Sámiid searvi lea ovddidan ášši Skániid suohkanii máŋgii, ja suohkan lea dál čielggadan ášši. Sámiid searvi lea ákkastallan ahte vuosttaš sámiid vuoigatvuođalávdegoddi namuhii sámelávdegottiid, vaikko dat ii boahtán mielde láhkii (Ot.prp.nr. 33 1986-87). Sámiid searvi maid čujuhii Suohkanstivraláhkii mas čuožžu ahte suohkanat sáhttet nammadit dákkár lávdegottiid (Suohkanstivraláhka § 25).
Evttohus gulaskuddamis
Iinna ja biras sámiid searvvi stivra lea gullan ahte Skániid suohkan lea sádden gulaskuddamii ášši mas sámelávdegotti ásaheapmi čilgejuvvo. Sámiid searvvi mielas galggašedje dákkár áššit gulaskuddamii sáddejuvvot maiddái sámiid searvái. – Amma juo livččii suohkanii ge ávkkálaš jos sámiid searvi beassá cealkit juoga sámi áššiid birra suohkanis, cealká searvvi jođiheaddji Ann-Mari Thomassen (NSR).
Kommenter denne artikkelen
Tips en venn Gå tilbake