Sámediggi lea ráhkadahttimin sihke julev- ja davvisámegiela divvunprográmmaid dihtoriidda. Bargu lea golmmajahkásaš prošeakta juo lea jođus. Oalle fargga maid almmuhuvvo sierra neahttabáiki man namma lea www.divvun.no.

Sámediggeráđis lei maid illudiehtu márkosámiide. Sámedikki kantuvrras Várdobáikkis lea fas bargi čavčča rájes. Ođđa konsuleanta lea virgáiduvvon ja álgá vigái geasset.

Sámediggeráđđi lea nammadan lahtuid guovllulaš boraspirelávdegottiide.  Lahtut leat dán válgaáigodahkii válljejuvvon. Viđát guovllus lea ráđđi nammadan Aina Kristine Kant ja Maths Mortensson. Guđát guovllus lea ráđđi nammadan Kjell Gøran Jåma ja Jarle Jonassen. Čihččet guovllus lea ráđđi nammadan Per Olav Sara ja Anders N. Eira, ja gávccát guovllus lea ráđđi nammadan Willy Ørnebakk ja Nancy Porsanger.

Sámediggeráđis leamaš čoahkkin Guolástus- ja riddodepartemeanttain. Sámediggi lei gáibidan smávvafatnasiidda vuoigatvuođaid reabbáid guolástit. Čoahkkimis sohpe ahte Sámediggi ovttas departemeanttain ja Guolástusdirektoráhtain ráhkada vuođđodokumentašuvnna, vai Ráđđehus čoahkkimistis geassemánu 8. beaivvi sáhttá buktit rávvagiid dán áššis.

Sámediggi lea guhká ságastallan Kultur- ja girkodepartemeantain sámi valáštallama rámmaeavttuid birra. Sámediggi lea dáhtton sámi valáštallamiidda oasi speallanruđain. Viimmat lea departemeanta dasa miehtan. Go Norsk tipping juogadii buorrinbáhcán ruđa iešguhtet valáštallamiidda jagis 2005, de bijai 300.000 ruvnnu sámi valáštallamiidda. Juolludeapmi sirdojuvvo Sámediggái. Juolluduvvon ruhta galgá bisuhit ja ovdánahttit sierranas sámi valáštallandoaimmaid, nu ákkastallá departemeanta go dál addá sierranas doarjaga sámi valáštallamiidda.

Namuhanveara lea maid go Sámediggi ja Finnmárkku fylkkasuohkan ovttas leat ruhtadan čielggadeami heargevuodjilahtuid ja čuoigan/njoarostanláhtuid birra. Mihttomearri lea ráhkadahttit mearriduvvon hámi, masa dasto sámi valáštallansearvvit sáhttet ohcat tihppenruđa, go daid sihtet hukset.

Maiddái Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegottis leamaš doaimmat maŋemus áiggi. Lávdegoddi lea fitnan, ja leat áigumin fitnat joatkkaskuvllain juohkimin dieđuid iežas birra, Sámedikki, sámi jienastuslogu ja sámediggeválggaid birra. Lávdegoddi sihtá maid dieđuid ja evttohusaid oažžut sámi nuorain ja nuorain guđet orrot sámi guovlluin. Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi lea oassálastan čoahkkimis mánáidáittardeddjiin Reidar Hjerman. Čoahkkimis nuoraidlávdegoddi dáhtui Mánáidáittardeaddji eambbo oahppat sámegiela ja sámi kulturvrra birra. Ságastallojuvvui maid sáhttá go ásahit virggi olbmui geas livččii sierranas sámi gelbbolašvuohta. Mánáidáittardeaddj siđai ovttasbargat lávdegottiin áššiin mat váikkuhit sámi nuoraide.

Sámediggi ja Sámedikki bargit leat soahpan ođđasit organiseret Sámedikki hálddahusa. Hálddahusas galget leat 3 ossodaga ja 2 stab; dievasčoahkkinstab ja direktevrra stab. Golbma ossodaga leat; Hálddahus, Oahpahus-, giella- ja kultuvraossodat, Vuoigatvuođa- ealáhus- ja birasossodat. Ossodagain bargit galget bargat joavkkuin/team. Ođđa organiseren galgašii doaibmagoahtit čakčamánu 1. beaivvi rájes dán jagi.

Sámediggeráđđi maid čalmmustii mot sámi guovlluid eanándoallu lea geavvan bárttiid sisa. Ná ii sáhte leat. Sámediggi ferte nuppes geahčadit sámi guovlluid eanandoalu. Sámediggeráđđi áigu nammadit bargolávdegottii mii galgá buktit sámi guovlluid eanandoalu čielggadeami giđđat 2006. Lávdegoddi galgá geahčadit sámi guovllu eanandoalu ruđalaš vuođu. Galgá maid geahčadit Sámedikki rolla dáčča eanandoallopolitihka hábmemis, ja mot eanandoallu váikkuha sámi kultuvrii, ealáhussii ja ássamii.