RSS-feed

Velg språk!

Utskriftsvennlig versjon Sámediggerádi álgojulggaštus 2005
Sámediggerádi álgojulggaštus ovddiduvvui Sámediggái golggotmánu 20. beaivvi 2005 ja dan vuodul poletihkkeje ovttasbargoguoimmit jagiin 2005 - 2007 Aili Keskitaloin presideantan. Loga olles álgojulggaštusa dás.

Almmuhuvvon: 10.04.2007

Sámediggedái álgojulggáštus ovddiduvvon Sámediggái golggotmánu 20. beaivvi 2005  
 
Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR), Sámeálbmot Bellodat, Guovddášbellodat, Guovda­geainnu Johttisápmelaccaid listu, Lulli-Norgga sámiid listu leat ovttas vuoddudan sáme­diggerádi. Dát listtut leat ovttasbargoguoimmit Sámedikkis 2005 – 2009 áigodagas. Sámediggerádi parlamentáralaš vuoddun lea NSR sámediggejoavku, Sámeálbmot Bellodaga ja Guovddášbellodaga sámediggejoavku, Guovdageainnu Johttisápmelaccaid listtu ja Lulli-Norgga sámiid listtu sámediggejoavku. Sámediggerádi politihka vuoddu leat dáid listtuid prográmmat maiguin sii leat searvan válggaide 2005 – 2009 válgaáigodahkii ja šiehtadus ovttasbargat Sámedikkis beaiváduvvon golggotmánu 13. beaivvi 2005, nu go dat nanne­juvvojit dán álgojulggaštusas.

Sámediggeráddi áigu ovddidit boahttevaš sámi servodagaid mas kultuvra lieddu ja nanus­muvvá sámi árvvuid vuodul. Min áigumuš lea hukset rabas ja cohkkejeaddji servodaga. Gos olmmošárvu adno árvvus, ja mas juohke olbmos lea vejolašvuohta ovdánit vuogis mielde. Galgá maid láhccot vejolašvuohta olbmuide beassat á?girit searvat servodat­huksemii. Mii dáhttut ovddidit álbmogiid ja olmmošjoavkkuid ovttadássásašvuoda, solidaritehta ja ráfálaš ovttaseallima, ja vuhtiiváldit olbmo dárbbu lundui. Nu ahte sáhttit oasálastit ja doaibmat min servodaga iešgudet kultursurggiin, oskku, árvvuid ja eallinoainnuid má?gga­bealatvuodas ja iešgudetlágan ideologálaš vuolggasajiin.

Sámediggi lea sámiid álbmotválljen orgána Norggas, ja mas galgá leat iehcanas doaibma riikka ráddejeaddji eiseválddiid ektui. Sámedikki ja stáhtaeiseválddiid konsultašuvdnašiehtadusa galgá cuovvulit ja ovdánahttit guktuid beliid ovttasbargguin. Ulbmil lea beassat šiehtadalla­goahtit sierranas servodatsurggiin, nu go ovdamearkka dihte Sámedikki bušeahta. Sámedikki ja fylkkasuohkaniid ovttasbargošiehtadusat Hedmárkku rájes davás dahket buori vuodu jus galggaš ásahit Sámedikki ja regionála eiseválddiid konsultašuvdnaortnegiid boahtteáiggis. Sámediggeráddi áigu maid guorahallat vejolašvuoda ásahit Sámedikki ja Oslo suohkana ovttasbargošiehtadusa. Sámediggi ferte maid oažžut váikkuhanvejolašvuoda go lea sáhka sámi guovlluid suohkanekonomiijas.

Sámediggi lea deattuhan soabalašvuoda ja ovttasbarggu, ja ovdánahttan Sámedikki ja riikka eiseválddiid buriid gaskavuodaid. Politihkka, mii lea vuolggahuvvon dán suorggis, addá buoret vejolašvuodaid sámiide dadistaga ja ovttas eiseválddiiguin geargat váivves historjjálaš dáhpá­husaiguin, ja bargat boahtteáiggi ovddas.

Sámi mánáin ja nuorain fertejit leat oadjebas ja bissovaš bajásšaddaneavttut. Sámediggeráddi atná dehálažžan nannet bajásšaddi buolvva sámi identitehta, giela ja kulturáddejumi. Dan vuodul Sámediggeráddi áigu:

  • sihkkarastit mánáidgárdesajiid sámi mánáide ja nannet sámegiela mánáidgárddiin
  • nannet mánáidgárdebargiid gealbudanfálaldagaid
  • árvvoštallat Sámedikki mánáidgárdedoarjjaortnegiid

Sámediggerádi ulbmil lea Sámediggái occodit válddi mearridit sámi mánáid oahpahusa ulbmiliid ja sisdoalu mánáidgárdedásis gitta alla oahppodássái. Sámediggeráddi áigu bargat dan ala ahte:

  • rievdadit oahpahuslága § 6-4 vai Sámediggi beassá mearridit vuoddo- ja joatkkaskuvlaoahpu sámi oahppoplánaid sisdoalu
  • ráhkadahttit odda strategalaš oahpponeavvoplána sámi skuvlla odda oahppoplánaid olis
  • nannet stáhtalaš sámi joatkkaskuvllaid vai šaddet joatkkaoahpu ressursaguovddážat
  • occodit julevsámi joatkkaoahpu mas leat sihke dábálašfágat ja fidnofágat
  • nannet joatkkaskuvlaohpu lullisámi guovlluin
  • bisuhit ja ovdánahttit Elgå bajásšaddanguovddáža Engerdal suohkanis

Sámediggeráddi áigu árjjálaccat occodit ressursalágaid mat áibbas cielgasit lea álbmotrievtti rámmaid siskkobealde. Dat guoská buot ressursalágaide nu mo minerálaláhkaevttohus, luonddumá?ggabealatvuodaláhka, mearraressursaláhka, boazodoalloláhka ja plána- ja huksenláhka. Cuovvovaš bajit dási vuoigatvuodaprinsihpat fertejit leat dakkáraš lágain:

  • Ávnnaslaš njuolggadusat mat bisuhit ressurssaid sámiid olámuttus
  • Njuolggadusat mat sihkkarastejit duohta searvama ja mielváikkuheami ressurssaid hálddašeamis
  • Áššemeannudeami njuolggadusat mat sihkkarastejit sámi áššiid vuhtiiváldima ja deattuheami mearridanproseassain.
  • Ressursahálddašeami ferte vuoddudit lagašvuoda- ja sorjavašvuodaprinsihpa ala vai sihkkarastá sámiid ávnnaslaš kulturvuodu.

Sámediggeráddi áigu vuoruhit dan barggu mii galgá dahkkot sihkkarastit mearrasámiid vuoigatvuodaid guolásteapmái, mariina ressurssaide ja mearraguovlluid geavaheapmái. Sámediggeráddi áigu occodit ollislaš covdosiid main bajit dási vuoigatvuodaprinsihpat leat mielde. Mearraressursalága láhkaproseassa ja finnmárkolága cuovvuleapmi fertejit oktiibuot buktit láhkamearrádusaid mat vuhtii váldet sámi vuoigatvuodaid. Vai dán olaha, de ferte:

Historjjálaš geavaheami, báikkálaš árbevierurievtti ja álbmotrievttálaš geatnagasvuodaid cielgaduvvojit. Cielggadeami ma??á ovddiduvvo láhkaevttohus man birra Sámediggi ja eiseválddit leat cadahan konsultašvunnaid ja mii dasto biddjo Stuoradikki ovdii dán sámediggeáigodagas.
Ráhkaduvvo mearraressursalága evttohus mii guoská sámi ja báikkálaš guolástanvuoigatvuodaide, mariinna ressurssaide ja buot sámi mearraareálaid geavaheapmá.

Sámediggeráddi áigu maid bargat dan ala ahte:

  • Ásahuvvo mariina eamiálbmotsona mas Sámediggi galgá leat fárus mearrideamen guolástuspolitihka ovdáneami premissaid ja mariinna resurssaid geavaheami
  • Álggahuvvojit doaimmat mat heivehit arktalaš ja eamiálbmotdilálašvuodaide vai sihkkarasto sámi guovlluid eanandoallu

Sámediggeráddi áigu cuovvulit finnmárkkulága mearrádusaid ovttas Finnmárkku fylkkasuohkaniin. Sámi vuoigatvuodalávdegotti cielggadeapmi Romssa, Nordlándda ja lullisámeguovlluin maid cuovvoluvvo.

Sámediggerádi ulbmil lea addit sámi dáiddáriidda govttolaš rámmaeavttuid hábmet ja gaskkustit sámi girjjálašvuoda, musihka, dánsuma ja teáhtera, filmma ja govvadáidaga ja dáiddaduoji. Sámi dáiddaorganisašuvnnat ja Sámediggi leat vuolláicállán dáiddašiehtadusa. Sámediggeráddi áigu:

  • Occodit foandda smávva sámi kultuviesuid ásaheapmái
  • Erenomážit bargat dan ala ahte nannet sámi lágádusaid
  • Bidjat ovdan sámi kulturbarggu diedáhusa

Sámediggeráddi cujuha dasa go boazodoallu lea nuppástuhttinproseassas. Sámediggeráddi áigu bargat dan ala ahte:

  • Sámedikki ja eiseválddiid konsultašuvnnaid ma??á ovddiduvvo odda ollislaš boazodoalloláhka mii oppalohkái cuovvu boazodoalloláhkalávdegotti evttohusa, ja mas bajit dási vuoigatvuodaprinsihpat leat mielde. Boazodoalu areálavuoddu sihkkarasto.
  • Sámedikki ja Norgga Boazosápmelaccaid Riikkasearvvi ovttasbargu nannejuvvo ja ovdánahtto ja boazodoallu beassá árjjálaccat searvat iežas ealáhuspolitihka hábmemii ja oažžu eambbo válddi váikkuhit mearridanproseassaid mat gusket ealáhussii.
  • Boazodoallu ja boazoguohtunorohagat besset árjjálaccat searvat boazologuheivehanbargguide. Dat ferte dáhpáhuvvot eará vugiin go bággonjuovvama bokte, eandalit dohkálaš ekonomalaš buhtadusfálaldagaid bokte.
  • Trollheimen boazodoalu dilli bukto Sámedikki ovdii sierra áššin 2006.
    Norgga ja Ruota boazoguohtunkonvenšuvnna šiehtadallamat cuovvoluvvojit ja ollášuvvojit.

Sámediggeráddi áigu nannet sámi meahcásteami ja oaivvilda bievlavuodjima galgat heivolaccat dárkkistuvvot. Luonddu ja boazoguohtunguovlluin galgá ráddjet mohtorfievrru geavaheami. Johtolat meahcis ii galgga hehttet vuoddoealáhusaid. Sámediggeráddi áigu bargat dan ala ahte:

mohtorfievrruid geavaheami galgá mearriduvvon pánaid mielde hálddašit dohkkehuvvon lahtuin ja mádijain vai sámi kultuvra ja luonddudállodoallu nannejuvvo
cielggadit sámi ealáhuslága vejolaš ásaheami
ealáhusat nannejit sámi guovlluid ealáhusvuodu go occodit bargosajiid ja árvoháhkama dáin surggiin: smávvafitnodagaid muohkadeapmi, mátkeealáhus, luondduealáhus ja odda kultur- ja máhttoealáhusat.

Buorre dearvvašvuohta lea mávssolaš! Danne dárbbašit mii sámit ovttadássásaš dearvvaš­vuoda- ja sosiálafálaldagain nu go álbmot muduige. Sámediggeráddi áigu má?gga dehálaš doaimmain earret eará:

  • occodit sámi veajuiduhttinguovddáža mii galgá leat fálaldagat sámegillii
  • occodit sámi dearvvašvuodaguovddážiid
  • geahccalit ásahit dearvvašvuoda- ja sosiálagažaldagaid ráddeaddibálvalusa lullisámeguovllus
  • ovttasbarggu doaimmahit Stáhta seniorrádiin vai sámi vuorasolbmopolitihkka nannejuvvošii

Sámediggi áigu árjjálaccat ovdánahttit Norgga davveguovlopolitihka. Dan ferte ovdánahttit riikkarájain sorjakeahttá ja eamiálbmotberošumit fertejit leat mielde, álbmotrievttálaš geatnegasvuodaid olis. Danne oaivvilda Sámediggeráddi:

  • buot áhpejohtolat, offshore-doaimmat ja industriijaprošeavttat áhpeguovlluin davvin fertejit cuovvut cavgadeamos birasgáibádusaid
  • sámi servodagaid ferte ráhkanahttit dustet daid hástalusaid mat cuvvot petroleumdoaimmaid, sihke kapasitehta ja gealbbu dáfus. Fitnodagaid ferte geatnegahttit oahppat sámiid ja eamiálbmogiid birra, ja álbmotrievttálaš eamiálbmotnjuolggadusaid birra
  • oljo- ja gássaindustriija ferte sierra eamiálbmotstandárddaid ráhkadit, lassin njuolggadusaide mat leat teknologiija, sihkarvuoda, birrasa ja guolásteami ektui. Eamiálbmotstandárddat eai ábut leat ILO konvenšuvnna nr.169 unnimusgáibádusaid heajubut. Ferte cielggadit vejolaš multinašunála eamiálbmotsertifikáhta ásaheami daid doaimmaid várás mat sis leat davveguovlluin.

Jos fylkkasuohkaniid sadjái bodežit regiuvnnat, de dat Sámediggerádi mielas berrejit leat álbmotválljejuvvon orgánat. Jos dat ásahuvvojit, de ferte vuhtii váldit:

Stáhta, regiuvnnat ja Sámediggi cadahit duohta ja effektiivva golbmabeali šiehtadallamiid vai Norga doahttala geatnegasvuodaidis sámi álbmoga guovdu álbmotrievtti olis

boahttevaš regiuvnadássi cielggada vudolaccat oainnus daid vuoigatvuodaid hárrái mat sámiid leat álbmogin ja eamiábmogin

Sámegiella lea sámi kultuvrra dehálaš oassi. Sámediggeráddi áigu:

  • viiddidit sámi giellahálddašanguovllu. Viiddideapmái fertejit juolluduvvot rudat stáhtabušeahtas
    guorahallat guovttegielatvuodadoarjaga njuolggadusaid ovttasrádiid suohkaniiguin
  • ásahit eanet sámi giellaguovddážiid
  • sierranas doarjagiid bokte nannet lullisámegiela ja váldit lullisámegiela mielde Sámegiela • elektruvnnalaš cállagiid divvunprográmmii

Sámediggi mearridii 2005 guovvamánus ásahit duoji ealáhusšiehtadusa. Ráddi áigu bearráigeahccat ahte šiehtadus doaibmagoahtá 2006 oddajagimánu.

Sámi museat leat dehálaš ásahusat mat cohkkejit, gáhttejit ja gaskkustit sámi kultuvrra. Sámediggeráddi áigu:

  • sámi museat galget leat oassin riikka museaodastusas, ja vuoruhuvvot ruda dáfus. Smávit sámi museaid galgá cohkket ovttadagaide, - museasiiddaide, vai buoret diehtá makkár doaibmadilli lea vuordimis ja nanne oppalaš fágagealbbu
  • occodit sámi dáiddamusea ovdaprošeavtta stáhtabušehttii 2006
  • Nuortalašmusea huksen álggahuvvo farggamusat
  • álggahit Lulli-Romssa ja Davvi-Nordlándda museaid cielggadanbarggu

Sámediggeráddi áigu válgaáigodagas ovddidit diedáhusa Sámediggái sámi ásahusaid dilálašvuoda birra.

Sámi guovlluin leat olu luonddusuodjalanproseassat jodus. Sámediggerádi mielas dakkár proseassat eai galgga biddjot johtui almmá konsulterekeahttá Sámedikkiin. Sámediggi lea bidjan luonddusuodjalanproseassa njuolggadusevttohusa Ráddehusa ovdii. Danne fertejit proseassat bissehuvvot dassá go Sámediggi ja Ráddehus leat soahpan makkár njuolggadusat galget leat. Sámediggi oaivvilda suodjaleami ja geavaheami fertet leat suodjalanproseassaid ovttadássásaš dimenšuvnnat.

Sámediggeráddi oaidná dárbbu gealbudit ja ovdánahttit statistihka dásseárvvu ja sohkabealgaskavuodaid birra sámi servodagas. Sámediggeráddi oaivvilda sohkabealovddasteami sámi álbmotválljejuvvon orgánas leat aktiivvalaš dásseárvvopolitihka dehálaš eaktu. Seammá láhkái leage sámi nuoraid rekrutteren sámepolitihkalaš bargguide dáhkideamen sámi servodaga boahtteáiggi. Odda Sámedikkis nissonlohku ja nuoraidlohku buktá odasmahttima.

Lea maid Sámedikki neahttasiidduin dás.

Log maid Sámediggerádi cilgehusa PDF-hámis das maid barge dáiguin lohpádusaigui.

Dát artihkkal dárogillii.





Kommenter denne artikkelen    Tips en venn  Gå tilbake
NSR medias
Evttoha ásahit priváhtaskuvllaid
Presideanta lea vuollánan
NSR ovddida otne eahpeluohttamuša
NSR ii arvan árvalit eahppeluohttámuša...
Olli ferte čilget oaiviliiddis

 

Maŋimuš kommentárat artihkkalaiidda

Norgga Sámiid Riikkasearvi
Norske Samers Riksforbund

Poastboksa 173 - 9521 GUOVDAGEAIDNU
Tlf.: +47 78 48 69 55  * Fax: +47 78 48 69 88 *
nsr(a)nsr.no
Mobil: +47 988 50 273 - Org.nr: 971 481 463

Hápmen: Samipress Medietjenester
Siidovuogádat:
Interkodex A/S