Margit Mathisen gilvalii beassat Sámediggái.

Ealáhusroassu

 - Mearrasámi servodagain álo leamaš lotnolasealáhusat birgenláhkin. Vuoddoealáhusaid ferte nannet vai olbmot ásaiduvvet ja servodat ovdána. Eiseváldit leat reguleren vuoddoealáhusaid heahtedillái, eai ge odda olbmot bargagoade ealáhusas. Sii geat ain barget šaddet gillát boastu eanandoallopolitihkain. Smávvadálolaccat, - ja sin dili dovddan ge erenoamáš bures, leat seamma dilis go mearrasámi vuotnaguolásteaddjit leamašan. Smávvadálut leat nohkan, ja rámmaeavttut leat unnon, ja unnot cadat, dadjá Margit. 

Margit hállá dássidit dáid fáttáid birra maid dovdá nu bures. – Mii meahcástit, muhto mis ii leat lága mielde vuoigatvuohta ávkkástallat meahcis. Nu guhká go gierddahallet min, de mii beassat meahcástit. Jáhkán ovttasbargui boazodoalloealáhusain, sihke meahcasteramis ja mudui árvoháhkamis.

Báikegottiid višuvdna

Margit Mathiesen jáhkká sámi guovlluid buoremusat ovdánit jos geahccá manne olbmot ásset guovlluin. – Boazodoalus, vuotnaguolásteamis ja eanandoalus lea erenoamáš mearkkašupmi min báikegottiin. Go ealáhusaid rámmaeavttuid sihkkarastá, dalle lasket olbmot ja odda olbmot ásaiduvvet. Sáhttá eanandoalus ráhkadit báikkálaš borramuš- ja meahccebuktagiid. Jos turistaealáhusas lea gullevašvuohta báikegoddái, de dat maid nanne báikegottiid. Jos mátkemuittut leat duojit ja báikkálaš borramušat, ja njuorjosafari, - na dalle han mis leat vaikko man olu maid fállat gussiide. Ja dat addá kulturbargosajiid. Margit Mathiesen á?girit cilge min báikegottiid višuvnna.

Sámi giellaguovddáš buorre

- Sámevuohta lea bures ovdánan min válgabiires. Sámi giellaguovddáža ásaheapmi lea dadjat juo buoremus mii lea dáhpáhuvvan. Dál lea lohpi ja dohkkehuvvon ahte ollesolmmoš oahppá sámegiela. Skuvllas leat eambbo ahte eambbosat válljemin sámegiela lohkat, muitala duhtavaš Margit. Bohkosa ja muitala: - Diedát, munnje ii lean sadji ma?emus gáktegoarrunkurssas? Hui ollugat ledje diedihan! Ja somá go nu má?ggas sihtet gávtti goarrut! Gal mun de birgen kursasaji haga ja illudan dainna go nu ollugat dáhttot gávtti goarrut. Margit namuha má?ga buori doaimmaid mat ovddidit sámevuoda. – Identitehtabargu lea dehálaš, maiddái nuoraide.

Menddo ollu gáhttenplánat

- Ferten gáhttenplánaid namuhit, mat doppe stivrejuvvojit máddin. Min álbmot ávkkástallá luonddu ja meahci. Luondu lea ressursa man mii ain fertet beassat geavahit. Dat gánnaha sihke rudalaccat ja olmmošlaccat go ávkki atnit luonddu riggodagain.

Margit muitala mot lea eallit miearrasámi guovllus. –Unna gilvagiin šaddadit šattuid ja muolddain ja eatnamiin bargat. Geahccat mot máhtu eallá rikkis muolddaeatnamis. Ruotnasat, urttat ja muorjjit šaddet dáppe. Guobbarat ja ruohttasat maid. Mun vieccan soagi ja gaskasiid meahcis ja duddjon. Lean álo báhki ozus. Dálvet duddjon sisttis ja muoras.

Áiddiid njeaidit

- Láven lohkat ja jurddašallat. Poršá?ggu várit leat cábbát, muhto munnje lea fiervá ja vuotna váimmu lagamus. Margit cilge mot son eallá ja mot lea cadnon iežas guvlui. Dás mearrasámekultuvra vuolgá. –Mii bivdit luosa ja mis lea barttaš. Dat lea munnje dego paradiijas.

Son lea ressursaolmmoš geas lea gelddolaš bargoeallin, luondu valjit, ja dáhpáhusat olu gelddolaš válgabiires. – Gelddolaš šattášii leat sámediggeáirrasin. Áiggon bargat iežan guovllu ovddas, ja oktavuodaid catnat. Amma mii ovttas áiddiid njeaidigoahtit?