- Mii eat sáhte šat dohkkehit ohcat sierralobiid ja geahččalanortnegiid go áigut doaimmahit min iežamet sámi árbevieruid. Sámi árbevirolaš doaimmat berrejit leat álbmotvuoigatvuohta ja eandalit eamiálbmotvuogatvuohta, dadjá Klemet Erland Hætta. Son čujuha giđđaloddemii mii dološ rájes leamaš sámi árbevierru muhtun báikkiin Finnmárkkus ja erenoamážit dábálaš Guovdageainnu suohkana ássiid gaskkas. Giđđaloddemis lea sierra doaibma sámi árbevirolaš meahcásteami doaimmaheamis ja bisuheamis.

Geahččalanortegis fásta ortnegii
Klemet Erland Hætta sihtá Sámedikki váikkuhit dasa ahte sámi árbevirolaš giđđaloddema geahččalanortnet rievdá ja baicce šaddá fásta ortnegin Guovdageainnu suohkanis. Son čujuha dasa ahte dát lea dehálaš sámi árbevierru man lea dehálaš bisuhit muhtun guovlluin. Mii eat sáhte šat dohkkehit dakkár dili mas olles áiggi šaddat ohcat sierralobiid ja sierranas geahččalanortnegiid vai beassat sámi árbevieruid doaimmahit. Sámi árbevirolaš doaimmat berrejit leat álbmotvuoigatvuohta ja eandalit eamiálbmotvuogatvuohta. Giđđalodden lea dološ rájes leamaš sámi árbevierru muhtun báikkiin Finnmárkkus ja erenoamážit dábálaš Guovdageainnu suohkana ássiid gaskkas. Giđđalodden lea dehálaš go lea sáhká sámi árbevirolaš meahcásteami bisuheamis ja doaimmaheamis.

Sámi árbevierut jávket
Biošláddjiivuođalávdegoddi hilgu giđđaloddema go ii ane dán dárbbašlažžan naturáladállodoalus. Sámi geavaheapmi lea árbevirolaš, muhto dan ferte sáhttit heivehit dálá teknihkalaš ja ekonomalaš ovdáneami ektui, cealká Hætta. Sámi árbevieruid gieldin dagaha ahte árbevierru jávká. Klemet Erland Hætta sihtá Sámedikki hilgut daid ákkaid mat leat geavahuvvon, namalassii ahte sámi árbevieruid galgá hilgut danne go daid ii leat dárbu bisuhit dálá teknihkalaš ja ekonomiija ováneami olis.

Ráddjejuvvun bivdu
Jagi 1950 juo attii eanandoallodepartemeanta bivdinlobi, go Guovdageainnu suohkana ovdagoddi lei dan ohcan, ”bivdit álkku, šnjuhttenunálkku, teaistta, bovttáža, skárffa, čearreha, čáhcelotti, gaul (ringgås) gitta miessemánu 1950 lohpageahčái Guovdageainnu sohkanis olmmošborramuššan”.
Maiddái jagiin 1951 ja 1952 addojuvvui bivdinlohpi miessemánu loahpageahčái. Jagi 1994 ja 1995 suovai Birasgáhttendepartemanta álggahit ođđa geahččalanortnega. Birasgáhttendepartemeanta bijaid geahččalanortega gustot maiddái 1996 ja lei lohpi bivdit seammá šlájaid go 1995. Jagi 1997 departemeanta ii šat suovvan bivdit. Jagi 1999 Birasgáhttendepartemeanta fas suovai muhtun muddui bivdit lottiid giđđat Guovdageainnu suohkanis. Geahččalanortnet lei guovtti jahkái. Jagi 2001 ozai Guovdageainnu suohkan giđđaloddema bissovaš ortnegin. Birasgáhtendepartemeanta guhkidii geahččalanortnega ovttain jagiin (jagi 2002) ja dasto njukčamánu 2003 guhkidii vel njelljiin jagiin, nappo gitta 2006 loahpageahčái.