Sámepolitihkkárat leat máŋgalot jagi áŋgiruššan sámekonvenšuvnna ovddas. Juo 1986 evttohii Sámeráđđi ahte ráhkaduvvo davviriikkaid sámekonvenšuvdna. Vuođđun sámiid gáibadussii sierra sámekonvenšuvdnii lea ahte sámit oktan álbmogin leat bieđganan njeallji riikkii, ja ahte beroškeahttá riikarájáin galgá leat vejolašvuohta bisuhit ja ovdánahttit sámi kultuvrra, sámegiela ja sámi servodateallima. Sámiide leamaš dehálaš doalahit ja nannet sámi oktasašvuođa, ja eallit sáhttit oktan álbmogin. Oktasaš sámekonvenšuvdna atnojuvvo dehálaš reaidun dása. 

Máŋgalotjagi guhkes bálggis

Ášši lea 1986 rájes máŋgga geardde loktejuvvon. Dehálaš lávki barggus bođii 1995:is, go Davvi Riikkaid ráđi čoahkkimis Norgga, Suoma ja Ruota ministarat mearridedje álggahit ovttasbarggu davviriikkaid sámekonvenšuvnna ektui. Bargojoavku ásahuvvoi, man bargun lei guorahallat dárbbu ja vuođu dákkár konvenšuvdnii. 1998:is gárvii bargojoavku barggus, ja sin ávžžuhus lei čielggas - lea dehálaš bargat viidásit davviriikkaid sámkonvenšuvnnain, lea sihke dárbu ja vuođđu dákkár konvenšuvdnii.

2001:as mearriduvvoi ahte galgá nammaduvvot ekspeartajoavku mii hábme evttohusa sámekonvenšuvdnii. Juohke riikka nammadii guokte lahttu, mas okta Sámedikki bealis nammaduvvoi. Professor dr. juris Carsten Smith lea jođihan barggu.

Sámekonvenšuvdna galgá njuolgadussan ráđđehusaide

Ulbmil lea ahte sámekonvenšuvdna galgá šaddat oassin davviriikkaid lágaide. Konvenšuvdna galgá doaibmat njuolggadussan ráđđehusaide sámiid ektui, ja vuođđun riikkaid sámepolitihkii. Konvenšuvdna galgá sihkkarasttit davviriikkaid sámiide ovttadássásaš vuoigátvuođaid, ja galgá leat reaidun sámi servodaga ovdáneapmái riikkarájáin beroškeahttá. 

Sámekonvenšuvdna galgá guoskkahit buot beliid sámi servodagas. Ekspeartajoavkku mandáhtta mielde leat fáttát maid galgá sáhttit reguleret konvenšuvnnas dát:

-         Sápmelaččaid status

-         Sápmelaš-doahpaga defineren

-         Iešmearrideapmi

-         Sámedikkiid ja stáhtaid ovttasbargu

-         Giella

-         Biras

-         Kulturmuitogáhtten

-         Dearvvášvuohta

-         Oahppu ja dutkan

-         Sámi ealáhusat

-         Kultuvra

-         Mánát ja nuorat

Ekspeartajoavkku mandáhtas boahtá ovdan ahte konvenšuvnna sisdoallu galgá maid leat daid internášunálaš njuolggadusaid siskkobeale maidda riikkat leat geatnegahttán iežaset.

Stuorra vuordámušat konvenšuvdnii

Sámiid bealis leat stuorra vuordámušat konvenšuvdnii. Máŋggas, earret eará Norgga Sámedikki vuosttaš presideanta ja ON álgoálbmotforuma ovddeš jođiheaddji Ole Henrik Magga, leat cealkán ahte vurdet sámekonvenšuvnna doallat unnimusat seamma dási go ILO-konvenšuvdna 169.

Suopma ja Ruotta eaba leat dohkkehan ILO-konvenšuvnna, nu go Norga lea dahkan. Lea sámiid bealis dovddahuvvon ballu ahte Ruota ja Suoma eiseváldit eai dohkket seamma vuoigatvuođadási go mii Norggas lea, ja ahte dát sáhttá láivudit Norgga sámiid vuoigatvuođaid. Vuordimis šaddet  olu hástalusat ja garra digáštallamat ovdal go sámekonvenšuvdna loahpalaččat dohkkehuvvo.

Davviriikkaid ráđđehusat ja Sámedikkit galget dohkkehit Sámekonvenšuvnna vai boahtá fápmui. Sámiid bealis lea čielggasit celkon ahte vurdet beassat searvat ovttadássásaš beallin riikkaidgaskasaš šiehtadallamiidda loahpalaš konvenšuvdnateavstta ektui. Earret eará Johkamohkki Sámeparlamantarihkkárkonferánssa julggaštusas celko ahte sámiid bealis lea čielga eaktun ahte konvenšuvdnateaksta ii sáhte dohkkehuvvot ja ratifiserejuvvot jus Sámedikkit eai leat dohkkehan loahpalaš teavstta.

Maŋŋel go ekspeartajoavku leat buktán evttohusastis davvirikkaid sámekonvenšuvdnii, de sámeministarat ja sámediggepresideanttat galget digáštallat ja gávnnahit mo konvenšuvnna bargu galgá čađahuvvot viidásit.