Čálli NSR/ SáB vuosttáševttohas, válgabiire 1 Várjjat 

Gunn-Britt Retter  

Tlf. 913 59 222 

Mearradutkit ballet ahte lea vátni vuotnadorski, ja leat rávven ahte ii šat galgga bivdit dan. Go vuotnadorskebivdu ráddjejuvvo, de čuohcá dat eanemus smávva fatnasiidda mat servet árbevirolaš vuotnadorskebivdui. Danne lea miellagiddevaš ságastallat mo galgá vuoruhit ealáhusguolásteami ja turista­guolásteami/lusta­guolásteami.

Turistaguolásteapmi vai ealáhusguolásteapmi?

Geir Ove Ystmark (G) lea evttohan addit turisttaide guolásteddjiid eriin. Erna Solberg (O) dadjá mediai golggotmánu 2. b. "mii orrot leamen vihkumin turisttaid bahádahkkin jos dárkkistišgoahtit guliid mat sis leat galmmihanbovssain”, go cuigojuvvo ahte eiseváldithan muđui dárkkistit hui dárkilit go lea sáhka ealáhusguolásteamis. Guolástus- ja riddodepartemeantta ekspedišuvdnahoavda Johan Williams cealká NRKii 29.07.05 ahte "guolástuseiseváldit dáidet bidjat turistaguolásteami árbevirolaš guolásteami ovddabeallái muhtun sajiin rittus – ressursaberoštumiid dihte”. Williams ágga dákkár hirpmáhuhtti cealkámušši lea ahte "turistaguolásteapmi gánnaha eambbo go ealáhusguolásteapmi”. Turid Borch ja eará dutkit maid oaivvildit ahte turistaguolásteamis lea eambbo árvoháhkan go ealáhusguolásteamis.

Várra lea nu, ahte turistaguolásteami dienas lea árvoháhkan. Muhto lea hirbmat dehálaš ahte riddoservodagat galget beassat digaštallat mo dákkáraš ressursageavaheami galgá hálddašit. Ealli dáčča ja mearrasámi riddoservodagat leat min oktasaš kulturárbi. Mearrasámi servodagain lea vuotnaguolásteapmi sihke ealáhus, kultuvra ja eallinvuohki. Árbevirolaš mearrasámeservodagat leat čađat deattu vuolde. Ráddjemat, mat addet vel eambbo ovdamuniid stuorra feastonuohttefatnasiidda ja stuorit márkanfámuide, sáhttet goaridit ássama ja eará ealáhuseallima mearrasámebáikkiin.

Danne lea ge sáhka das makkár árvvuid deattuhit, go sihke birokráhtat, njunušpolitihkkárat ja dutkit ovttas bealuštit valjis turistaguolásteami. Vaikko fápmoolbmot leat viggamin jávkadit smávva riddoservodagaid, de ferte leat buohkaide čielggas ahte Várjjat NSR/SÁB ovttasbargolistu ii doahttal dakkár jurdagiid. Mii oaivvildit ahte Sámediggi, ja mii geat orrot riddoservodagain, galgat bidjat eavttuid go lea sáhka ráddjemis ja vuoruheames makkár joavkkut galget ávkkástallat min guovllu resurssain.

Sámi turistaguolásteapmi

Turistaguolásteapmi ii galgga heaittihuvvot. Gávdnojit baicce buorit ovdamearkkat mat čájehit ahte dákkár guolásteapmi addá bargosajiid maiddái mearrasámebáikkiidde. Okta ovdamearka lea mo turisttat besset gonagasreabbá bivdit, ja dat lea lihkostuvvan hui bures. Gonagasreappáhan galggašii ge eambbo bivdit. Gonagasreabbá lea amas ja ii oba gula ge deike min vuonaide ja mearaide. Mii leat oaidnán govain mot Várjjatvuonbodni lea áibbas ávdin báhcán gonagasreabbá geažil. Smávvafatnasat maid besset reabbáid bivdit, muhto sáhttá leat váttis danne go smávvafatnasiid dohkkehangáibádusat eai dáidde dattege luoitit nu galle smávvafatnasa dán buori ja gánnáhahtti guolásteapmái. NSR/SÁB mielas lea dehálaš buot smávvafatnasiidda addit lobi reabbáid bivdit, ja heivehit guolástusrustegiid daid fatnasiidda. Dáin sáhttet soapmásat maid doaimmahit turistaguolásteami. Dása čáhket máŋga smávvabivdit, jos stuorrabivdiide eat manat buot buriid.

Gii beassá defineret?

Dán ságastallamis lea sáhka definišuvdnafámus. Njunušpolitihkkárat, dutkit ja hálddahusbargit, mat seammá guvlui vikkahit, dahket balddihahtti konstellašuvnna. Boahttevaš ovdáneamis lea áibbas dehálaš ahte mii, geat ássat Várjjagis, beassat searvat premissabidjanbargui, ja searvat guolástuspolitihka hábmemii. Olbmuid vásáhusmáhttu lea loahpaloahpas dehálaeamos go áššiid galgá mearridit. Sihke departemeanta, Stuorradiggefeaskárat ja Romssa universitehta leat guhkkin eret vásihuvvon duohtavuođas, man alde dáppe olbmot vuođđudit oskkuset ja máhtuset. Min mielas Sámediggi lea hui dehálaš dál go min smávva riddoservodagat galget ceavzit.

Jienasfal NSR/SÁB sámediggeválggain!