Ma?emus mánuid leamaš ollu sáhka eamiálbmotbuhtadusas ja gii dakkár buhtadusa galggašii hálddašit. Bargiidbellodat ii leat beroštan cilget manne eamiálbmotbuhtadus livccii dehálaš ja masa buhtadusa galggašii geavahit.
Leamašan ártegis ságastallan
Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) mielas lea mihá deháleabbo ahte Sámedikkis livccii gieldinvuoigatvuohta dahje miehtanvuoigatvuohta. Dat lea mihá deháleappot prinsihpalaš gažaldat go lea sáhka stuorra sisabáhkkemiin. Danne leamaš hui ártet cuovvut Bargiidbellodaga ságastallama minerálaláhkaáššis.
Presideanta ii leat maidege cilgen
Álggos muitalii BB stáhtacálli ahte áigot addit eamiálbmotbuhtadusa, ja ahte boazodoalloeatnamiidda besset báhkket vaikko makkár ii-odasmahtti doaimmat viežžat minerálaid. Sámediggepresideanta Egil Olli (BB) dasto nannii ahte Sámediggi galgá hálddašit eamiálbmotbuhtadusa. Muhto presideanta ii leat muitalan manne mii dárbbašit buhtadusa ja movt dan galgá hálddašit. Jos dákkár áššis galgá oažžut doarjaga, de ferte juobe veahášge cilget makkár ulbmilat leat. Sámediggepresideanta ii leat cilgen ii maidege. Finnmárkku fylkkasátnejodiheaddji Runar Sjåstad dajai cielgasit. Sis boahtá "kompromissaevttohus" ahte FeFo galgá hálddašit eamiálbmotbuhtadusa. Ii Sjåstad ge cilge manne mis galgá leat buhtadus ja masa galgá geavahit buhtadusa. Hui álki konkluderet ahte FeFo galgá hálddašit buhtadusa.
Imašlaš corgendárbu
Nuppi vahku cealká ealáhusministtar Dag Terje Andersen mediai ahte ráddehus lea mielas eamiálbmotbuhtadussii. Nuppi vahkus cealká BB nubbejodiheaddji Helga Pedersen muitala “buori oddasa”, namalassii ahte ii šatta eamiálbmotbuhtadusa, dušše lasihuvvon eanaeaiggátdivat nu go juo cuožžu Finnmárkkulágas. Muhto ii songe cilge ulbmiliid ja manne mii dárbbašit eamiálbmotbuhtadusa. Hui imaš go Finnmárkku bargiidbellodat dasto háliida corgestit go FeFo bargá juste dan mii cuožžu Finnmárkkulágas – namalassii hálddaša “ekologalaš nanaguoddevaš vuogi mielde" ja "erenoamážit vuoddun sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusaide ja servodahkii." Manne mii mudui dárbbašit lasihuvvon eanaeaiggátdivat?
Galgá geavahit sámi ealahusovdánahttimii
Dál lea minerálalága divaštallan šaddan áibbas eará go dat maid Sámediggi divaštalai go Sámedikkis ledje konsultašuvnnat eiseválddiiguin odda minerálalága birra ja eamiálbmotperspektiivva birra. NSR oaivvilda eamiálbmotdivat lea álbmotrievtti mielde. Eamiálbmotdivat dietnasa galgá geavahit sámi ealáhusaid ovdánahttit danne go mii fertet nuppástuhttit eallima jos šaddat addit min areálaid eret, ja heaittihit sámi ealáhusaid minerálaroggamiid dihte. Dát lea hui dehálaš ášši, iige dat gula dušše Finnmárkui. Dát ášši gullá olles sámi ássanguvlui gitta Hedmárkku rádjái. Dietnasa galgá diedusge hálddašit nu ahte odda sámi ealáhusaid sáhttá ovdánahttit juste dain guovlluin gos odda ealáhusat galget leat.
Mannamin endorii
Konklušuvdna orru šaddamin ahte sámediggepresideanta Egil Olli lea dolvon minerálalága konsultašuvnnaid endorii. Dál mii eat diede movt minerálarogganhommá šaddá boahtteáiggis, go BB nu eahpecielgasit orru birgemin dáinna áššiin.
Kommenter denne artikkelen
Tips en venn Gå tilbake