RSS-feed

Velg språk!

Sámi ikona
Ole Heandarat Magga lei vuosttaš sámediggepresideanta historjjás. Son lea ain guovddáš olmmoš NSR:s.
Muhtun sajis Sámis, guovdu Sisfinnmárkku, siskimusas ođđa dieđavisttis Guovdageainnus čohkohallá Ole Heandarat Magga (61) ja jurddahalada.

Almmuhuvvon: 31.08.2009

«Justte ná galggašeimmet gielamet čállit. Mis galggašii Sámediggi. Buot álgoálbmogat máilmmis galggaše ovtta searvái čoahkkanit.»

Buot diet leat jurdagat, máid Magga ovdal lea jurdilan ja de duohtandahkan ovttas earáiguin.

OLE HEANDARAT MAGGA

Ii dan gánnát ii viggatge čiegadit: Go olmmoš Makkain galgá deaivvadit, de arvvoštallá oba duođas sihke čikŋačázehiid giessalit ja sámi alitdreassa bidjalit badjelii, vaikko ii leat earágo dábálaš árgabeaivi.

Dakkár ártihkkalii veajášii doarvái bidjat dušše «Ole Heandarat Magga» bajilčálan ja guođđit siiddu muđui guorosin. Davvisámegiela jortamovrra, vuosttaš sámediggepresideantta, Eamiálbmot máilmmeráđi vuođđudeaddji (WCIP) ja ON eamiálbmotforuma vuosttaš jođiheaddji daguid diehtá olles Sápmi.

Jos leažžá Sámis dat vierru ahte ii galgga bearehaga nuppi rápmot, de ii ábut Makka birra bálljo hupmatge. Makkár oláhusat sus skuvllas leat ja maid son barggudis bokte lea dahkan, ii ábut de oba namuhitge.

KÁMMÁR GÁRDIMIS

Jos leažžá nu ahte kántursturrodat čájeha man árvvus Magga Sámis atno, de sus galggašii sierra gárdin. Duohta ságas sus ii leatgo sullii nuppelot njealjahasmettara stuoru kántuvrraš. Veahá son gal fuoikula, go ii leat sadji báhpiriidda maid lea čohkken buot doaimmain main lea leamaš. De son čohkkeda fas bábergassaid gaskii.

Jearan ovddeš NSR-jođiheaddjis ja sámediggepresideanttas ahte leago goassege gáhtan go sámepolitihkkárin šattai ja go Sámis doaimmahii bargguid, iige baicca mailbmái vuolgán?

– In goassege. Lean bargguid beassan doaimmahit, main orui ja ain orru ávki. Muittán ahte vaikko ledjen mánná, de ipmirdin ahte mii sámit dat leimmet buot vuolemusas servodagas.

FATNASIS

Magga muitá go lei fatnasiin davás boahtime, go lei geargan joatkkaskuvllain lulde. Dan áigge lei sus álo gákti, ja nu oahpasnuvaige vuoras bárain, geat bovdiiga su fatnasa buoremus beavdái borrat. Nu Magga bođii šihtton áigái boradanbáikái, muhto bissehuvvui uvssas. – Eat láve sápmelaččaid vuosttašklássii luoitit, lohká son gii uvssa fákte. Jur de boahtá dat vuorasbárra, geat leaba bovden su, dasa.

– Bessen sisa, muhto ii hal das lean nu somá čohkkát, go dihten ahte eai lean háliidan mu dohko. Go fanas gáddái bođii Ákšovuonas Finnmárkkus njealji-viđa-áigge iđđes manai son gáddái. Son jearrá áidna olbmos gáttis ahte goas busse manná?

– Jaha «pussen». Gal dien olbmás goit dáidá ruhta doarvái «troššiin» vuojistit? logai dievdu. Ja nu son seahkidii diibmobealáža. Ja de dadjá: - Gula mes, «pussen» dat gal manai diibmobeale áigi.

OĐĐA ÁIGGÁŽAT

Diekkár fearániid, maid Magga muitala, leat ollugat vásihan gitta dáláš áiggiide. Gitta 80-logu rádjái eai dohkken guovdageaidnulaččat eai vel iežaset báikki hotelliige, go máhkaš gápmagat, gálssohat ja bittut borggistit. Beakkán dáiddár, Iver Jåks (gii jámii 2007s) lei Guovdageainnus finiheame. De son jurdila ahte gal son hoteallas fitná borraleame. Muhto son gildui, go lei gákti badjelis.

– Eat hal mii diehtán ahte Juks, Joks, Joik dehe mii hal leaččai namma, ii lean guovdageaidnulaš, čilgejedje hoteallanjunnožat Altapostenii maŋŋil dasago eai lean su luoitán sisa.

Ollu diet lea rievdan dál. Datgo sámit dál servet Grand Prixai nu go earát ja ahte Riddu Riđđu lágiiduvvo Gáivuonas Romssas, leat dakkár dáhpáhusat, mat illudahttet Makka dáláš dáhpáhusain.

– Dáččat ja rivgut leat nu váibmoláđis olbmot ahte sis jur váibmu bávččaga, go muitala sidjiide movt sin máttut sámiiguin leat dološáigge láhtten. Muhto eai sii dasa maidege veaje. Ii dat leatge jur riektage sin sivahit dakkáriid ovddas maid ieža eai leat dahkan.

STUORA GIŽŽU

Álaheajostuimmiid áigge lei Ole Heandarat Magga dat gii jođihii šiehtadallamiid Norgga eiseválddiiguin. Nu son lei áŋggirdeddjiid ja ráđđehusa gaskaoapmin.

– Vuosttaš nealgudeami gal anán ain hui juonalaš dahkun. Sápmelaččaid dilli dien áigge lei nu eahpečielggas ahte ii lean dáidit mihkkege dáhpáhuvvat guhkes áigái, ii livčče veadjit ii goassege, jos nealgudeaddjit eai lean dahkat dan máid dahke. Nealgudeapmi dat lei mii dagahii ahte ráđđehus álggii guldalit sámiid ja šiehtadallat minguin, dadjá Magga.

Magga muitala muđui ministara birra, gii livkkihii helikopteriin guovllu badjel, mii galggai čázevuollái. Girdima maŋŋel dieđihii áviissaide ahte «ii oaidnán ii bohccuid, iige sápmelaččaid guovllus.» Nu su mielas dulvadeapmi ii oba sáhttánge leat mihkkege váttisvuođaid. Dan háve Magga gal ribahii veahá suhtihit. Son dieđihii ráđđehussii čielga sániiguin ahte ii leat vuogas sáddet stádaráđiid davás hárdin dihte olbmuid vel eanet.

– Dal galget stádaráđit Oslos orrut ja doallat njálmmi. Dan mun dadjen, lohká Magga.

OĐĐA GIŽŽU

Daidda, geat oaivvildežžet ahte rievtti mielde galggašii dáččaid vuoigatvuođaid čielggadit Sámis, iige nuppeládje, dadjá son dan: – Eat sáhte, eatge hálit Norgga stádas eret beassat. Dat mii maid lea čielggas lea ahte dat gáibidivččii eanetgo moadde nealgudeami. Jáhkkit ain davviriikaid stivrenvuogi máilmmi buoremussan.

Jáhkatgo Sámedikki sáhttit heaittihuvvot?

– De dasa in jáhke. Eará lea maid ahte in jáhke dáláš olbmuid seamma gierdevažžan, jos diekkárat dáhpáhuvaše.

Áittatgo don dal?

– Dan in gal daga. Muhto olbmot leat oahppan organiserema ja movt demokráhtalaš kánalaid bokte galgá birget.

Leago Sámediggi eahpedemokráhtalaš orgána, nu go Ovddádusbellodat oaivvilda?

– Na, dan dat ii leat gal. De hal eai dáidde demokratiijadoahpaga ollásit ipmirdan. Gaskariikkalaččat lea dábálaš addit unnitlohkui válddi áššiin, mat leat earenomáš deatálaččat justte sidjiide, seammásgo buot eará áššiin ain eanetlohku mearrida. Ovdal Sámedikki eai diehtán Norgga eiseválddit máid sápmelaččat oaivvildit. Go sápmelaččat dál demokráhtalaččat válljejit áirasiid Sámediggái, de dihtet dáččat min oaivila.

Guđe muttos livččiimet NSR haga?

– NSR haga ii lean Sámedikkis, iige eará sámi doaimmain šaddat mihkkege. Dat gal lea čielggas.


Loga eanet NSR politihka birra min válgaprográmmas

Geahča Ole Heandaraga YouTube:s

Eanet govat Ole Henrik Maggas

NSR presideantaevttohas 2009





Kommenter denne artikkelen   
NSR medias
Evttoha ásahit priváhtaskuvllaid
Presideanta lea vuollánan
NSR ovddida otne eahpeluohttamuša
NSR ii arvan árvalit eahppeluohttámuša...
Olli ferte čilget oaiviliiddis

 

Maŋimuš kommentárat artihkkalaiidda

NSRs historie
  • Bokep Online Fardad
  • På tide å oppdatere?
Berrejit ásahit studeantastipeandda
  • 55nl
Duhtavaš go sámegielstipeanda lea lassánan
  • cuhRbaCCgbGvKR
  • Tøffa govva!

Norgga Sámiid Riikkasearvi
Norske Samers Riksforbund

Poastboksa 173 - 9521 GUOVDAGEAIDNU
Tlf.: +47 78 48 69 55  * Fax: +47 78 48 69 88 *
nsr(a)nsr.no
Mobil: +47 988 50 273 - Org.nr: 971 481 463

Hápmen: Samipress Medietjenester
Siidovuogádat:
Interkodex A/S