Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkincealkámuš nr. 1/2006
Sámi girjjálašvuođa oastinortnet
Norgga kulturráđđi ásahii máŋga jagi dás ovdal girjeoastinortnega. Sii sirde oastinortnega Davviriikkaid ministarráđđái mii sirdii ortnega Sámiráđđái mii jagis 2000 ii šat gávdnan ruđaid ortnegii.
Lea stuora hástalus gávdnat sámegielgirjjiid. Sámi girjjálašvuohta almmuhuvvo smávva lágadusain mat eai goastta márkaniidda fievrridit iežaset girjjiid.
Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) 2006 riikkačoahkkin oaivvilda lunddolaččan ahte Kultur- ja girkodepartemeanta, stáhtaráđi Trond Giske bokte, váldá ovddasvástádusa ásahit ođđa sámi girjjálašvuođa oastinortnega. Oastinortnegat leat deháleamos vuohki ovddidit ođđa girjjálašvuođa. Oastinortnegiin ožžot skuvllat- ja álbbmorgirjerádjosat skeaŋkan girjepáhka mas leat ođđa sámegielat girjjit.
Ovttajienalaččat mearriduvvon
Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkincealkámuš nr. 2/2006
Sámi oahpponeavvojahki – Sámi máhttolokten
Guhkes áiggi juo lea leamaš oahppneavvováilivuohta sihke sámegielas ja sámegillii dadjatjuo buot dásiin, mánáidgárddis gitta joatkkaskuvlla dássái. Ádjána menddo guhkes áiggi gárvet doarvái oahponeavvuid ohppiide, danne go váilot sihke ruđalaš ja olmmošlaš návccat.
Ođđa skuvlaođastus, Máhttolokten, buktá oahpponeavvodárbbu máŋggaid ođđa fágain, erenoamážit joatkkaskuvladásis.
Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) Riikkačoahkkin evttoha ahte lágiduvvo sámi oahpponeavvojahki skuvlajagis 2008-09. Buot oahpponeavvoráhkadeaddjit barggahuvvojit ráhkadit oahpponeavvuid buot dásiide ja buot sámegiela čállinvugiide. Dát ferte dáhpáhuvvat máŋggaid dásiin, ja barggu fertešii álggahit juo 2006 čavčča:
- Kártet ruhtadangálduid. Čielggadit dárbbu ja maid galgá ráhkadit, makkár gielaide ja makkár dásis ja makkáršláját oahpponeavvuid;
- Movttidit bargat ja áŋgiruššat;
- Kurssat ja lassioahppofálaldagat oahpponeavvoráhkadeamis;
- Čállit, ovddidit ja ráhkadit oahpponeavvuid;
- Layout ja hábmen;
- Geahččalit, lohkat korrektuvrra ja bearráigeahččat kvalitehta;
- Márkanastit, márkaniidda doalvut, ja sisaoastinortnet
Oahpponeavvojahkii ii galgga hehttet oahpponeavvoráhkadeami mii juo lea jođus. Oahpponeavvoráhkadeapmi ii galgga bisánit dákkár áŋgiruššama maŋŋá, muhto oahpponeavvut galget ođasmahttot, buoriduvvot ja ráhkaduvvot.
NSR riikkačoahkkin deattuha ahte oahpponeavvoráhkadeapmi maiddái lea Norgga eiseváddiid ovddasvástádus ja ovdeha ahte stáhta ruhtada sámi máhttoloktema.
Ovttajienalaččat mearriduvvon
Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkincealkámuš nr. 3/2006
Doarjja palestiinnalaš álbmogii
Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) lea álggu rájes čájehan solidaritehta máilmmi eamiálbmogiiguin ja eará álbmogiiguin geat leat gillán okkupašuvnna geažil. NSR bivdá ráđđehusa lasihit politihkalaš proseassa Israel vuostá vai Israeal geassáda okkuperejuvvon guovlluin.
Mearriduvvon 14 jiena vuostá
Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkincealkámuš nr. 4/2006
Riddu Riđđu-festivála ja Ája sámi guovddáža viidideapmi stáhtabušehttii
Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) Riikkačoahkkin geassemánu 9. – 11. beivviid 2006 cealká ahte lea dehálaš ruhtadit Ája sámi guovddáža ja Riddu Riđđu-festivála knutepunktfestiválan stáhtabušeahtas 2007.
Ája sámi guovddáš lea sámegiela, sámi historjjá ja kultuvrra gealboguovddáš ja lea stuorrumin. Máŋga beali leat ovttas áŋgiruššan guvllolaččat: Gáivuona suohkan, Romssa fylkkasuohkan, Sámediggi, ja Ája sámi guovddáš ja guovddáža oassi huksejuvvui gárvvisin 2005 čavčča. Dán huksemis ovdehuvvui ahte Stáhta galggai searvat ollislaš huksema ollašuhttimii.
Riddu Riđđu-festivála lea máŋga jagi čájehan ahte festivála ánssáša beassat stáhtabušehttii knutepunktásahussan. Váile 400 eaktodáhtolaš bargi váldet vuostá hui ollu gussiid Gáivutnii juohke geasi, ja festivála lea okta dain deháleamos festiválain sámi kultuvrii ja máilmmi áidna eamiálbmotfestivála. Eamiálbmotkultuvra lea sihke stáhta ja sámi ovdasvástádus ja Riddu Riđđui fertejit addojuvvot buori eavttut stáhtabušeahtas vai festivála nákce joatkit dehálaš kulturbarggu.
Ovttajienalaččat mearriduvvon
Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkincealkámuš nr. 5/2006
Sámegieloahpahus Oslos
Oslos lea vuođđoskuvlaohppiid sámegieloahpahus Kampen skuvllas Oslo guovddášgávpogis. Skuvlasáhttu lea dat mii buot eanemusat hehtte unnimus ohppiid oassálastimis sámegieloahpahusas. Mánáid skuvlasáhttu taksi mielde ii máksojuvvo Kampen skuvlii ovdan ruoktot. Sii šaddet geavahit almmolaš fievrru. Váhnemat ballet sáddemis mánáidasas biilajohtolagas okto johtit. Dán láhkái eai lassán mánát sámegieloahpahussii Oslos.
Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) Riikkačoahkkin gáibida ahte dilálašvuođat láhččojuvvojit nu vai sámi mánát Oslos oadjebasat besset johtit skuvlii Oslos.
Ovttajienalaččat mearriduvvon
Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkincealkámuš nr. 6/2006
Stáhta penšunfoanda eret Aracruz Celluloses
Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) Riikkačoahkkin lea duhtavaš go finánsaministar Kristin Halvorsen lea čorgegoahtán investeremiid mat dahkkojit olgoriikka fitnodagain ja geassádan fitnodagain main lea namma Freeport ja Wal Mart.
NSR Riikkačoahkkin áigu garrasit ávžžuhit finánsaministara váldit vel eambbo ovddasvástádusa ja geassit Stáhta penšunfoandda olgoriikaoasi eret firnodagas Aracruz Cellulose. Finánsaministar berre maid geavahit eaiggátválddi vai eatnamat addojuvvojit ruovttoluotta Guarani ja Tupinikum álbmogiidda.
Aracruz Cellulose lea báberfabrihkka mas lea váldokantuvra Brasilas, iige dat dohkket eamiálbmogiid vuoigatvuođaid. Sii leat maid rihkkon olmmošvuoigatvuođaid ja riikkaidgaskasaš birasgáhttengáibádusaid.
NSR Riikkačoahkkin gáibida ahte finánsaminista miehtá máilmmii váldá ovddavástádusa ja geassá eret investeremiid fitnodagain mat eai váldde vuhtii eamiálbmogiid.
Ovttajienalaččat mearriduvvon
Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkincealkámuš nr. 7/2006
Sámi dálveriemut Oslos
Sámi dálveriemut Oslos leat sturron ja riemuin leat dál ollu doalut ja máŋggalágán prográmma. Dát leat áidna doalut Lulli-Norggas mat jahkásaččat čohkkejit oaivegávpoga sámiid ja buktet ovdan sámi kultuvrra, maiddái eará olbmuide.
Sámi dálveriemut lágiduvvojit eaktodáhtolaččat ja lea dehálaš deaivvadanbáiki Oslo sámiide ja sámiide geat orrot olggobealde Oslo. Sámi dálveriemut leat maid fárus čatnamin sámiid ja ii-sámiid oktii, buorideamen áddejumi ja veahkeheamen olbmuid ipmirdit sihke sullasašvuođaid ja erohusaid. Gulahallan ja oktiigullevašvuohta buorrána. Dehálaš lea joatkit dáinna jahkásaš doaluin, sámi kulturfestivála Oslos.
Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) Riikkačoahkkin sihtá ahte Sámi dálveriemut Oslos vuođđuduvvojit ja ožžot fásta doaibmaruđa, ja sihtá bargat riikka eiseválddiid ektui oláhandihte dán.
Ovttajienalaččat mearriduvvon
Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkincealkámuš nr. 8/2006
Sámi doaibmaviessu Oslos
Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) riikkačoahkkin doarju sámi aktivitehtaviesu Oslos. Dákkár viessu sáhttá šaddat kultuvrralaš ja sosiála deaivvadanbáiki sihke sámiide ja earáide oaivegávpogis. Viessu livččii riggodahkan sihke Oslo sámiide, oaivegávpogii Oslos ja eará guovlluide lulde. Oslo sáhtášii čevllohallat viesuin masa eanas sámi doaimmaid sáhtášii čohkket ovtta dáhki vuollái. Viessu geasuhivččii maid turisttaid ja eará gussiid.
NSR riikkačoahkkin illuda dainna ahte lea juo ásahuvvon Sámi Viessu Oslos. Viessu lea ásahuvvon unna kulturguovddážin mas leat čoahkkimat ja kurssat, smávva sosiála deaivvadeamit ja kantuvrrat maid sámi organisašuvnnat sáhttet láigut. Dát lea buorre álgu. Muhto, Oslo dárbbaša ja ánssáša eambbo. Olu sámi doalut Oslos čájeha ahte leat dárbu stuorit vissui mas leat stuorit vejolašvuođa.
Ovttajienalaččat mearriduvvon
Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkincealkámuš nr. 9/2006
Doarjja kveanaide/gáidnolaččaide
Porsáŋggus Sámis ja eará sajiin orrot ollu kveanat ja sámit. NSR riikkačoahkkin oaivvilda ahte livččii riggodahkan olles servodahkii jos kveanat maid oččoše daid vuoigatvuođaid mat sidjiide gullet.
NSR Riikkačoahkkin sávvá Kvæntunetii ollu lihku. Kvæntunet lea Børselv/Pyssyjoki/Bissujogas Porsáŋggus. NSR sávvá ahte bargu ovdána ja šaddá bistevažžan Porsáŋggu suohkana ja eará eiseválddiid ekui, vai almmolaš rahpandilálašvuohta sáhttá dáhpáhuvva ja sávahahtti doaimmat sáhttet biddjojuvvot johtui. Mii jáhkkit ahte dát šaddá ávkkálaš 3-gielat suohkanii Porsáŋgu ja ávkkálaš sihke kvean ja sámi servodahkii ain ovddasguvlui.
Ovttajienalaččat mearriduvvon
Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkincealkámuš nr. 10/2006
Rievssatbivdu čakčat Finnmárkkus
Beroštupmi rievssatbivdui Finnmárkkus lea lassánan, earenoamážit daid maŋemus logi jagiin. Leat olbmot miehtá Norggas geat bohtet min guovlluide bivdin dihte rievssahiid. Dál eai leat Finnmárkku rievssatbivddus makkárge ráddjehusat. Bivdit báhčet man ollu rievssahiid go ieža beroštit ja man guhká ieža gillejit. Dákkár garra rievssatbivdu čakčat sáhttá váikkuhit rievssathivvodaga loaktimii.
Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkin atná dehálažžan dáhkidit ja suddjet rievssatbivddu guovllu/báikki olbmuide ja danin dáhttut Finnmárkku opmodaga farggamusat árvvoštallat ráddjehusaid bivdiide geat ásset olggobeale Finnmárkku.
Ovttajienalaččat mearriduvvon
Guokte cealkámuša sáddejuvvojedje riikkastivrii
- Sámegiela ovddidan ja suddjen ásahus
- Sámi báhppavirgi Østlánddas