Sámi ollesolbmooahpahus – ollesolbmooahpahus sámiide

”Sámi ollesolbmooahpahus” lea doaba mii ii geavahuvvo beaivválaš gielas. Jos galggaš addit doahpagii sisdoalu ja árvvu, de livččii várra ahte dákkár ollesolbmooahpahus galgá addojuvvot sámi eavttuid mielde, nu go ovdalaš áiggi. Nu ii leat dálá ollesolbmooahpahusas.

Dološ rájes leat sámit oahpahan bearrašiid ja sogaid fierpmádagain. Earáge sosiála oktavuođat leat leamaš dehálaččat, nu go mat gáidan fuolkkit, ristváhnemat ja gáimmit. Sis sáhtii leat dehálaš doaibma mánáid ja ollesolbmuid oahpaheamis. Barggu bokte ja njálmmálaš čilgema bokte doalahedje máhtu mii lei eallindehálaš go galggai birget meahcis. ”Oahpahusdássi” lei dieđusge dan duohken makkár máhtu ja dáidduid fierpmádat nagodii fállat. Poeaŋga dás lea ahte buot oahpahus  vulggii olbmo iežas kultuvrras. Mu mielas doaba ”Sámi ollesolbmooahpahus” bures čilge dakkár oahpahusmálle.

Dál sámit ellet ođđaáiggi eallima ja oahpahus dáhpáhuvvá skuvllas dahje ásahusas. Mis leat sámi vuođđoskuvllat, joatkkaskuvllat, Sámi Allaskuvla ja sámi ossodagat soames universitehtain. Ulbmil lea seailluhit ja ovddidit máŋga sámi fága nu mo giella, duodji ja earáge fágaid, nu mo muđuige servodagas.

Oahppodiimmut nohkan

Nu go diehtit, de leat sámit Norgga eamiálbmot, iige dušše unnitloguálbmot dahje sierranas beroštumiid joavku. Muhto, mo lea ollesolbmooahpahus Norgga sámiid gaskkas? Mis leat dušše 2 oahppolihtu main lea sámi namma; Sámi oahppolávdegoddi – SOL ja Mearrasámi oahppolihttu. Dán guokte oahppolihtu váldoulbmil lea doaimmahit ollesolbmooahpahusa sámi álbmogii Norggas. Daid bokte oahpahuvvojit sullii 15 000 oahppodiimmu jagis. Dat lea unnán, ja unnit ahte unnit šaddá jos geahččá ovdalaš jagiid ektui go dušše SOL bokte oahpahuvvojedje 25 000 oahppodiimmu. Unnit diimmut bohtet das go stáhta lea unnidan doarjagiid, muhto sáhttá maid boahtit das go eambbo oahppoásahusat fállet sámegiela ja sami kulturfágaid, go 20 jagi dás ovdal. Dát lea hui buorre, danne go mii leat guhká rahčan hukset oahpahusvuogádaga sámiide.

Mun lean 15 jagi bargan álbmotčuvgehussuorggis ja vásihin duvle juoga maid in livčče jáhkkán, inge sávvan vásihit; Sámi TV-ođđasiin oidnui ahte unnán sámit vuollel 50 jagi máhttet goarrut gápmagiid. Gápmagat leat áiggi čađa leamaš áidna heivvolaš juolgebivut buolaš poláradálvvi. Duohta máhttu lei eallindehálaš, ja nissonat šadde dan oahppat. Mii leat álo dovdan ahte duddjon leat dakkár máhttu mii lea min kultuvrras, iige oktage leat smiehttan ahte dat sáhttá jávkat.

Duohta máhttu unnu

Go ledjen geahččan dan TV-reportáša, de jurdilin; Sámit leat ollen dan muddui ahte duohta duddjonmáhttu lea jávkamin olbmuid gaskkas. Nu lea guhká juo leamaš olggobealde sámi ”guovddášguovllu”, muhto dál orru min lusa maid ollen máhttováilivuohta. Mun lean hupman olbmuiguin márkanis ja sii duođaštit ahte lea šaddan váttis gávdnat árbevirolaš sámi bivuid. Máhttu lea unnumin, ja boares olbmot jávket iežas máhtuin. Jos dát joatká, de gal balan ahte 15-20 jagi geahčen ii šat gávdno lunddolaš duodjekultuvra sámiid gaskkas.

Ollesolbmooahpahussuorgái lea dát váivves sáhka, ja mun jearan maid mii leat boastut bargan. Min mielas mii leat bargan olles áiggi vai doalahivččiimet nu ollu oahpahusdoaimmaid go vejolaš, daiguin resurssaiguin mat mis leat. Smiehttat ferte lea go šaddan soames lágán vakuum otná oahpahussvuogádagas mii ii fáhte árbevirolaš sámi máhtu mii lea olbmuid gaskkas. Vai lea go dakkár paradigmemolsun servodagas mainna ii oktage birge?

Dehálaš bisuhit duddjoma

Mun barggan oahppolihtus ja mus lea leamaš dat doaivva ahte mii sáhttit veahkehit. Mun lean dohkkehan ahte dološ oahpahanvuohki ii sáhte bajásčuožžilit, muhto mun jáhkán ahte mii sáhttit doalahit lunddolaš ealli duddjoma, dahje bisuhit duddjoma soames áigái min kultuvrras. Dát berre leat dehálaš bargu sámi oahppolihtuin mat farggamusat fertejit bargagoahtit dáiguin ođđa hástalusaiguin. Ollesolbmooahpahus sáhttá leat maŋemus vejolašvuohta jos áigu doalahit sámi duddjonárbevieru. Dál lea áigi ja dál lea dehálaš nannet oahppolihtuid sámi ollesolbmooahpahusa.

Ii gávdno ”oktasaš sámi ollesolbmooahpahusplána” (Vrd. dutki Svein Lund, UNESCO guorahallan 2000). ”Sámi ollesolbmooahpahus” ii leat sierra doaba. Mii leat Norgga ollesolbmooahpahus-vuogádaga unna oasáš. Mii gilvalit ruđaid alde olu earáiguin; valáštallan, musihkka, luonddu- ja birasfágat ja buot eará oahppolihtuiguin. Duohta lea ahte min oahpahus ain lea dušše ”Ollesolbmooahpahus sámiide”.

Gulahallanolmmoš:

Čállán Henrik P. Hætta, Sámi oahppolávdegotti – SOL oahpporektor tlf. 784 86 222