Sámi dulkkaide galggašii fállat buoret bálkká, ja stáhta berre árvvoštallat buhtadit sámegiela dulkongoluid vai bálkágollu ii hehtte buohcceviesuid ja priváhta klinihkaid geavaheames dulkka, cealká Anti.
Heajos bálká
Konferánsadulkomis ja jorgaleamis diine sámi dulka buorebut go buohcceviesso-dulkomis ja nu maid čálalaš jorgalanbargguin. Sámi dulkkat diinejit 175,- ruvnnu go dulkojit ovtta diimmu telefuvnna bokte soames stuorra dulkafitnodaga ovddas Norggas. Jos vulget mátkkoštit buohccevissui, de diinejit 350,- ruvnnu go dalle ožžot mávssu guovtti diimmu ovddas. Jos sámi dulka ieš vuolgá dulkan luovosbargin, de sáhttá gáibidit veaháš eambbo bálkká, muhto buohcceviesut ja klinihkat illá háliidit máksit dulkabálválusa ovddas go leat seastimin ruđa.
Gos gávdná dulkka?
Váttis han lea maid gávdnat sámi dulkka go ain duos dás Norggas dárbbašuvvo sámi dulka. Sámi dulkkat eai dáidde hárjánan dulkot telefuvnna bokte ja sámi vuorrásat eai dáidde hárjánan gullat dulkka telefuvnna bokte. Jos ii leat dulka lahkosis gii sáhttá boahtit buohccevissui, de báhcá ášši dasa. Eanas sámit leat šaddan váldit lagaš olbmuid ja oahpisteddjiid mielde veahkkin.
Dulkasuorggi hástálusat
Dulkasuorggis leat stuorra hástalusat ja sisafárrejeddjiid smávvamánát leat šaddan dulkot iežaset váhnemiid ovddas, vaikko mánáid ii galgga goassege geavahit dulkan. Muhtomin geavahit dulkan soames bassi gean gávdnet feaskáris dahje taksivuoddji gii deaivá leat máŋggagielat olmmoš. Diekkár summalis dilálašvuohta ii leat dohkálaš ii veahášge ja rihkku johkelágán njuolggadusaid, sihke pasieantavuoigatvuođaid ja jávohisvuođageatnegasvuođa.
Buohcceviessodulkon lea dan muttus váttis ja dan muttus hárve ahte sámi dulka illá oba háliidage dákkár barggu. Buorre álgu livččii loktet sámi dulkkaid bálkká ja árvvu, ja maid dahkat álkibun gávdnat dulkka. Dasto ásahit buhtadusortega vai dulkageavaheaddji ásahus ii geavat ekonomiija ággan go eai gohčo dulkka boahtit.
Gulahallanolmmoš:
Trond Are Anti, Politihkalaš nubbejođiheaddji, Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR)
Dát artihkkal dárogillii
Kommenter denne artikkelen
Tips en venn Gå tilbake