Sámediggi meannudii strukturpolitihka Stuorradiggedieđáhusa miessemánu 23. beaivvi. Stuorraiggi gis meannuda ášši ovdal geasseluomu. Sámediggi lea ovdal vuosttaldan máŋga evttohusa dieđáhusas. Sámediggi lea sierranasat vuosttaldan lobi oastit sierra kvohtaid fatnasiin mat leat 11-15 mehter.

Guolástusministtar Helga Pedersen lea máŋga oktavuođas cealkán ahte ii ipmir Sámedikki vuostehágu. Sámedikki vuostá lea geassán ovdan mearrasámi suohkaniid main eai báljo leat fatnasat gaskal 11 ja 15 mehter. Geassit ovdan moadde suohkana mas ásset mearrasámit lea tendensiøsas dahkku, go ii namut eará dehálaš guovlluid. Nuppe dáfus šaddá áibbas boastut dušše váldit ovdan galle fatnasis lea sáhka.

Eiseválddit leat cuiggoduvvon go guhkes áiggi leat fievrridan boasttu guolástuspolitihka. Jagis 1997 juo celkkii Sámi guolástuslávdegoddi ahte guolástusfanaskvohtaordnet 1989-90 rájes čuozai mearrasámi guovlluide. Olbmot dáid guovlluin ledje bivdán dorskki máŋga buolvva, muhto čujuhuvvui dattege váilevaš "historjjálaš bivdui" jagiin 1987-89 ja dat geavahuvvui ággan gieldit sin bivdimis. Fatnasat mearrasámi guovlluin leat vátnon kondemnerenortnega dihte. Eará guovlluide maid čuozai. Norggas leat guolásteaddjit vátnon sullii 10.000 jagi 1990 rájes.

Go Helga Pedersen borjjastii válgagiččus 2005, de áiggui eará guvlui borjjastišgoahtit. Mu mielas lea hui láivvas go ráđđehusa ođđa politihkka lea ahte eai áiggo dahkat maidege mii dagašii dili vearrát go dál. Livččii vejolaš váldit ovddasvástádusa servodaga ovddas ja váldit eamiálbmotberoštumiid duođas. Guolástusministtar ii dárbbaš duhtadit snorranuohttefatnasiid eaiggádiid ja rikkis fanaseaiggádiid dušše dan dihte go guolástulihttu nu bargá.

Ráđđehusa mielas lea dárbbašlaš stuktureret vai guolásteapmi gánnáhišgoahtá ja guolástusfatnasiid kapasitehta unnu. Ráđđehus ii leat ságastallan das ahte juste fal guolástusfatnasat vuollel 15 mehter leat buot eanemus gánnahahtti fatnasat. Go guolásta pasiivvalaš reaidduiguin dákkár fatnasiiguin, de guolásta ekologalaččat áibbas rievttes vuogi mielde, oažžu buori kvalitehta, doalaha ollu bargosajiid ja árvoháhkan juohke guollegilos lea buoremus. Manne dákkár fatnasiid struktureret eret? Manne čohkket vuoigatvuođaid stuorit ja stuorit fatnasiid duohkái ja moadde olbmo duohkái?

Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) mielas lea stuktuvraordnet menddo sakka deattuhan galle fatnasa galget leat ealáhusas, danne go leat háliidan unnidit kapasitehta, eaige leat geahččan eará vejolaš kapasitehtaunnidemiid. Eará vejolašvuođat livčče ráddjet guolástusguovlluid, ráddjet lobálaš reaidduid, bidjat unnimusmeriid ja ráddjet goas lea lohpi bivdit. Jos čalmmusta man láhkái bivdá, ii ge man galle olbmo leat bivdimin, de sáhttá unnidit bivdima almmá ahte unnida bargosajiid ealáhusas.

Guolástusfatnasat gaskal 11-15 mehter sáhttet vátnut 300 fatnasiin, ráđđehusa evttohusa mielde. Guolásteaddjit sáhttet vátnot 4-500 guolásteddjiin. Juohke bargosadji mearas addá golbma-njeallje bargosaji rittus, dan mii diehtit. Ráđđehusa evttohus sáhttá dasto unnidit rittu bargosajiid sullii 1.500 bargosajiin. 1.500 bargosaji leat oba ollu bargosajit. Go dasa vel lasiha negatiivva dáhpáhusaid 1990 rájes, de sáhttá imaštallat berošta go guolástuspolitihkka obanassiige servodagas.  Manne lea buoret ahte ovtta "redarviesus" lea čuovga, iige vihtta "sjarkaviesus"?

Dát artihkkal dárogillii

Tor Mikalsen blogg