Smávva sámi servodagat leat hearkki ja sis ii leat nu ollu máhttu dákkár áššiin, ja de sáhttet illástuvvon olbmot šaddat gillát vel eambbo danne go veahkkeapparáhtta ii leat doarvái bures iige leat doarvái lahkosis. Sámi giellagelbbolašvuohta ja kulturgelbbolašvuohta lea hui dehálaš dákkár áššiin ja dan fertejit guovddáš eiseválddit váldit duođas.
Porsáŋggu ja Guovdageainnu sátnejođiheaddjit válddiiga oktavuođa golmmain departemeanttaiguin miessemánus 2006, okta dain lei justisdepartemeanta. Sii bivde veahki suohkanii vai nagodit veahkehit illástuvvon olbmuid, lagaš olbmuid ja earáid báikegottis geat dárbbašit veahki go dákkár stuorra illástanášši boahtá ovdan. Sihke justisministtar Knut Storberget ja departemeanta hilgo ášši, eaige háliidan ásahit našunála resursajoavkku.
NSR oaivvilda ahte Divttasvuonaášši čájeha midjiide ahte dábálaš veahkkeapparáhtta ii leat heivehuvvon sámi geavaheddjiide. Mii diehtit maid ahte sápmelaččat dábálaččat eai luohte veahkkeapparáhttii.
Politihkkáriin lea ovddasvástádus bargat dáid áššiiguin olles áiggi. NSR lea 06/07 bargan dákkár sullasaš áššiiguin ja háliidan buktit ovdan doaimmaid mat sáhttet veahkkin daidda geat šaddet gillát illásteami ja olles sámi servodahkii.
Mánáid viesuin ferte leat sámi profiila
Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) sámediggeáirras Rita-Alise Porsanger čujuha Mánáidviesuide– mat galget ásahuvvot vihtta sajis Norggas. Sii fertejit háhkat sámi sierragelbbolašvuođa. NSR lea dáid áššiid váldán bajás njuolgga justisdepartemeanttain čakčamánus 2006 ja gulaskuddancealkámušas mii sáddejuvvon departementii.
NSR čujuha duođalaš illástanáššiide earret eará Guovdageainnus ja Porsáŋggus, gulaskuddancealkámušas 30.01.07. Cealkámušas čuožžu earret eará:
"NSR oaivvilda ahte dát áššit nannosit muittuhit ahte sámi perspektiivva ferte vuhtii váldit dákkár prošeavtta.s NSR oaivvilda sápmelaččain lea vuoigatvuohta áddejuvvot sihke gielalaččat ja kultuvrralaččat go gulahallet ásahusaiguin. Eandalit dákkár duođalaš áššiin, nu go seksuálalaš illástanáššiin, de lea hui dehálaš ahte sámi mánát ja nuorat ožžon fálaldaga mas lea sámi giellagelbbolašvuohta ja kulturgelbbolašvuohta.
NSR mielas lea váidalahtti go sámi fágabirrasiid oainnut eai leat váldojuvvon mielde Mánáid viesuid plánenbarggus. Áššit mat gullet sámi mánáide ja nuoraide eai dáidde boahtit oidnosii, eaige dáidde gieđahallojuvvot rievttes láhkái. Mis ii leat doarvái buorre apparáhtta dustet mánáid ja nuoraid geat šaddet gillát seksuálalaš illástemiid. Sámi servodagat leat guhkkin eret fágalaš ekspertiisas, ja NSR mielas lea dehálaš ahte sámi servodat beassá nannet gelbbolašvuođaset, erenoamážit dákkár duođalaš áššiid ektui."
Inceastaguovddáža ásaheapmi Oarje-Finnmárkkus
NSR jođiheaddji lea searvan bargui mii galggai ásahit inceastaguovddáža Oarje-Finnmárkui. Dievddut joavku maid searvvai bargui – muhto dát bargu bisánii go Álttá suohkan mearridii heahteveahkkeguovddáža viiddidit vai sáhttá gieđahallat illástanáššiid lassin eará áššiide.
Ovttadássasaš veahkkeapparáhttá NSR riikkačoahkkinfáddá
NSR 39. riikkačoahkkin geassemánu 22. - 24. beivviid Bådåddjås oaivvilda ahte lea dárbu ovttadássásaš veahkkeapparáhta ásahit:
Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkin cealká 4. cealkámušastis 2007:
Buot servodagain dáhpáhuvvet seksuálalaš illásteamit, nu maid sámi servodagas. Juohke viđát nieida dahje bárdni šaddá vásihit seksuálalaš illásteami ovdal go deavdá 18 jagi. Mis ii leat doarvái dutkan dán fáttás, muhto jáhkkimis lea seammá dilli sámi servodagas go muđui.
SMISO (Inceastta ja seksuálalaš illásteami vuosttaldanguovddáš) doarju illástuvvon olbmuid ja sin lagaš olbmuid ja veahkeha sin suddadit illásteami jurdagiid ja billisteaddji váikkuhusaid. Guovddážat barget ieš-birgejumi-prinsihpa mielde. Guovddážis lea ollu gelbbolašvuohta, ja lea illástuvvon olbmuid dehálaš doarjja.
Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkin doarju dákko bokte guovddáža. Riikkačoahkkin atná dehálažžan lasihit máhtu inceastta ja seksuálalaš illásteami birra sámi servodagas. Guovddáš háliida buoridit guovddáža vejolašvuođa veahkehit illástuvvon olbmuid gean lea sámi duogáš, muhto váilo sámegielat bargi.
Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) galgá bargat dan badjelii ahte guovddáš oaččošii vejolašvuođa ja ruđa bálkáhit bargi geas lea sámi kulturipmárdus ja sámi giellamáhttu.
Gulahallandieđut:
Silje Muotka, mobil 98487576
Rita-Alise Porsanger, mobil 95230740
Denne artikkelen på norsk
Kommenter denne artikkelen