RSS-feed

Velg språk!

Asehis dieđáhus dehálaš fáttáid birra!

Olgoriikkaministtar buvttii cuoŋománus Stuorradiggedieđáhusa nr. 30 Vejolašvuođat ja hástalusat davvin (Muligheter og utfordringer i nord). Davviguovlopolitihkka lea eambbo áigeguovdil go goassege ovdal. Gieskat deaivvadedje njunnožat Girkonjárggas, ja Statoil proseassafabrihkkahuksemat jotket Muolkkuin Hámmarfeastta olggobealde. Sihke nášunála ja riikkaid­gaskasaš oktavuođat leat fuomášan davviguovllu. Maid mearkkaša dat midjiide geat orrut dáppe?



Almmuhuvvon: 02.08.2005

Olgoriikkaministtar buvttii cuoŋománus Stuorradiggedieđáhusa nr. 30 Vejolašvuođat ja hástalusat davvin (Muligheter og utfordringer i nord). Davviguovlopolitihkka lea eambbo áigeguovdil go goassege ovdal. Gieskat deaivvadedje njunnožat Girkonjárggas, ja Statoil proseassafabrihkkahuksemat jotket Muolkkuin Hámmarfeastta olggobealde. Sihke nášunála ja riikkaid­gaskasaš oktvuođat leat fuomášan davviguovllu. Maid mearkkaša dat midjiide geat orrut dáppe?


Sámiid bealis lea deháleabbot ahte deháleabbot jurddašallat sorjakeahttá riikkarájaid. Mii sámit leat okta álbmot njealji riikkas. Riikkarájat mannet min árbevirolaš ássanguovlluid čađa. Fápmostáhtat leat juogadan eatnamiid, ja bidjan rájaid mat leat dagahan sámiide hui iešguđetlágan eallimiid iešguđet riikkas. Sámiid bealis lea nanus davviguovlopolitihkka buorre vejolašvuohta geahčadit njealji riikka sámepolitihka oppalaččat.

 

Olbmo ja resurssaid gaskavuođaid ferte muitit

 

Davviguolluin leat resurssat hui valjit. Muhto davviguovlluin eai leat dušše resurssat, davviguovlluin han orrot maid olbmot, álgoálbmogat. Arktalaš guovlu lea dat guovlu máilimmis mas leat eanemus álgoálbmogat ovtta sajis, ja danne fertege nannet davviguovlo­politihka álgoálbmotdimenšuvnna. Álgoálbmotpolitihkka lea sierra fáddá stuorradiggedieđáhusas, muhto lea dakkár politihkkasuorgi man ii sáhte sierra geahččat sorjakeahttá dieđáhusa eará dehálaš fáttáin; oljo ja gássa, guolásteapmi, birasgáhtten, dutkan, guovloovttasbargu ja álbmotvuoigatvuođagažaldagat. Orru leamen ahte stuorradiggedieđáhus garvá čilgemis resurssaid ja álbmogiid gaskavuođaid, ja erenoamážit garvá geahččamis mot doaimmat čuhcet luondduresurssaide, ja mot lea go álgoálbmogiid ja sámiid vuoigatvuođagažaldagat eai leat čielggaduvvon. Dát áššiit čilgejuvvojedje buorebut NOU-čielggadeamis mii lei stuorradiggedieđáhusa vuođđun. NOU ávžžuhii ráhkadit prinsihpalaš politihka doaimmaide mat dáhpáhuvvet álgoálbmot­guovlluin. Dan ii daga stuorradiggedieđáhus, dađibahábut, muhto hástálusat bohtet mađe mielde doaimmat lassánit oljo- ja gássasuorggis, ja ruvke- ja muorračuollandoaimmain.

 

Ráđđehus sihtá ságstallat oarjemáilmmi riikkain nu mot USA, Canada ja EU go leat ovddideame dáčča oainnu ja dáčča vuoruhemiid davviguovlluin. Maiddai dat lea dehálaš. Muhto nuorta-oarje jurddašeapmi ii leat deháleamos sirkumpolára perspektiivvas. Berre ságastallat nu máŋgga riikkain go veolaš, muhto sirkumpolára guovllut leat dehálepmosat. Dáin guovllun lea eanemus beroštupmi ovttasbargat ja ovdánit. Álgoálbmodimenšuvdna lea oktasaš buot davviriikkain. Jos davviguovlopolitihkka ákkastalla dainna ahte áigu diinet resurssain sirkumpolára guovllus, de ferte deattuhit fitnodagaid ovddasvástádusa servodatovdáneamis. Konsenšuvnnaid ferte addit go bealit leat ovdalgihtii miehtan dasa, ja go lea čielggas ahte resurssaviežžan lea oassin buori servodatovdáneamis davvin.

 

Positiiva doaimmat

 

Davviguovlodieđáhusas gávdná maid gelddolaš ja buori doaimmaid. Sámiid bealis sávvat bures boahtin Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskustanguovddážii Guovdageainnus. Dát leat konkrehta doaibma mii sáhttá čájehit ahte Ráđđehus berošta fievrrideamis aktiivvalaš álgoálbmotpolitihka. Boazodoaloguovddáža ásaheapmi lea dehálaš oassi álgoálbmogiid ovttasbarggus Davvin. Barentsinstituhta ásaheapmi Girkonjárggas lea illudahtti ja govttolaš dan gelbbolašvuhtii mii lea Mátta-Várjjagis. Arktalaš ráđi ja Barenstovttasbarggu nannen lea hui dehálaš, ja Arktalaš ráđi bistevaš čállingotti ásaheapmi gullá dása.

 

Lea buorre ja positiiva go Ráđđehus sihtá joatkit birasbarggu. Álgoálbmogiid árbevirolaš máhttu guovllu birra, ja min vejolašvuohta dieđihit nuoskkidemiid birra ferte instiusjonaliserejuvvot ja kvalitehtasihkkarastojuvvot. Stuorra hástalus lea maid go stuorraskiihpaid johtu lassána, ja áhttánkeahtes áigi guhkku. Sámi riddo- ja vuotnaguovlluin lea dehálaš buoridit gáhttengearggusvuođa, ja dat lea maid dehálaš eará álgoálbmot­guovlluin. Inuihttanisson Sheila Watt-Cloutier čájeha mot álgoálbmotmáhttu berre leat mielde birasbarggus.

 

Álgoálbmogat fertejit ovttadássasaččat beassat searvat riikkaidgaskasaš ovttasbargo­proseassaide ja váikkuhit boahtteáiggi davviguovlopolitihkkii. Álgoálbmogat fertejit beassat searvat doaimmaide ja proseassaide, ja dasa ferte várrejuvvot ruhta. Álgoálbmogiid searvan davviguovlopolitihkkii ii leat bahá, muhto baicce dehálaš ressurssa daid politihkalaš hástalusain mat leat davvin!

 

Aili Keskitalo, Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) jođiheaddji ja presideantaevttohas





Kommenter denne artikkelen   
NSR medias
Evttoha ásahit priváhtaskuvllaid
Presideanta lea vuollánan
NSR ovddida otne eahpeluohttamuša
NSR ii arvan árvalit eahppeluohttámuša...
Olli ferte čilget oaiviliiddis

 

Maŋimuš kommentárat artihkkalaiidda

NSRs historie
  • Bokep Online Fardad
  • På tide å oppdatere?
Berrejit ásahit studeantastipeandda
  • 55nl
Duhtavaš go sámegielstipeanda lea lassánan
  • cuhRbaCCgbGvKR
  • Tøffa govva!

Norgga Sámiid Riikkasearvi
Norske Samers Riksforbund

Poastboksa 173 - 9521 GUOVDAGEAIDNU
Tlf.: +47 78 48 69 55  * Fax: +47 78 48 69 88 *
nsr(a)nsr.no
Mobil: +47 988 50 273 - Org.nr: 971 481 463

Hápmen: Samipress Medietjenester
Siidovuogádat:
Interkodex A/S