Sámediggi lágidii giellakonferánsa Romssas 11.-12.b miessemánus 2011. Guokte beaivvi digaštalle sámi fágačeahpit, politihkarat ja giellageavaheaddjit sámegiela, gávpogis gos luoddagalbbat sámegillii leat leamašan buolli áššit dán dálvve. Sihke Romssas ja Álttas leat digaštallamat leamašan vejolaš lahttuduvvoma birra sámi giellahálddašanguvlui, ja goappašat gávpogiin leat oalle olu oahppit geat oččot sámegieloahpahusa. Stuora oassi oahppin geain lea sámegiella nubbingiellan orrot suohkaniin gos eai leat eará giella areanat go juste skuvla.
Stuora hástalus maid Sámediggi ferte fáhtet lea mearkašahtti njiedjan ohppiid gaskkas geain lea sámegiella nubbingiellan. Lea bissováš tendeansa mii lea dokumenterejuvvon dáin rapportaid čađa Sámi logut muitalit. Oahppit geain lea sámegiella fágasuorggis geat luhpet lea badjel 23 % 2005 rájes, maŋŋemus almmuhuvvon rapporta 2010 mielde, ja dat leat váldonjuolggaduslaš oahppit geain lea davvisámegiella nubbingiellan. Sivat leat máŋggabealat, muhto lea mearkašahtti go dat guorrasit Máhttolokten Sámegiella sisafievrreadeamis. Luohpaheapmi lei einnostuvvan go fálaldat mii lei álki válljjet Sámegiella ja kultuvra bidjojuvvui eret Máhttolokten Sámegielas. Luohpaheapmi ii goit sáhte leahket háliiduvvon ovdáneapmi Sámedikki bealisge, ja danin fertejit biellut čuodjagoahtit!
Sámegielat leat unnitlogugielat, ja leat áitahallan unnit dahje eanet. Lea leamašan dihtomielalaš politihkka Sámedikki bealis logu loktet mii guoskka aktiivvalaš giellageavaheddjiid, earet eará giellavuoruheame Sámeálbmot foandda bokte. Dát lea áddan fálaldaga ollu rávisolbmuide geat háliidit giela máhcadit. Maiddái Ráđđehus lea Sámegiela doaibmaplánastis mihttu oažžut eanet giellageavaheddjiid. Dalle lea iešvuosttildeaddjji ahte ohppiidlohku gahčča, ja muitala ahte lea dárbu ođđa jurddašanvuogi háhkat oahppodillái. Beaktileamos giellaoahpaheapmi lea árrat bidjat návccaid mánáidgárdde- ja vuođđoskuvlladássai. Oktibuot lea Sámedikkis ja Ráđđehusas čoavddus sihkarastit dán.
Áigodagas 2001-2006 ruhtadii Sámediggi giellamovttidanprošeavtta Elgåas lullisámi guovllus. Mihttu lei láhčit dili árrat álgit giellaoahpahemiin, bidje lassi ressuršaid maid fálle mánáide mánáidgárddis ja skuvllas. Prošeakta metodat ja bohtosat leat dokumenterejuvvon dutkama bokte, sihkarastindihte vásáhusaid mat leat ávkkalaččat eará guovlluide. Prošeakta čájehii buori bohtosiid giellaoahpaheamis jus organiserejedje oahppodili heivehuvvon metoda bokte ja lassi ruhtademiin. Dát lea vásáhus maid sáhttit ávkkastallat ođđa jurddašanvuogi biran go organisert otná nubbingiellaoahpaheami.
Mii sámedikkepolitihkarat fertet mearridit oaidnit go mii nubbigiellaohppiid aktiivvalaš giellageavaheaddjin ja vejolaš giellaguoddin. Leatgo mii mielas bidjat návccaid mat gáibiduvvojit šaddadit sin guovttegielagin? Mii diehtit otná skuvllas, gos leat guokte diimmu sámegieloahpahus váhkkui, ja unnan giellaáreanat olggobeal skuvlla, ii doarjjo sámegiellan šaddat áktiivvalaččan. Mii diehtit mii dan dahka: sámegiel mánáidgárde fáláldat ja nanu giellamodeallat nugo Elgå-modealla. Lea ressuršagáibideaddji čoavddus. Dat eaktuda eretluvvema rámmaiguin mat otná fága- ja diibmojuohkin adda, ja gáibida eanet návccaid mii guoská metodeovdáneapmái gelbbolašvuođabirrasiin. Dát sáhtta hábmet oahppandiliid mat addet ohppiide dan maid dárbbašit šaddat aktiivvalaš giellageavaheaddjit, namalassi oahppomovtta ja dovddu ahte máhtta.
Politihkka mielddisbukta unnan ressursaid juohkit. Giellapolitihkkas ii leat dušše ruđalaš ressursaid birra sáhka, muhto maiddái lea unna sámegielat fágagelbbolašvuohta. Leago sadji dáid nubbingiellaohppiide sámi boahtteáigai? Galget go sii šaddat aktiiva giellageavaheaddjit ja giellaguoddit, vai leago doarvái ahte rávket bures, lohket logi rádjai ja ipmirdit veahaš mii dadjo? Unnáneabbo ja unnáneabbo mis gullet sámegiela searvevuhtii, ja fertet jearrat alddaneamet rásket go ođđasit dáruduhttinpolitihkka duvdit ođđa buolvvaide sámi mánáide ja nuoraide.
-----------
På norsk / Dárogillii
Kommenter denne artikkelen