Ii leat vejolaš čilget daid váikkuhusaid maid dáruiduhttinpolitihkka lea buktán sámi álbmogii, sihke kollektiivvalaččat ja ovttaskas olbmui. Olbmot galge aivve ovttagiela atnit ja stáhta guhká ražai dáruiduhttimiin man boađusiin ledje viiddis mekanismmat mat galge rievdadit vuođđoárvvuid sámi kultuvrras. Ja diet lea dagahan ja dagaha ain váikkuhusaid sámi otná álbmogii ja maid boahttevaš buolvvaide.
NSR oaivvilda Sámeálbmot foandda ásaheami leat dušše oktan lávkin dan guvlui ahte buoridit daid manahemiid ja nordademiin maid sámi álbmot lea vásihan máŋggaid buolvvaid čađa. Ii foanda iešalddis leat doarvái buoridit daid háviid maid dáruiduhttin lea mielddisbuktán.
NSR hálida eambbo sámegielagiid!
Sámegielaid ealáskahttin ja nannen lea okta dain stuorámus hástalusain mat sámi servodagas leat dál. Mii fertet duostat ražastit nu ollu ahte dat dovdo vel. Mii fertet bidjat nana goahcamiid ala jus galgat nagodit goahcat ja sávvamis jorgalahttit dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid.
NSR áigu vuosttaš guovtti jagi áigodagas vuoruhit dakkár doaibmabijuid mat oalle oanehis áiggis sáhttet dagahit eambbo aktiivvalaš sámegielat geavaheddjiid.
Mii áigut návccaid bidjat dasa ahte ráhkadit giellamovttidahttinprográmma mas leat guovddážis váhnemat ja nuorat ja oahpponeavvuid ráhkadit, ja maiddái gihppagiid, spealuid, digitála oahpponeavvuid ja stohkosiid mánáidgárdemánáide.
NSR hálida árbevirolašmáhtu leat ealli máhttun!
Sámeálbmot foanda lea ásahuvvon kollektiivvalaš máksun daid váhagiid ovddas maid dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan sámi álbmogii. Vuoras olbmuid máhttu ja vásáhusat leat dehálaččat šaddi buolvvaide, ja sin máhtu fertet mii árvvus atnit seamma dásis go dan máhtu mii muđui lea servodagas. NSR:a mielas lea dehálaš duođaštit árbevirolašmáhtu, ja maid seailluhit ja gaskkustit dan dálá ja boahttevaš buolvvaide.
Dakkár prošeavttat main lea sámi árbevirolašmáhtu duođašteapmi fertejit vuoruhuvvot min mielas. Daidda prošeavttaida sáhttá gullat máhttu servodaga organiseremis, ealáhusain, riggodatgeavaheamis ja luondduipmárdusas, biras- ja luonddudilis, historjjálaš cuvccain ja muitalusain, luođis ja musihkkaárbevieruin ja duojis.
NSR hálida eambbo girjjálašvuođa sámegillii!
Dál lea čierru dárbu nannet sámegiela čállingiela, fága- ja kulturgaskkusteami. Go nannet sámi girjjálašvuođa, de dahkat juoidá dainna. Mis lea stuora dárbu sámi girjjálašvuhtii, sihke áššeprosai ja čáppagirjjálašvuhtii! Jus lihkostuvvat háhkat eambbo aktiivvalaš giellageavaheddjiid, de diet dárbu stuorru vel eambbo. Go duođaštit árbevirolaš máhtu, de maid sáhttit čohkket materiála mii maŋŋel sáhttá girjin ráhkaduvvot.
Ášši Sámedikki dievasčoahkkimis
Sámeálbmot foandda vuoruheamit ja nannensuorggit galget váldojuvvot ovdan boahtte vahku, dievasčoahkkimis. Midjiide stuora illun de anii Bargiidbellodaga sámediggejoavku nu buorren min evttohusa ahte sii guđđe iežaset Sámediggeráđi mearrádus evttohusa. Mii sávvat maiddái eará joavkkuide Sámedikkis buresboahtima doarjut min evttohusa, vai mii ovttas beasašeimmet rahčat gielaid ja árbevirolašmáhtu ovddas.
Skábmamánu 19. beaivvi 2007
Kirsti Guvsám
NSR:a Sámediggeáirras
Sámegillii Min Áigi www.minaigi.no
Denne artikkelen på norsk
Kommenter denne artikkelen
Tips en venn Gå tilbake