Norgga Sámiid Riikkasearvvi 37. riikkačoahkkin
Ášši 1 Rahpan
1.1 Gohččuma dohkkeheapmi
Mearrádus: Gohččun ovttajienálaččat dohkkehuvvon.
1.2 Áššelistu dohkkeheapmi
Mearrádus: Čuovvovaš áššelisttu ovttajienálaččat dohkkehuvvon:
Ášši 1. Rahpan
1.1 Gohččuma dohkkeheapmi
1.2 Áššelisttu dohkkeheapmi
Ášši 2. Vuođđudeapmi
2.1 Fápmudusaid dohkkeheapmi
2.2 Čoahkkinortnega dohkkeheapmi
2.3 Válljet čoahkkinjođihedjiid
2.4 Válljet čálliid
2.5 Válljet jienaid lohkkiid
2.6 Válljet cealkámušlávdegotti
2.7 Válljet beavdegirjji vuolláičálliid
2.8 Válljet válgaprográmmii redakšuvnnalávdegottii
Ášši 3. Jahkedieđáhus 2004 - 2005
3.1 NSR
3.2 NSR-Nuoraidlávdegoddi
3.3 SOL
Ášši 4. Rehketdoallu 2004
4.1 NSR
4.2 SOL
Ášši 5. NSR válgaprográmma 2005 Sámedikkeválggaide
Ášši 6. Ávági julggáštusa dohkkeheapmi
Ášši 7. Nuoraidpolitihkkálaš prinsihppaprográmma
Ášši 8. Báikkálaš servviid boddu
Ášši 9. Davvi Girjji ossosiid vuovdinsupmi
Ášši 10. Doaibmaplána
10.1 NSR
10.2 SOL
10.3 NSR-Nuoraidlávdegoddi
Ášši 11. Bušeahtta
11.1 NSR
11.2 SOL
11.3 NSR-Nuoraidlávdegoddi
Ášši 12. Riikačoahkkima cealkámušat
Ášši 13. Nammadit presideantaevttohasa
Ášši 14. Válggat
Ášši 2 Vuođđudeapmi
2.1 Fápmudusaid dohkkeheapmi
2.2 Čoahkkinortnega dohkkeheapmi.
Mearrádus: Čoahkkinortnet ovttajienálaččat dohkkehuvvon
2.3 Válljet čoahkkinjođihedjiid
Mearrádus: Marit Einejord, Klemet Erland Hætta, Anne Lise Varsi Solbakk, Tor Bjørnar Henriksen ovttajienálaččat válljejuvvon.
2.4 Válljet čálliid
Mearrádus: Aslak Anders Eira, Vidar Andersen, Rita-Alise Porsanger, Ellen Kalstad ovttajienálaččat válljejuvvon.
2.5 Válljet jienaid lohkkiid
Mearrádus: Lennart Nordhus, Tor Grimsø, Berit Inger Anne Bongo, Kirsti Hætta ovttajienálaččat válljejuvvon.
2.6 Válljet cealkámušlávdegotti
Mearrádus: Kristin Sara, Ellen Kristina Saba, Thomas Nygård, Gøran Lind
ovttajienálaččat válljejuvvon.
2.7 Válljet beavdegirjji vuolláičálliid
Mearrádus: Alvar Dunfjeld og Egil Utsi ovttajienálaččat válljejuvvon.
2.8 Válljet válgaprográmmii redakšuvdnalávdegotti
Mearrádus: Camilla Brattland, Sollaug Sargon, John Trygve Solbakk, Kjersti Myrnes Balto, John Harald Skum ovttajienálaččat válljejuvvon.
Ášši 3 Jahkedieđáhus 2004 - 2005
3.1 NSR
Mearrádus: NSR jahkedieđahus váldo vuhtii ja dohkkehuvvo. Ovttajienálaččat mearriduvvon.
3.2 NSR-N
Mearrádus: NSR-N jahkedieđahus váldo vuhtii ja dohkkehuvvo. Ovttajienálaččat mearriduvvon.
3.3 SOL
Mearrádus: SOL jahkedieđahus váldo vuhtii ja dohkkehuvvo. Ovttajienálaččat mearriduvvon.
Ášši 4 Rehketdoallu 2004
4.1 NSR
Mearrádus: NSR rehketdoallu váldo vuhtii ja dohkkehuvvo. Ovttajienálaččat mearriduvvon.
4.2 SOL
Mearrádus: SOL rehketdoallu váldo vuhtii ja dohkkehuvvo. Ovttajienálaččat mearriduvvon
Ášši 5 NSR válgaprográmma 2005 Sámedikkeválggaide
Mearrádus:Riikkačoahkkin dohkkeha ahte riikkastivra aiddostahttá detaljaid redakšuvdnalávdegotti rievdadusevttohusain. Ovttajienálaččat mearriduvvon
Ášši 6 Ávági julggaštusa dohkkeheapmi
Mearrádus: Norgga Sámiid Riikkasearvvi 37. riikkačoahkkin, čoahkkanan Áltái guovvamánu 18.-20 beivviid 2005, dohkkeha Ávági julggaštusa ja dán bokte nanne miellahttovuođa Sámeráđis. Ovttajienálaččat mearriduvvon.
Ášši 7 NUORAIDPOLITIHKKÁLAŠ PRINSIHPpAPROGRÁMMA
Mearrádus: Čuovvovaš Nuoraidpolitihkálaš prinsihpaprográmma lea ovttajienálaččat mearriduvvon.
NSR nuoraidpolitihkkálaš prinsihpaprográmma
1. NSR ferte bidjat návccaid oččodit eanet nuoraid NSRii. Olahan dihte dán de ii galgga aivve deattuhit politihkkálaš doaimmaid, muhto maid sosiála ja kultuvrrálaš beliid. NSR ferte maid váldit bures vára NSR-nuorain, ja luoitit sin posišuvnnaide, ja válljet sin ráđiide ja lávdegottiide. Eanet nuoraidsearvvit fertejit ásahuvvot, ja dálá nuoraidservviid doaibma ferte sihkkarastojuvvot. Báikkálaš servviin ja nuoraidlávdegottis lea erenoamáš ovddasvástádus ja galget leat njunnožis dása.
2. Lágidit jahkásaš čoahkkimiid gaskkal NSR jođiheddjiid, sámediggejoavkku ja nuoraidlávdegotti ja nuoraidservviid jođiheddjiid buoridan dihte gulahallama ja beassat eanet váikkuhit áššiide mat gusket nuoraide.
3. Jahkásaččat čállit politihkkálaš sámi nuoraidpolitihkka doaibmaplána
Oahppu
4. Oahpahusakataloga mas sámi oahppit/ studeanttat besset oaidnit oahppofálaldagaid miehtá riikka. Katalogas galget leat dieđut oahppuid birra main lea sámi sisdoallu ja berre maid muitalit makkár stipeanddaid lea vejolaš ohcat.
5. Máŋggakultuvrrat- ja guovttegielatpedagogihkka ferte leat bákkolaš fága Davvi-Norgga, Trøndelaga ja Hedmárkku oahpaheaddjeoahpuin.
6. Vuođđoskuvllain ja joatkaskuvllain, main leat sámi oahppit, galgá leat oahpahus sámegielas, sámi kulturipmárdusas, historjjás ja duojis.
7. Oahppofálaldagat sámi sisdoaluin fertejit lassánit. Ferte bidjat fokusa sámi servodagaide mat dán rádjai leat unnán čalmmustuvvon, nu go omd. mearrasámi kultuvra.
8. Buot universitehtain Sámis galgá leat fálaldat sámegiela alit oahppus.
9. Sámi Allaskuvllas ferte maid leat fágafáláldat dárogielat sámiide.
10. Lasihit sámegiela alit dási oahppofálaldagaid, erenoamážit fálaldagaid studeanttaide main lea dárogiella vuosttašgiellan
11. Stipeandaordnegat buot sámenuoraide, maiddái alit dásis.
12. Vuoruhit eanet oahpponeavvuid, erenoamážit lulli- ja julevsámegillii, ja vuoruhit doaimmaid mat leat heivehuvvon ohppiide main lea sámegiella nubbigiellan.
13. Čalmmustahttit eará sámegielsuopmaniid go daid stuoramusaid sámi oahppogirjjiin nuoraid- ja joatkkaskuvllaide.
14. Našunála oahppogirjjiid sisdoallu ferte buorebut speadjalasttit sámi servodaga.
15. Sámi guovlluid skuvllavisttit ja mánáidgárddit galget huksejuvvot ja divvojuvvot vai sáhttet fállat oahpahusa Sámi Oahppoplána-97 mielde.
16. IT-oahpahussii ja gáiddusoahpahussii ferte láhččit buoret dili.
17. Nannet sámegiela ja oahppodilálašvuođaid marginaliserejuvvon sámi guovlluin.
18. Nuvttá mánáidgárdefálaldat sámi mánáide.
Dearvvašvuohta
19. Ásahit našunála sámi mánáidsuodjalusa.
20. Farggamusat fas álggahit Sámi mánáidáittardeaddji.
21. Fas ásahit nuvttá dearvvašvuođakántuvrraid buot sámenuoraide.
22. Viiddidit sámegiel dulkafálaldaga buot buohcceviesuin.
23. Pedagogálaš Psykologálaš Bálvalus ferte leat eanet oidnosis, ja deaivvadit nuoraiguin sin čoahkkananbáikkiin.
24. PP - bálvalusain sámi guovlluin, maid olggobealde hálddašanguovllu, ferte leat gelbbolašvuohta sámi dilálašvuođaid birra.
Kultuvra ja identitehta
25. Eanet giellalávgumat mánáide ja nuoraide, iešguđet sámi suopmaniin.
26. Eanet kulturpolitihkkálaš lágideamit, ja sihkkarasttit viidásit doaimma dálá lágidemiide.
27. Galgá várrejuvvot ruhta NSR bušeahtas jahkásaš NSR nuoraiddeaivvadeapmái, mas lea guovddážis kultuvrrálaš, gielalaš ja politihkkálaš oahpahus ja maid loktet dieđu sámi dilálašvuođaid ektui.
28. Ásahit sámi dáiddaallaskuvlla gos sáhttá oahppat ja ovdánahttit čehppodagas musihkas, girjjálašvuođas, duojis, dramas ja eará dáiddasurggiin.
29. Sámi nuoraid ferte movttidahttit dudjot, vai duodji seailluhuvvo boahttevaš buolvvaide.
30. Ásahit duodje- ja dáiddastipeandda.
31. Identitehtaseminára gos nuorat deaivvadit ja ožžot ipmárdusa ja áktejumi nubbi nubbái, erenoamážit Sis-Finnmárkku nuoraide.
32. Nuoraidlonohallan eará minoritehtaiguin ja eamiálbmogiiguin.
Media ja girjjálašvuohta
33. Sámi mediaide lasihit doarjaga.
34. Eanet beaivválaš radio- ja TV prográmmat sámi suopmaniin mánáid ja nuoraid várás.
35. Ásahit sierra sámi TV-kánala.
36. Lassi doarjja mánáid- ja nuoraidbláđiide, ja doarjja čállit iešguđet sámi suopmaniidda.
37. Doarjja ásahit ja ovdánahttit sámi govvaráidduid.
38. Lasihit sámi mánáid- ja nuoraidgirjjiid almmuhemiid. Sámi mánáid- ja nuoraidgirjjiid ferte dárogillii jorgalit, go dáin lea sámi sisdoallu. Internašunála ja našunála nuoraidgirjjiid ferte sámegillii jorgalit.
39. Almmuhit eanet sámi spillaid mánáide ja nuoraide, jorgalit dárogielas dahje ráhkadit ođđa spillaid mas sámi kultuvra ja sámegiella čalmmustuvvo.
40. Almmuhit eanet sámi musihka ja ođđa musihkalaš ovdanbuktinvugiid, omd. ovdánahttit sámi karaoke.
41. Geavaheddjiide diehttojuohkin das mii gávdno sámi mánáid ja nuoraid várás interneahtas.
Sámi vuoigatvuođat ja internašunála áššit
42. Loktet diđolašvuođa Árktálaš birrasa ja birasgáhttema ektui.
43. Bargat dan ala ahte Sámis eai leat riikkarájit hehttehussan.
44. Bargat iešmearrideami ovddas sámi guovlluide, beroškeahttá riikkarájáin.
45. Njeaidit EU mearkkašumi sámi guovlluide, dan sivas go EU máŋgga ládje lea goarádussan árbevirolaš sámi ealáhusaide ja sámi guovlluid ressursaide
46. Deattuhit internašunála solidaritehtta.
47. Doarjut minoritehtaid ja eamiálbmogiid vártnuhis diliin.
48. Aktiiválaččat doarjut palestináriid friddja Palestina rahčamušaid.
49. Bargat sámi vuoigatvuođaid ovddas ruoššabeale Sámis. Sámit ja eará ruošša eamiálbmogat eai galgga guovlluideasetguin duvdojuvvot eret luonddu- ja birasbillisteaddji doaimmaid geažil, omd. oljobohkamiid.
50. .
Ášši 8 Báikkálaš servviid boddu
Mearrádus: Riikkačoahkkin váldá vuhtii Deatnogátti Sámiid Searvvi čilgehusa. Ovttajienálaččat mearriduvvon.
Ášši 9 Davvi Girjji ossosiid vuovdinsupmi
Riikkastivrra mearrádusevttohus:
Davvi Girji ossosiid 200 000,- ruvdnosaš vuovdinsupmi lasihuvvo NSR iežaskapitálii. Ruđa galgá seastit nu ahte lassána, ja vuoittuin oastá sámi dáidagá ja duoji Riikkačoahkkima gudnibálkášumi ja eará ánssuid oktavuođas.
Thomas Andersen, NSR-N mearrádusevttohus:
Davvi Girji ossosiid 200 000,- ruvdnosaš vuovdinsupmi lasihuvvo NSR iežaskapitálii. Ruđa galgá seastit nu ahte lassána, ja vuoitu bidjo Riikkačoahkkima gudnibálkášumi ja eará ánssuid oktavuođas veahkkefondii eamiálbmogiid ja minoritehtaid várás geat ellet vártnuhisvuođas
Mearrádus: Davvi Girji ossosiid 200 000,- ruvdnosaš vuovdinsupmi lasihuvvo NSR iežaskapitálii. Ruđa galgá seastit nu ahte lassána, ja vuoittuin oastá sámi dáidagá ja duoji Riikkačoahkkima gudnibálkášumi ja eará ánssuid oktavuođas. Mearriduvvon 11 jiena vuostá
Ášši 10 Doaibmáplána
10.1 NSR
Mearrádus: NSR doaibmaplána ovttajienálaččat mearriduvvon čuovvovaš lasáhusain:
Evttohus Álttá Sámiid Searvvis, Romssa Sámi Searvi–NSRas, Sálto Sámij Siebrre-NSRas, Sør-Trøndelag og Hedmark Saemien Saervies, Oslo Sámiid Searvvis
Sámi doaimmat gávpogiin
NSR dáhttu ráhkadit doaibmaplána sámi doaimmaide Álttá, Romssa, Bådåddju ja Oslo gávpogiin dán sámediggeáigodahkii. Doaibmaplána galgá ráhkaduvvot NSR ovddeš gávpotpolitihkkálaš prográmma vuođul ja galgá sisttisdoallat:
- Dárbbuid analysa
- Evttohusat doaimmaide fastaássi sámiide, mánáide/nuoraide, oahppo- ja bargoohcciide
- Doaibmaplána 2005 – 2009 sámediggeáigodahkii
Riikkačoahkkin dáhttu riikkastivrra vuođđudit lávdegotti mii jođánit hábme dokumeantta, maid riikkastivrra ovddida sámediggejovkui sámediggeválgga 2005 oktavuođas.
10.2 SOL
Mearrádus: SOL doaibmaplána ovttajienálaččat mearriduvvon
10.3 NSR-U
Mearrádus: NSR-N doaibmaplána ovttajienálaččat mearriduvvon
Ášši 9 Bušeahtta
9.1 NSR
Mearrádus: NSR bušeahtta ovttajienálaččat mearriduvvon
9.2 SOL
Mearrádus: SOL bušeahtta ovttajienálaččat mearriduvvon
9.3 NSR-U
Mearrádus: NSR-N bušeahtta ovttajienálaččat mearriduvvon
Ášši 12 RIIKKAČOAHKKIMA CEALKÁMUŠAT
NSR 37. riikkačoahkkima 1. cealkámuš, Álttás 2005:
GUOVVAMÁNU 6. BEAIVVI – SÁMI ÁLBMOTBEAIVI
Guovvamánu 6. beaivi – Sámi álbmotbeaivi lea almmolaš levgenbeaivi.
Ollusat ávvudit sámi álbmobeaivvi sihke mánáid, nuoraid ja ollesolbmuid iešguhtet kulturdoaluin. Mii gáibidit lágalaččat mearriduvvon virgelohpeortnega mii addá sámiide guđet leat bargguin ja oahpus vuoigatvuođa virgelobi oažžut bálkkáin.
Mii gáibidit ahte guovvamánu 6. beaivi 2006 šaddá almmolaš friddjabeaivin, vai buohkat Norggas, sihke sámit ja earát besset searvat min álbmotbeaivvi ávvudemiide.
Mearrádus: ovttajienálaččat mearriduvvon
NSR 37. riikkačoahkkima 2. cealkámuš, Álttás 2005:
HEIVEHUVVON ORRUNFÁLALDAT VUORAS SÁMIIDE OSLOS
Oslos orrot sámit geat sihtet orrut ja boarásnuvvat gávpogis. Lea dárbu heivehit orrunfálaldagaid. Suohkan ja Stáhta fertejit ásahit orrunfálaldaga vuoras sámiide Oslos. Fálaldat ferte heivehuvvot sihke giela ja kultuvrra dáfus.
Ferte leat dikšunfálaldat mas leat sámegielat bargit, geat dovdet sámi kultuvrra. Berre maid leat buorre dulkonfálaldat.
Oslo berre leat buorre ovdamearka man eará gávpogat sáhttet čuovvut..
Mearrádus: ovttajienálaččat mearriduvvon
NSR 37. riikkačoahkkima 3. cealkámuš, Álttás 2005:
BISUHIT BOAZODOALU FÁLÁ-SULLOS
Norgga Bargiidbellodat - Hammerfeastta ossodat lea dovddahan maid sii duođaid oaivvildit sámi boazodoalu birra. Sin jahkečoahkkinmearrádusas dáhttot sii gieldit Fálá boazoguohtunguovlun, nammalassii heaittihit máŋggačuohte jagi nana bistevaš boazodoalu orohat 20:is. Hammerfeastta Bargiidbellodat hálida aŋkke bisuhit moadde bohcco vuovdalan dihte sámi kultuvrra turisttaide. Viidásit sáhttá maid ipmirdit mearrádusa nu ahte vuođđoealáhusaid ii leat veará bisuhit.
Mearrádus boahtá go boazodoallit ja earát leat evttohan konstruktiivválaš čovdosiid, dasa maid máŋggas Hammerfeasttas oidnet riidun - nammalasii dat ahte leat ráhkaduvvon geainnut ja bealddut daid eatnamiidda gos bohccot áiggid čađa leamaš.
NSR ollásit hilgu Bargiidbellodaga oaiviliid, ja dan vuogi mo bovdet ságastallamiidda.
Mearrádus: ovttajienálaččat mearriduvvon
NSR 37. riikkačoahkkima 4. cealkámuš, Álttás 2005:
MEARRÁSÁMENUORAID VUOIGATVUOĐAT ÁRBEVIROLAŠ EALÁHUSAIN
Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) áigu sihkkarastit mearrasámenuoraid rekrutterema riddu- ja vuotnaguolásteapmái. Nuoraid guolástusdoaimmaid ferte joatkit, ja ferte ásahit sierra rekrutteren-eriid nuoraide. Dát lea dehálaš vai mearrasámekultuvra seailu ja vai ealáhusa sámi árbevierut jotket.
NSR áigu dákko bokte bearrái geahččat ahte mearrasámenuorat besset geavahišgoahtit vuoigatvuođaset árbevirolaš ealáhusa doaimmahit.
Mearrádus: ovttajienálaččat mearriduvvon
NSR 37. riikkačoahkkima 5. cealkámuš, Álttás 2005:
Heaitit áitimin bággonjuovvamiiguin
Eiseváldit, Eanadoallodepartemeantta bokte, čuoččuhit ahte leat beare olu bohccot Oarje-Finnmárkkus. Jus boazodoallit eai njuova eaktodáhttolažžat, de áitá eanadoalloministar bággonjuovvamiin. Dát áitagat bohtet lassin olu eará negatiiva mediačálllosiidda mat leamaš boazodoalu birra, ja čuohca hirbmat garrasit ovttaskas boazodolliide, bearrášiidda ja olles sámi boazodollui. NSR riikkačoahkkin oaivilda ahte dát ii leat vuohki mo oččodit buriid čovdosiid dan máŋggabealat čulbmii boazologu ja guohtumiid ektui.
NSR bivdá danin eanadoalloministara heaitit áitimin!
Mearrádus: ovttajienálaččat mearriduvvon
NSR 37. riikkačoahkkima 6. cealkámuš, Álttás 2005:
BOZOPOLITIJÁ JA RIEKTESIHKKARVUOHTA
Politijáid deháleapmos barggut leat eastadeapmi, lágaid ja njuolggadusaid gieđahallan, ja bearráigeahččat ahte beliid riektesihkkarvuohta váldo vuhtii. Spesialovttadat boazopolitijá bargá dáid bargguid boazodoalu ektui. Vai sáhttá fállat bálvalusaid sámi boazodoalu ja boazodoallobirrasiid ektui main riektesihkkarvuohta lea vuhtii váldon de ferte ovttaskas politibálvá boazopolitijás lassin politiohppui; máhttit sámegiela, bures dovdat sámi boazodoalu ja dovdat sámi kultuvrra. Dálá dilli lea nu ahte riikkadásis dušše okta njealljenuppelot bálvvás ollašuhttá dáid gáibádusaid. Boazodoalu riektesihkkarvuohta ii leat dainna doarvái bures vuhtti váldon. NSR gáibida ahte politieiseváldit ja eará guoskevaš eiseváldit álggahit dárbbašlaš doaimmaid buoridan dihte bargguset boazodoalu ja sámi servodaga ektui.
Mearrádus: ovttajienálaččat mearriduvvon
NSR 37. riikkačoahkkima 7. cealkámuš, Álttás 2005:
DOARJJO MEARRASÁMEGUOVLLUID VUOTNAGUOLÁSTEDDJIID
Álttavuona ja Ivguvuona mearrasámeguovlluid stuorimus várra lea go aktiiva reaidduin hirbmosit bivdet riddo-dorski, ja go guollešaddadanrustegat leat ásahuvvon gođđovuonaide.
Áhpenuohtastanfatnasat mannet gitta 4 nautihkalaš miilla eret vuođđolinjjás, ja sin fierbmečalmmit leat unnit go dat mii leat vuotnaguolásteddjiid fierbmečalmmiid unnimusmearri. Ferte unnidit bivdima aktiiva reaidduin (snuoranuohtti) gátti lahká, ja fierbmečalmmit fertejit leat ovtta stuoru dábálaš fierbmumiin. De beasáše eambbo boares dorskit gođđobáikkiide.
NSR sihtá ahte lagašvuođa- ja sorjavašvuođaprinsihppa galgá stivret guolástushálddašeami. Ressursat galget eambbo go dál leat riddo- ja vuotnaguolásteddjiid várás. Álttavuona guolásteaddjit leat 10 jagi juo vásihan ahte leat beare olu guollešaddadanrustegat. Daid bokte šaddet debbot/stárat, ja unnit gođđojuvvo dain vuonain main lea guollešaddadeapmi. Guollešaddadeaddjit geavahit stuorit guovllu go dan mii ovdal lea boahtán ovdan, ja leat duvdán báikkálaš vuotnaguolásteddjiid vel dobbelii.
Ii leat doarvái bures čielggaduvvon makkár birasváikkuhusat guollebiebmamis leat go sálttiid luitet, riddo-dorski duvdilit dobbelii ja gođđoguovllu gáržžidit. Dutkamušat mat dán rádjái leat čađahuvvon čájehit ahte váikkuhusat sáhttet leat stuorrát.
NSR oaidná ahte dát sáhttá leat vahágin árbevirolaš guolásteapmái mearrasámeguovlluin, ja dat sáhttá jávkadit boaittobealguovlluid orruma.
NSR čujuha Áltta suohkanstivrra mearrádussii gieldit ođđa guollebiebmanrustegiid huksemis vuonain. NSR oaivvilda ahte ferte eambbo dutkat mo guollebiebman ekologalaččat váikkuha vuonaid ekovuogádahkii.
Mearrádus: ovttajienálaččat mearriduvvon
NSR 37. riikkačoahkkima 8. cealkámuš, Álttás 2005:
BIRAS, II FAL OLJO JA GÁSSA BÁRENTSÁBIS
NSR áigu čalmmustahttit makkár mearkkášupmi Barentsábis lea sámiide ja davviguovllu álbmogiidda. Barentsáhpi lea okta máilmmi deháleamos planktonšaddanguovlluin, mii addá vuođu rikkis guolásteapmái norgga rittus ja ruoššabealde.
NSR vuorrástuvvamiin oaidná oljo- ja gássbohkkamiid leavvama guovllus. Rapporta Arctic Climate Impact Assesment čájeha ahte arktalaš guovlluid temperatuvrrat lassánit duppal johtileappot go máilmmi eará guovlluin, olbmo ráhkaduvvon dálkkadatrievdademiid dihte. Dálkkadaátrievdadeamit čuhcet erenoamážit arktalaš guovlluid eamiálbmogiidda, earret eará danne go árbevirolaš ealáhusaid sálážiid šaddá váddát fidnet.
NSR gáibida ahte Norge váldá ovddasvástádusa ja váldá vuhtii ahte lassánan oljobohkkamat ja fossiila energiijageavaheapmi dagaha negatiiva dálkkádatrievdamiid. Petroleumviežžan lea maid njuolga várra arktalaš guvlui. Barentsábis ii galgga diktit viežžat petroleuma.
Mearrádus: Vedtatt mot 25 stemmer
NSR 37. riikkačoahkkima 9. cealkámuš, Álttás 2005:
NRK SÁMI RADIO SÁDDENGUOVVLU VIIDDIDIT
NRK Sámi Radio sáddagat gullojit Nordlánddas gitta Divtasvuodna ja Hápmir suohkaniidda. Lullelis gullojit Sámi Radio sáddagat Bodeaju gávpotguovddážis. Suohkaniin Sørfold, Fuosku, Saltdal, Bodeadju ja Beiarn orrot sámit geat sihtet beaivválaš sámegielsáddagiid. Dáin guovlluin leat dušše moadde sámegielagat duos dás. Sii eai deaivvat nu dávja dakkár báikkis gos sáhttá sámástit. Máŋggas leat maid massán giela oalát dahje beallemuddui.
NSR mielas lea dehálaš fállat maiddái dan guovllu sámiide beaivválaš sáddagiid eatnigillii. NSR oaivvilda NRK geatnegahtton fállat sámegielasádddagiid árbevirolaš sámi guovlluin.
Beaivválaš sámegielsáddagiid bokte giella nannejuvvo áiggi mielde. NSR mielas NRK ferte áŋgirit nannet sámegiela dain guovlluin gos dáruiduhttin lea čuohcan erenoamáš garrasit.
NSR Riikkačoahkkin 2005 ávžžuha NRK viiddidit sáddenguovllu vai beaivválaš sámegielsáddagat gullojit miehtá Norgga.
Mearrádus: ovttajienálaččat mearriduvvon
NSR 37. riikkačoahkkima 10. cealkámuš, Álttás 2005:
DOAIBMABIJUT NANNET ERETFÁRRENGILIID EALÁHUSAID
NSR Riikkačoahkkin mieđiha ahte go Mázegilli 1970s čájehii vuostehágu Guovdageainnu-Álaheaju dulvadeami vuostá, de álggáhii dát proseassa mas sámi beroštupmi ja áŋgiruššan lassánii. Vaikko Mázegillii ii dulvaduvvon, de vuoittáhalai gilli go eatnu dulvaduvvui.
Máŋga jagi juo ovdal miellačájehemiid, de ledje Mázegilis šaddan gierdat gullat ahte gilli soaitá dulvaduvvot. Álggos gullostuvve solžžat. Dasto šattai duohta sáhkan go Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji celkkii ”Máze ferte oaffáruššat”.
Ealáhusdoaimmat jámalge dahje eai oba álggahuvvon ge. Go fylkkaeiseváldiin lei makkárge dajámuš, earret eará eanandoalloáššin, de buot plánat, áŋgiruššamat ja vuoruheamit heaittihuvvojedje. Stuora giettit ja eanandoalloguovllut eai šat geavahuvvon, ii ge viessohuksensajiid ge lean beare oažžut, ja eará áššiin mat livčče sáhttán buktit ovdaneami ja orruma ledje maid váttisvuođat. Buote ealáhusovdaneapmi lei dego jámalgan.
Riikkačoahkkin lea dan oaivilis ahte dát duođalaččat hehttii Mázegili orruma ja ealáhusovdaneami. Gilli ii ožžon báljo veahášge almmolaš doarjjaortnegiid bokte, ii ge eará ruhtadoarjagiid mat ledje ohcanláhkái.
Mázegilis leat máŋga jagi fárredaddan eret olbmot, ja leamaš váttis oažžut nuoraid ruovttoluotta giliservodahkii. Sivvan dasa lea go eai leat ealáhusfierpmádagat, ja lea unnán optimisma ja unnán doaivva oažžut veahki ja doarjagiid. Nuorat, geain lea jerron, vástidit ahte fárrejit fas gillái jos leat bargofálaldagat gilis. Vaikko ležžet pánat ja jurdagat turismaealáhusa, bohccobierggureidema, duoji ja kulturvraealáhusaid hárrá, de eai oaččo doarjaga ruhtajuolludeddjiin eai ge doarjjaortnegiid bokte. Jos Máza fas galgá ealáskit, de ferte dakkaviđe čađahit doaimmaid mat negatiiva ealáhusovdaneami jorgalit.
Riikkačoahkkin sihtá NSR váikkuhit dasa ahte ráhkaduvvo plána mot giliin sáhttá ealáhusovdaneami oažžut johtui, ja dan plána geavahit oažžundihte eambbo almmolaš doarjjaortnegiid, ja maiddái geavahit plána eará ruhtadeddjiid ektui.
Mearrádus: ovttajienálaččat mearriduvvon
Čuovvovaš cealkámušat leat sáddejuvvon riikkastivrii:
- Čalmmustahttit sámi báikenamaid
- Sámegiela geavaheapmi almmolašvuođas
- Sámediggi ja sámeláhka
- Buoret sámi kulturhálddašeapmi
- Norga 1905 – Friddjavuođa haddi
- Filkkagielddaid heaittihit ja ásahit regiuvnnaid
- Sierraordnegat sámegielat ovdaskuvllaoahpaheddjiide
- SOF guovlluid heaittihit
- Garrasat gáibádus guovttagielalašruđaid geavaheapmái
Ášši 13 nammadit Presideantaevttohasa
Evttohusat:
Riikkastivrras: Aili Keskitalo 83 jiena
Kárášjoga Sámiid Searvvis: Ragnhild Nystad 3 jiena
1 jietna hilgojuvvon
Mearrádus: Aili Keskitalo válljejuvvon NSR presideantaevttohassan
Ášši 14 VÁlggat
Riikkastivra:
Jođiheaddji Aili Keskitalo, 2 jahkkái ovttajienálaččat válljejuvvon
Organisatorálaš nubbinjođiheaddji Martin Urheim, 1 jahkkái ovttajienálaččat válljejuvvon
Politihkkálaš nubbinjođiheaddji Jarle Jonassen, 2 jahkkái ovttajienálaččat válljejuvvon
1. Riikkastivrralahttu 1 jahkkái
Evttohusat:
Válgalávdegottis: Biret Risten Sara 30 jiena
Deanu Sámiid Searvvis: Ingrid Nordal 26 jiena
Máze Sámiid Searvvis: Ánne Márjá Gaup Eira 22 jiena
Ođđa jienasteapmi
Biret Risten Sara 34 jiena
Ingrid Nordal 44 jiena
Ingrid Nordal válljejuvvon riikkastivrralahttun
SOL
Stivrralahttu: Kirsti Guvsám, 2 jahkkái ovttajienálaččat válljejuvvon
Válgalávdegoddi 1 jahkkái:
Jođiheaddji Jan Erik Henriksen
Lahttu Inga Marit Ellen Sara
Lahttu Hugo Kalstad
Ovttajienálaččat válljejuvvon.
NSR-N
Jođiheaddji: Káre-Elle Partapuoli, 2 jahkkái ovttajienálaččat válljejuvvon
Lahttut:
1. Beatrice Fløistad, 2 jahkkái ovttajienálaččat válljejuvvon
2. Johan Ante Utsi, 2 jahkkái ovttajienálaččat válljejuvvon
3.
Evttohusat:
NSR-N: Anta Jåma Jensen 36 jiena
Jo Anders Sivertsen Andersen 12 jiena
Jack Nystad 16 jiena
Hilgojuvvon: 1 jietna
Anta Jåma Jensen, čielga eanetloguin válljejuvvon NSR-N lahttun 2 jahkkái
Várrelahttut
1.
Evttohusat:
NSR-N: Biret Margit Hætta 19 jiena
Jo Anders Sivertsen Andersen 15 jiena
Jack Nystad 30 jiena
Hilgojuvvon: 1 jietna
Ođđa jienasteapmi:
Biret Margit Hætta 20 jiena
Jack Nystad 43 jiena
Hilgojuvvon 2 jiena
Jack Nystad, válljejuvvon NSR-N 1. várrelahttun 2 jahkkái
2.
Jo-Anders Sivertsen Andersen, 2 jahkkái ovttajienálaččat válljejuvvon
3.
Biret Margit Hætta, 1 jahkkái ovttajienálaččat válljejuvvon
4.
Karen Kristine Fredeng Bårje, 2 jahkkái ovttajienálaččat válljejuvvon
Riikkačoahkkin dokumeanttat word-fiillain:
Riikkačoahkkima mearrádusbeavdegirji
NSR jahkedieđáhus
NSR-N jahkedieđáhus
SOL jahkedieđáhus
NSR doaibmaplána
NSR-N doaibmaplána
SOL doaibmaplána
NSR bušeahtta
NSR-N bušeahtta
SOL bušeahtta
Kommenter denne artikkelen
Tips en venn Gå tilbake