámi vieruid, namalassii bákkus buohkaide oahpahit. Dáid berre oahpahit universitehta ja allaskuvllaid vuođđooahpahusas sihke buohccedivššáriidda, doaktáriidda ja earáide.
Sámediggái lea juo ovddiduvvon dákkár ášši, ja sámediggeáirras Ann-Mari Thomassen (NSR) lohpida čuovvulit ášši ja bearráigeahččat ahte oažžu dieđuid das mii dahkkojuvvo áššiin.
Denne teksten på norsk/dárogillii
Kommenter denne artikkelen