RSS-feed

Velg språk!

Bargogoikkus sápmelaččaid ovddas bargat
Aili Keskitalo lea NSR jođiheaddji ja presideantaevttohas.
NSR lea álo leamaš dat mii buktá ođđa ja gudneáŋgiris mihttuid. Politihkkálaš dávvergiisá ođđa áigumušaide, mas lea ođasmuvvi gollit ja gihlit. Muhto maŋimuš jagiid leat earát stivren Sámedikki. Ii oktage galgga eahpidit. Aili Keskitalo áigu váldit truvnnu ruovttoluotta.

Almmuhuvvon: 01.09.2009

Ruovttoluotta fápmui, dadjá son, duođalaš amadeajuin. Presideantaevttohas, ja NSR-jođiheaddji. Fápmogoikkus ollesáiggepolitihkkár ja golmma máná eadni guhte bidjá deattu sániide.

– Dat leat mii geat leat fápmogoikkus ja leat mii guđet leat sirdán daid rájáid mat muitalit mii lea politihkkálaččat vejolaš. Ollu maid NSR lea evttohan leat olbmot geahčastan eahpereálistálažžan ja ravdamearálažžan. Mi dál lea “mainstream” sámepolitihkka. Naba dat earát? Sii bohtet maŋábealde, dadjá son.

– Dál hállá bargiidbellodat maid iešmearrideami birra, mii guhká lei ii-sátni dán oktavuođas. Sii hálddašit dan maid mii leat ollahuhttán, ja leat oastán ollu politihkkálaš oainnuid mis. Jo dat lea politihkkálaš vuoitu maid ii sáhte badjilgeahččat. Bargiidbellodat ii vikkat rájáid sirdit. Sii duhtet johtilit oainnuide mat leat heivehuvvon siskkáldas beroštumiide stuorra norgga Bargiidbellodagas. NSR ii heahpanatta sámevuođa ovddasteamis. Mii eat bala ahte eat leat ovttaoaivilis eanetloguin. Min haga bissehuvvo rahčamus sámi áššiid ovdii diesa gos dál leat, dadjá Keskitalo.

Sámi mihttut

Ja justa dan lea NSR čájehan go leat badjil 40 jagi bargan sámi áššiiguin. Muhto eat leat geargan áššiin.

– Beroštupmi válggaide searvat čájeha justa dan, čujuha ovddeš Sámediggepresideanta. NSR lea huksen Sámedikki fápmoinstitušuvdnan norgga servodagas ja min jođihemiin lea Sámediggi olahan posišuvnnaid máŋgga mearrideaddji orgánain sámi árgabeaivvis. Mii eat sáhte vajáldahttit ahte dat lea dat deháleamos oassi barggus. Sámediggi ii leat unna filkkadiggi. Guhta jagi jođiheaddjin, ja guokte jagi presideantaámmáhis, lea dagahan Keskitalo politihkkárin geas leat niegut boahtteáigái ja geas lea dahttu rievdademiid dahkat.

– Mii galgat leat veahkkin ovdánahttit servodaga, dadjá son, ja čujuha čielgasit norgga ráđđehusa davviguovllostrategiijii.

– Eamiálbmogat fertejit beassat ovdánahttit gelbbolašvuođa ja dutkat iežaset birrasis. Earret eará fertet mii geahččat mo dálkkádatrievdamat váikkuhit midjiide. Nu ahte mii dárbbašat sámi ođastanfondda buvttaovddideapmái. Sámi hápmen lea golleruvki, mas lea máilmmi potensiála. Lea juoga albma ja erenoamáš – mii olaha viidát.

Mánát ja kultuvra

NSR ii galgga ge vajáldahttit kultuvragaskkusteami. Ja dát lea dehálaš: sámi festiválat dagahit dohkkejumi ja áddejumi, maid mii politihkkárat eat goassige nágot ollašuhttit sáhkavuoruiguin ja lohkiidčállosiin. Sámediggi ja NSR lea máŋga jagi addá vuođđoruhtadeami festiválaide, mat leat sámi ártisttaid ja kultuvrrálaš gulahallanvugiid riegádahttinossodagat. Sii olahit duháhiid mielde sápmelaččaid juohke geasi. Muhto sii olahit maid eanet olbmuid. Go gilvá kultuvrra de šaddet šaldit olbmuid gaskii. Dát duođašta ahtemii dárbbašat Sámedikki, ja mii dárbašat NSRa. Keskitalo muitala maid ovtta eará, ja stuorra, vuoittu birra. Dehálaš ášši maid boahtte áigodagas.

– Mii leat addán ruhtadoarjaga sámi mánáidgárddiide, ja ruhtadoarjaga mánáidgárddiide gos leat sámi mánát. Son geavaha stuorát gávpoga davvi-norggas ovdamearkan.

–Háštás ii leat sámi mánáidgárdi. Muhto ruhtadoarjja dagaha ahte giellabargit jámma fitne mánáid guossis. NSR lea Sámedikki čađa leamaš veahkkin dasa ahte Háštá sámi mánáid identitehta ja gullevašvuohta nannejuvvo. Mun lean ieš hállan ovttain edniin Háštás gii lea giitán min go mánáin lea sámegielat fálaldat. Dihtomielalašvuohta mánáid ja nuoraid gaskkas lea ráhkadan nuoraidkultuvrra, - mii nu go festiválat – čatnet báttiid olbmuid gaskii. Maiddá dáža mánát, nuorat ja rávisolbmot lávllodit “Oro jaska beana”. Sámi treandadahkkit, dadjá son.

– Nu ii lean ovdal NSR bođii fápmui. Mii leat jođihan Sámedikki go sámi kultuvrra lea ealáskan. Dan dihte lean rámis. Nuorat eai heahpanatta go leat sápmelaččat. The BlackSheeps menestus ii leat dáhpedorpmis geavvan.

Ođđa 40 jagi

Fas ruovttoluotta fápmoi. Njeallje ođđa jagi. Sámi árbi fallehuvvo. Soaitá garrasat dál go ovdal. Ovddádusbellodat hálida heaittihit Sámedikki. Bellodat lea meannudan resolušuvnna at Norga ferte heaittihit ILO-konvenšuvnna nr. 169. Mii lea ratifiserejuvvon Norggas geassemánu 20 b. 1990. Measta guoktelogi jagi áigi dohkkehii konvenšuvdna eamiálbmogiid rahčamušaid beassat hálddašit iežaset institušuvnnaid, eallinlági ja olmmošvuoigatvuođaid. Vuoigatvuođa seailluhit ja ovdánahttit iežaset identitehta ja giela. Dát leat guovddáš olmmošvuoigatvuođat. Muhtin politihkkálaš biekkat bossot ruovttoluotta áiggis, 60- ja 70-lohkui. Dáruiduhttináiggi loahpageahčái. Keskitalo geahčasta báicce ovddosguvlui.

– Mun láven dadjat olbmuide ahte lea divrras árbi doalahit, muhto mii áigut dan seailluhit. Ja mun lean áibbas sihkar ahte NSR gávdno ain 40 jagi geahčen. Leat mii guđet bissot sámepolitihkas. Son oaivvilda ahte leat menddo stuorra hástalusat daid čoavdit boahtte njeallji jagis. Ja dasalassin lea dat politihkkálaš áitta menddo garas.

– Mun oainnán ahte ieš dat sámi vuođđu lea fallehuvvomin. EDL (etnálaš ja demokrahtálaš ovttaárvosašvuohta), okta organisašuvdna mii hálida fámuhuhttit Finnmárkkolága, falleha jámma eamiálbmotstáhtusa. Min ollašuhttimat váikkuhanfámu ja fámu ektui leat čohkken vuostálastifámuid, mat soaitá eai váldán min duođas logi dahje guoktelogi jagi dás ovdal: Ovddádusbellodat, ja namuhuvvon EDL. Gávdnojit sii guđet oaivvildit mii eat leat sierra álbmot. Ahte mii eat gávdno. Ahte sápmelaččat lea myhta, juoga mii lea hutkojuvvon. Diekkár ekstrema čuoččuhusat leat issoraš falleheamit min eksisteansa birgejupmái. Jus oktage fitne coavcci diekkár čuoččuhusaiguin, de sáhttit mii massit buot maid leat olahan. NSR áigu hehttet dán geavvamis.

Garra dáhttu

Aili Keskitalo lea sámegielat eadni, politihkkár, ja danne lea ge sus hui beroštupmi sámegillii. Son dovdá peršovnnálaš ovddasvástádusa sámegillii. Muhto gielas lea maid nubbi ja seamma dehálaš oassi. Gulahallan ja máhttu gaskkustit earáide. Sidjiide geat eai álo guldal ja veahá menddo dávjá jorgalit dan heittogat beallji nuppi guvlui.

- Mun hálidivččen čájehit norgga eiseváldiide mii midjiide lea dehálaš. Sámediggepresideantan áiggun maid guldalit maid earát muitalit ja geahččalit gávdnat čovdosiid mat heivejit eatnašiidda, muhto mun in boađe goassige vajáldahttit ahte NSR ja Sámediggi lea vuosttažettiin ásahuvvon sámi beroštumiid vuhtiidváldit.


Gii lea Aili Keskitalo?

Riegádan: 29.10.1968    

Orrunbáiki: Guovdageaidnu

Siviilaseahtu: Náitalan, golmma máná eadni.

Sámesearvi: Jođiheaddji Guovdageainnu sámi searvvis.

Válljejuvvon Sámediggái: Ovddeš sámediggepresideanta. Leamaš áirras 2005 rájes.

Eará politihkkálaš doaimmat: Várrelahttu suohkanstivrras Sámeálbmot bellodaga ovddas. Áirras 2003-2005 áigodagas.

Virgi: NSR-jođiheaddji ja ollesáiggi presideantaevttohas. Virgelohpi barggus prošeaktaráđđeaddin Sámi Allaskuvllas.

Duogáš: Girdibiigá SASas, ealáhuskonsuleanta Guovdageainnu suohkanis, 1.konsuleanta Sámi Allaskuvllas Guovdageainnus. Master of Public Administration CBS. Studeren álmmolaš politihka ja hálddašeami, sámegiela ja ekonomiija.

Eará beroštumit: Liiko lohkat, erenomážit kriminalagirjjiid. Miellahttuvuohta: Amnesty International.


Loga eanet NSR politihka birra min válgaprográmmas

Čuovo Aili Keskitalo Twitteris

Loga Aili Keskitalo blogga

Geahča Aili YouTube:s

Eanet govat Aili Keskitalos





Kommenter denne artikkelen   
NSR medias
Evttoha ásahit priváhtaskuvllaid
Presideanta lea vuollánan
NSR ovddida otne eahpeluohttamuša
NSR ii arvan árvalit eahppeluohttámuša...
Olli ferte čilget oaiviliiddis

 

Maŋimuš kommentárat artihkkalaiidda

NSRs historie
  • Bokep Online Fardad
  • På tide å oppdatere?
Berrejit ásahit studeantastipeandda
  • 55nl
Duhtavaš go sámegielstipeanda lea lassánan
  • cuhRbaCCgbGvKR
  • Tøffa govva!

Norgga Sámiid Riikkasearvi
Norske Samers Riksforbund

Poastboksa 173 - 9521 GUOVDAGEAIDNU
Tlf.: +47 78 48 69 55  * Fax: +47 78 48 69 88 *
nsr(a)nsr.no
Mobil: +47 988 50 273 - Org.nr: 971 481 463

Hápmen: Samipress Medietjenester
Siidovuogádat:
Interkodex A/S