Cealkámuš nr. 1 NSR 37. riikkačoahkkimis Álttás 2005:

GUOVVAMÁNU 6. BEAIVVI – SÁMI ÁLBMOTBEAIVI

Guovvamánu 6. beaivi – Sámi álbmotbeaivi lea almmolaš levgenbeaivi.

Ollusat ávvudit sámi álbmobeaivvi sihke mánáid, nuoraid ja ollesolbmuid iešguhtet kulturdoaluin. Mii gáibidit lágalaččat mearriduvvon virgelohpeortnega mii addá sámiide guđet leat bargguin ja oahpus vuoigatvuođa virgelobi oažžut bálkkáin.

Mii gáibidit ahte guovvamánu 6. beaivi 2006 šaddá almmolaš friddjabeaivin, vai buohkat Norggas, sihke sámit ja earát besset searvat min álbmotbeaivvi ávvudemiide. 

            Mearrádus: ovttajienalaččat mearriduvvon

Cealkámuš nr. 2 NSR 37. riikkačoahkkimis Álttás 2005:

HEIVEHUVVON ORRUNFÁLALDAT VUORAS SÁMIIDE OSLOS

Oslos orrot sámit geat sihtet orrut ja boarásnuvvat gávpogis. Lea dárbu heivehit orrunfálaldagaid. Suohkan ja Stáhta fertejit ásahit orrunfálaldaga vuoras sámiide Oslos. Fálaldat ferte heivehuvvot sihke giela ja kultuvrra dáfus.

Ferte leat dikšunfálaldat mas leat sámegielat bargit, geat dovdet sámi kultuvrra. Berre maid leat buorre dulkonfálaldat.

Oslo berre leat buorre ovdamearka man eará gávpogat sáhttet čuovvut.

            Mearrádus: ovttajienalaččat mearriduvvon

Cealkámuš nr. 3 NSR 37. riikkačoahkkimis Álttás 2005:

BISUHIT BOAZODOALU FÁLÁ-SULLOS

Norgga Bargiidbellodat - Hammerfeastta ossodat lea dovddahan maid sii duođaid oaivvildit sámi boazodoalu birra. Sin jahkečoahkkinmearrádusas dáhttot sii gieldit Fálá boazoguohtunguovlun, nammalassii heaittihit máŋggačuohte jagi nana bistevaš boazodoalu orohat 20:is. Hammerfeastta Bargiidbellodat hálida aŋkke bisuhit moadde bohcco vuovdalan dihte sámi kultuvrra turisttaide. Viidásit sáhttá maid ipmirdit mearrádusa nu ahte vuođđoealáhusaid ii leat veará bisuhit.

Mearrádus boahtá go boazodoallit ja earát leat evttohan konstruktiivválaš čovdosiid, dasa maid máŋggas Hammerfeasttas oidnet riidun - nammalasii dat ahte leat ráhkaduvvon geainnut ja bealddut daid eatnamiidda gos bohccot áiggid čađa leamaš.

NSR ollásit hilgu Bargiidbellodaga oaiviliid, ja dan vuogi mo bovdet ságastallamiidda.

            Mearrádus: ovttajienalaččat mearriduvvon

Cealkámuš nr. 4 NSR 37. riikkačoahkkimis Álttás 2005:

MEARRÁSÁMENUORAID VUOIGATVUOĐAT ÁRBEVIROLAŠ EALÁHUSAIN

Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) áigu sihkkarastit mearrasámenuoraid rekrutterema riddu- ja vuotnaguolásteapmái. Nuoraid guolástusdoaimmaid ferte joatkit, ja ferte ásahit sierra rekrutteren-eriid nuoraide. Dát lea dehálaš vai mearrasámekultuvra seailu ja vai ealáhusa sámi árbevierut jotket.

NSR áigu dákko bokte bearrái geahččat ahte mearrasámenuorat besset geavahišgoahtit vuoigatvuođaset árbevirolaš ealáhusa doaimmahit.

Resolusjon nr. 4 fra NSRs 37. landsmøte i Alta 2005:

            Mearrádus: ovttajienalaččat mearriduvvon

Cealkámuš nr. 5 NSR 37. riikkačoahkkimis Álttás 2005:

II FAL UHKIDIT BÁGGONJUOVVAMIIN

Eiseválddit čuoččuhit Eanandoalloministara bokte ahte Nuorta-Finnmárkkus leat menddo ollu bohccot. Jos badjeoalbmot eai njuova eaktodáhtolaččat, de eanandoalloministar uhkida bákkuin njuovvat bohccuid. Uhkideapmi bohtet lassin hui ollu negatiivva čállosiidda mat maŋemus áiggi leat leamaš aviissain sámi boazodoalu birra, ja lea noađđin oktonas boazodoallái, bearrašiidda ja olles sámi boazodollui ja áibbas eahpeolmmošlaš. Dát ii leat rievttes vuohki bovdet konstruktiivva čovdosiidda. Dás lea sáhka váttis áššečuolmmain boazologu ja guohtuneatnamiid birra. Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) sihtá eanandoalloministtara heaitit uhkádusaiguin!

Mearrádus: ovttajienalaččat mearriduvvon

Cealkámuš nr. 6 NSR 37. riikkačoahkkimis Álttás 2005:

BOAZOPOLITIIJA JA RIEKTESIHKÁRVUOHTA

Politiija deháleamos bargu lea bargat eastadanbargguid ja giehtaguššat lágaid ja njuolggadusaid ja vel bearráigeahččat beliid riektesihkárvuohta. Boazodoalus lea dát bargu boazopolitiija bargu. Boazopolitiijabargis ferte leat politiija oahppu, ja ferte máhttit sámegiela ja dovddat boazodoalu ja sámi kultuvrra bures jos galggaš máhttit addit riektesihkkáris bálvalusaid sámi boazodollui. Dál lea dušše ovtta njealljenuppelohkái bálvaleaddjis dákkár máhttu Norggas. Dasto riektesihkárvuohta ii váldojuvvo vuhtii doarvái bures. Norgga Sámiidd Riikkasearvvi riikkačoahkkin gáibida ahte politiija- ja ámmátváldi bidjá johtui dárbbašlaš doaimmaid vai sin barggus boazodoalus ja sámi servodagas livččii buorre dássi.

            Mearrádus: ovttajienalaččat mearriduvvon

Cealkámuš nr. 7 NSR 37. riikkačoahkkimis Álttás 2005:

DOARJJO MEARRASÁMEGUOVLLUID VUOTNAGUOLÁSTEDDJIID

Álttavuona ja Ivguvuona mearrasámeguovlluid stuorimus várra lea go aktiiva reaidduin hirbmosit bivdet riddo-dorski, ja go guollešaddadanrustegat leat ásahuvvon gođđovuonaide.

Áhpenuohtastanfatnasat mannet gitta 4 nautihkalaš miilla eret vuođđolinjjás, ja sin fierbmečalmmit leat unnit go dat mii leat vuotnaguolásteddjiid fierbmečalmmiid unnimusmearri. Ferte unnidit bivdima aktiiva reaidduin (snuoranuohtti) gátti lahká, ja fierbmečalmmit fertejit leat ovtta stuoru dábálaš fierbmumiin. De beasáše eambbo boares dorskit gođđobáikkiide.

NSR sihtá ahte lagašvuođa- ja sorjavašvuođaprinsihppa galgá stivret guolástushálddašeami. Ressursat galget eambbo go dál leat riddo- ja vuotnaguolásteddjiid várás. Álttavuona guolásteaddjit leat 10 jagi juo vásihan ahte leat beare olu guollešaddadanrustegat. Daid bokte šaddet debbot/stárat, ja unnit gođđojuvvo dain vuonain main lea guollešaddadeapmi. Guollešaddadeaddjit geavahit stuorit guovllu go dan mii ovdal lea boahtán ovdan, ja leat duvdán báikkálaš vuotnaguolásteddjiid vel dobbelii.

Ii leat doarvái bures čielggaduvvon makkár birasváikkuhusat guollebiebmamis leat go sálttiid luitet, riddo-dorski duvdilit dobbelii ja gođđoguovllu gáržžidit. Dutkamušat mat dán rádjái leat čađahuvvon čájehit ahte váikkuhusat sáhttet leat stuorrát.

NSR oaidná ahte dát sáhttá leat vahágin árbevirolaš guolásteapmái mearrasámeguovlluin, ja dat sáhttá jávkadit boaittobealguovlluid orruma.

NSR čujuha Áltta suohkanstivrra mearrádussii gieldit ođđa guollebiebmanrustegiid huksemis vuonain. NSR oaivvilda ahte ferte eambbo dutkat mo guollebiebman ekologalaččat váikkuha vuonaid ekovuogádahkii.

            Mearrádus: ovttajienalaččat mearriduvvon

Cealkámuš nr. 8 NSR 37. riikkačoahkkimis Álttás 2005:

BIRAS, II FAL OLJO JA GÁSSA BÁRENTSÁBIS

NSR áigu čalmmustahttit makkár mearkkášupmi Barentsábis lea sámiide ja davviguovllu álbmogiidda. Barentsáhpi lea okta máilmmi deháleamos planktonšaddanguovlluin, mii addá vuođu rikkis guolásteapmái norgga rittus ja ruoššabealde.

NSR vuorrástuvvamiin oaidná oljo- ja gássbohkkamiid leavvama guovllus. Rapporta Arctic Climate Impact Assesment čájeha ahte arktalaš guovlluid temperatuvrrat lassánit duppal johtileappot go máilmmi eará guovlluin, olbmo ráhkaduvvon dálkkadatrievdademiid dihte. Dálkkadaátrievdadeamit čuhcet erenoamážit arktalaš guovlluid eamiálbmogiidda, earret eará danne go árbevirolaš ealáhusaid sálážiid šaddá váddát fidnet.

NSR gáibida ahte Norge váldá ovddasvástádusa ja váldá vuhtii ahte lassánan oljobohkkamat ja fossiila energiijageavaheapmi dagaha negatiiva dálkkádatrievdamiid. Petroleumviežžan lea maid njuolga várra arktalaš guvlui. Barentsábis ii galgga diktit viežžat petroleuma.

            Mearrádus: Mearriduvvon 25 jiena vuostá

Cealkámuš nr. 9 NSR 37. riikkačoahkkimis Álttás 2005:

NRK SÁMI RADIO SÁDDENGUOVVLU VIIDDIDIT

NRK Sámi Radio sáddagat gullojit Nordlánddas gitta Divtasvuodna ja Hápmir suohkaniidda. Lullelis gullojit Sámi Radio sáddagat Bodeaju gávpotguovddážis. Suohkaniin Sørfold, Fuosku, Saltdal, Bodeadju ja Beiarn orrot sámit geat sihtet beaivválaš sámegielsáddagiid. Dáin guovlluin leat dušše moadde sámegielagat duos dás. Sii eai deaivvat nu dávja dakkár báikkis gos sáhttá sámástit. Máŋggas leat maid massán giela oalát dahje beallemuddui.

NSR mielas lea dehálaš fállat maiddái dan guovllu sámiide beaivválaš sáddagiid eatnigillii. NSR oaivvilda NRK geatnegahtton fállat sámegielasádddagiid árbevirolaš sámi guovlluin.

Beaivválaš sámegielsáddagiid bokte giella nannejuvvo áiggi mielde. NSR mielas NRK ferte áŋgirit nannet sámegiela dain guovlluin gos dáruiduhttin lea čuohcan erenoamáš garrasit.

NSR Riikkačoahkkin 2005 ávžžuha NRK viiddidit sáddenguovllu vai beaivválaš sámegielsáddagat gullojit miehtá Norgga.

            Mearrádus: ovttajienalaččat mearriduvvon

Cealkámuš nr. 10 NSR 37. riikkačoahkkimis Álttás 2005:

DOAIBMABIJUT NANNET ERETFÁRRENGILIID EALÁHUSAID

NSR Riikkačoahkkin mieđiha ahte go Mázegilli 1970s čájehii vuostehágu Guovdageainnu-Álaheaju dulvadeami vuostá, de álggáhii dát proseassa mas sámi beroštupmi ja áŋgiruššan lassánii. Vaikko Mázegillii ii dulvaduvvon, de vuoittáhalai gilli go eatnu dulvaduvvui.

Máŋga jagi juo ovdal miellačájehemiid, de ledje Mázegilis šaddan gierdat gullat ahte gilli soaitá dulvaduvvot. Álggos gullostuvve solžžat. Dasto šattai duohta sáhkan go Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji celkkii ”Máze ferte oaffáruššat”.

Ealáhusdoaimmat jámalge dahje eai oba álggahuvvon ge. Go fylkkaeiseváldiin lei makkárge dajámuš, earret eará eanandoalloáššin, de buot plánat, áŋgiruššamat ja vuoruheamit heaittihuvvojedje. Stuora giettit ja eanandoalloguovllut eai šat geavahuvvon, ii ge viessohuksensajiid ge lean beare oažžut, ja eará áššiin mat livčče sáhttán buktit ovdaneami ja orruma ledje maid váttisvuođat. Buote ealáhusovdaneapmi lei dego jámalgan.

Riikkačoahkkin lea dan oaivilis ahte dát duođalaččat hehttii Mázegili orruma ja ealáhusovdaneami. Gilli ii ožžon báljo veahášge almmolaš doarjjaortnegiid bokte, ii ge eará ruhtadoarjagiid mat ledje ohcanláhkái.

Mázegilis leat máŋga jagi fárredaddan eret olbmot, ja leamaš váttis oažžut nuoraid ruovttoluotta giliservodahkii. Sivvan dasa lea go eai leat ealáhusfierpmádagat, ja lea unnán optimisma ja unnán doaivva oažžut veahki ja doarjagiid. Nuorat, geain lea jerron, vástidit ahte fárrejit fas gillái jos leat bargofálaldagat gilis. Vaikko ležžet pánat ja jurdagat turismaealáhusa, bohccobierggureidema, duoji ja kulturvraealáhusaid hárrá, de eai oaččo doarjaga ruhtajuolludeddjiin eai ge doarjjaortnegiid bokte. Jos Máza fas galgá ealáskit, de ferte dakkaviđe čađahit doaimmaid mat negatiiva ealáhusovdaneami jorgalit.

Riikkačoahkkin sihtá NSR váikkuhit dasa ahte ráhkaduvvo plána mot giliin sáhttá ealáhusovdaneami oažžut johtui, ja dan plána geavahit oažžundihte eambbo almmolaš doarjjaortnegiid, ja maiddái geavahit plána eará ruhtadeddjiid ektui.

            Mearrádus: ovttajienalaččat mearriduvvon

Dáid cealkámušaid mearridii riikkačoahkkin sáddet riikkastivrii

-         Oidnosin dahkat sámi báikenamaid

-         Sámegiela geavaheapmi almmolaš báikkiin

-         Sámediggi ja Sámeláhka

-         Buoret sámi kulturhálddašeapmi

-         Norga 1905 – Friddjavuođa haddi

-         Fylkkasuohkaniid heaittiheapmi ja guovlluid ásaheapmi

-         Sierraortnegat sámgielat ovdaskuvlaoahpaheddjiide

-         Sámi ovdánahttinfoandda guovlluid sihkkut

-         čavgaset gáibádusat guovttegielatvuođaruđaid geavaheapmái