Mii fertet rekrutteret doarvái oahppan oahpaheddjiid. Min oahppoplánat fertejit heivet sámi mánáid dárbbuide ja eavttuide. Skuvlavisttit ja rámmat muđui fertejit leat buorit, ja skuvllat ja báikegottit fertejit bures ovttasbargat.
Ja de lea vel nu ahte buorit oahpponeavvut fertejit leat olámuttus.
Dán vahku mearrida Sámediggi strategalaš oahpponeavvoráhkadan plána 2009-2012. Sámediggi válddii badjelasas dán ovddasvástádusa jagis 2000, ja gitta jahkái 2007 leat ráhkaduvvon eambbo go 300 ođđa oahpponeavvu. Muhto, ovddit plána (2001-2005) evalueren dattege čájehii ahte Sámediggi ii lean olahan daid mihttomeriid maid Sámediggi bijai dalle go ovttajienalaččat mearridii plána giđđat 2000.
Sámediggi lea álo, dan rájes go ásahuvvui, álo ovttajienalaččat mearridan buot oahpahusáššiid. Politihkkarat leat bidjan iežas sierramielalašvuođa dobbelii, ja baicce smiehttan mii leat buoremus sámi oahppái.
Dán háve leat guokte evttohusa biddjojuvvon Sámedikki ovdii. Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) lea stuorámus opposišuvdnajoavku ja min ovddasvástádus lea dárkkistit BB-ráđi evttohusa dán dehálaš áššis. Sin evttohusas ii lean II MIHKKEGE dan birra movt galgá čuovvulit dan strategiija maid sii evttohedje. Mii leat geahčadan daid mihttomeriid maid Sámediggeráđđi ieš lea vuoruhan, ja mii leat čilgen, problematiseren ja konkrehta evttohan daid strategiijaid maid mielde Sámediggi berre bargat vai oahpponeavvodilli buorránivččii.
Ovddit strategalaš plána ii leat čuovvuluvvon nu bures go berrešii. Buvttadeapmi lea máŋgii maŋŋonan, ja vuovdin ja márkanastin ii leat leamaš doarvái buorre. Danne leat sámi lágádusaid vuorkkáide báhcán ollu oahpponeavvut. NSR lea Sámedikki reviderejuvvon bušeahtas evttohan lasihit oahpponeavvobuvttadeami 2,5 milliuvnnain. Issoras girjelátna galggašii šaddat ávkin ja sirdašuvvot gavjavuorkkáin skuvlabeavdái ovdal go skuvla fas álgá čakčat 2008. Dát lea hoahppobargu ja dainna sáhtášii sávvamis buoridit dili juobe veaháš – juobe daid suohkaniin ja skuvllain main eai leat beroštan oastit sámi oahpponeavvuid.
Boahtte plánaáigodaga mii fertet oahppat dain boasttuvuođain maid mii leat dahkan.
NSR buktá máŋga evttohusa mat sáhttet buoridit sámi mánáid ja nuoraid skuvlaárgabeaivvi, ja geahpidit sámi oahpaheddjiin barggu.
NSR evttoha ásahit resursabirrasiid main fágaolbmot deaivvadit ráhkadit oahpponeavvuid, geavahit digitála oahpponeavvuid mat juo leat ráhkaduvvon, rekrutteret lasi čálliid ja jorgaleddjiid ja geavahit elektrovnnalaš fágasátnevuorkká. Min evttohusat leat vuolgán oahpaheddjiin, oahppogirječálliin ja earáin. Mii ipmirdit hui bures ahte oahpaheaddjit ballet ahte suohkaniid ”nuvttá oahpponeavvut” sáhttet goahcat ođđa oahpponeavvoráhkadeami. Dákkár ođđa ortnega ruhtadeapmi ferte leat čielggas ovdal go dan sáhttá álggahit.
Bargiidbellodat lea dál ain vuos biehttalan váldimis vuhtii min buoridanevttohusaid. Sii leat nu illudeamen dainna go leat fuomášahttán Sámedikki ”suoli” váilevaš bargguid mannan plánaáigodagas, go Bargiidbellodat lei oppošuvnnas. Danne Bargiidbellodat lea hilgon ahte nuppiin sáhttet leat jierpmálaš evttohusat. Ráđđelahttu Jørn Gaskis lea ovddasvástádus ja son geahččala iežas sirret eret nuppiin, ja falleha sihke Máhttodepartemeantta, fylkkamánni, suohkana ja oppošuvnna. Sámediggi ii sáhte birget okto dán áššis. Mii dárbbašit guovddáš eiseválddiid, skuvlaoamasteddjiid ja lágádusaid iežamet ovttasbargoguoibmin. Unnitloguráđđi ii berre čevllohallat. Dáinna lágiin ii ovdán sámi skuvla.
”Nuvttá oahpponeavvut” ii leat noaidunsátni mii gádju oahpponeavvodili. Diekkáriidda jáhkkit lea jallodat.
Mii sávvat ahte livččii vejolaš soabadit sorjjakeahttá bellodagain, ja mearridit ovttajienalaš oahpponeavvomearrádusa. Boahtte čavčča lea sámediggeválga, iige oktage dieđe makkár joavkkut stivregohtet ja ožžot ovddasvástádusa čađahit oahpponeavvoplána gitta plánaáigodaga lohppii. Jos mii beroštivččiimet eanemusat sámi oahppis, de mii bargat ollislaččat ja duođalaččat buori sámi skuvlla ovddas – eatge dohkket bealledahkkon čovdosiid.
Sámi oahppi ánssáša buoremusa!
Denne artikkelen på norsk
Kommenter denne artikkelen