Álggii márkanbáikkis. –Gáivuonas ii oahppan sámegiela, nu álki lei dat, dadjá Pedersen, ja bidjá gieđaid ruossalassii. –Dalle go mii álggaheimmet Sámi Nuoraidsearvvi, gákcilogilogu loahpageahčen, lei dearvvašvuođa- ja heaggavárra. Nu garas lei heahpu. Nuorravuođaáiggiid beroštuvvagođii Pedersen sámepolitihkkii, ja lei okta dain vuostamuččain márkanbáikkis guhte rekonstruerii ja geavahišgođii mearrasámegávtti. Son šattai sámi ámadeadju gean buohkat dihte Davvi-Romssas ja vásihii sihke goddináitagiid ja fallehemiid.
– Lei veadjetmeahttun mannat olgobáikái, dadjá son. Muhto áššit rivde. Dahje lea eanet riekta dadjat; olbmot. –Ovtta sámečoahkimis ledje álggos 20 olbmo geain lei gákti, ja de ledje 100. Maŋážassii heittiimet lohkamis. Ollu dáhpáhuvai hui johtilit, dadjá son. Dat lei dat rievdan.
Márkanbáiki, máilbmi, ja gávpot
Pedersen guđii márkanbáikki, áigá, ja lea oaidnán máilmmi rievdama orkestersajis. Son lei Berlinas dan erenomáš ija gaskal skábmamánu ovccát ja logát beaivvi guoktelogi jagi áigi, go muvra gahčai. –Mus lea oasáš muvrras ruovttus, dadjá son. –Mun dieđán dat lea albma go čuolastin dan luovus ieš. Ja dál lea son Romssas. Ásaiduvvan eamidiin ja guvttiin mánáin. Sámi stuorra deaivvadanbáiki davvin, evttohassan bajimuččas listtus Gáisi válgabiires. –Sullii bealli válgabiire jienastedjiin orrot dáppe. –Ahte mii leat gávpotsápmelaččat lea juoga maid mii fertet oažžut oidnosiid, ja Romsa lea eamiálbmotgávpot. Danne fertet mii ráhkadit sámi deaivvadanbáikki. Sámi guovddáža, gos mii sáhttit deaivvadit ja vuorohit min iežamet áššiid. Ja de lea bajásšaddama birra ges, ja oahpahusa.
Dáhttu rievdadit
Sámi skuvllamánát eai oačču seamma ollu oahppodiimmuid danne go sis lea sámegieloahpahus eaŋgalasgiela diimmuin. –Lea čielggas ahte dat ráddje sin vejolašvuođaid eallimis go eai oačču doarvái buori oahpaheami daid vuođolaš fágain. Sámegieloahpahus ii galgga heađuštit eará fágaid, dadjá politihkkár guhte áinnas dáhttu rievdademiid dáhkat, ja gii maid lea rámis dainna maid NSR lea olahan, dássážii. –Ollu lea dáhpáhuvvan Riddu Riđđu bokte, ja dan álmmolaš digáštallama dihte.
Odne vulget olbmot gávpogis Gáivutnii eamiálbmotfestiválii oahppat eanet, ja mu mánát bajásšaddet ja sii leat rápmásat iežaset kultuvrra ektui. Mu bárdni manná čierastallanluohkái, sámegahpir oaivvis. Lea sápmelaš, ii leat goassige leamaš nu árvvosatnojuvvon go dál. Maiddá Romssas. Muhto lea boisbotneheami dehálaš sihkarastit kvalitehta ja oadjebasvuođa sámi mánáide skuvllain ja mánáidgárddiin. Dan eai oačču dál.
Gii lea Geir Tommy Pedersen?
Riegádan: 03.10.1964 Ráissás.
Bajásšaddan: Gáivuonas davvi-Romssas. Orru dál Romssas.
Siviilaseahtu: Náitalan, guokte máná.
Sámesearvi: Miellahttu Romssa Sámi Searvvis.
Válljejuvvon Sámediggái: Sámediggeáirras 1993-2005. Leamaš unna “vuoiŋŋastanbottuš” ovtta áigodaga.
Virgi: Iešdoaibmi.
Duogáš: Politihkkálaš ráđđeaddi Sámedikkis, Sámeráđi jođiheaddji, NSR-jođiheaddji, Gáivuona NSR jođiheaddji, Gáivuona sámenuoraidsearvvi jođiheaddji, stivrrajođiheaddji ja festiválahoavda Riddu Riđus, stivrralahttu Indigenous peoples secretariat ja miellahttu Forum for urfolksspørsmål i bistanden jna. Romssa Universitehtas gazzan oahppu: Fiskerikandidatstudie ved Fiskerihøgskolen.
Eará beroštumit: Bivdo ja guolásteapmi, olgoáibmodoaimmat ja vázzit várrečohkaide. Mátkostit sihke riikka siskkobealde ja olgoriikkii, ja paragliding. Riddu Riđđu searvvi stivrrajođiheaddji.
Loga eanet NSR politihka birra min válgaprográmmas
23 čuoggá Gáissi válgabirii
Leat go oaidnán Geir Tommy YouTube:s?
Geahča eanet govaid Geir Tommy Pedersenis
På norsk/dárogillii
Kommenter denne artikkelen