Mii lea du buoremus geassemuitu?
Mu buoremus geassemuittut leat mánnávuođa rájes Sáččás, go olles bearaš páhkkii lávkka ja dollii vácci várrái. Láviimet máŋga beaivvi jávkat ja mis lei fásta tealtásadji muhtin jávregáttis. Beaivet kiikiimet bohccuid, eahkedis ges basiimet rávdduid dolas. Mu mánnávuođaustit ge lávii min fárus. Moai oruime seamma tealttás, ja dat dieđusge mielddisbuvttii ahte dáikiime ja skužisteimme ijaid. Ii han das lean mearri man guhkká beasaime gohccit go leimmet váris. In ge mun oba muitte ge ahte doppe lei goassige heajos dálki, dušše gaskaijabeaivvadat (ja ollu čurrogat). Dieđusge ledje gal heajos dálkkit ge, muhto dat eai leat muitui darvánan.
Maid leat plánen geasseluomus hommát?
Mii áigut álggogeahčen suoidnemánus vuolgit máttás ja gallestallat skihpáriid Drøbakas, Tjømes ja Mysenis. Dasto mii vuolgit 4-beaivve mátkái Prahai. Muđuid mii gal áigut geasi leat ruovttus Sáččás.
Geasa attášit čuoikačuggestaga?
Buohkaide geat eai leat vuoiggalaččat ja geat vealahit earáid. Dasa lassin ánssáša Olav Gunnar Ballo ja su láganat máŋga čuggestagaid.
Makkár geassemuittu háliidivččet vajáldahttit?
Dan geasi mii ii bistán eará go sullii diibmobeali. Earret dien diibmobeali de arvvii njuolgot juohke áidna beaivve. Fáhkka lei juo skápma, ja mus ii lean oba geassedovdu leamašan ge. Dat gal lei hui váivi.
Maid don áinnas borat ja jugat geassebáhkkan?
Mun lean hirbmat váibmil juohke lágan mearrabibmui, ja dasa jugan njálgga goike vilgesviinna. Ferten maid namuhit váras eananmurjjiid lávccain.
Makkár musihkka addá dutnje geassedovddu?
Geahppa pop ja rock`n roll.
Maid čájehivččet turisttaide geat fitnet du ruovttubáikkis?
De gal fertešin čájehit “Husøya” ja “Bøvær” nammasaš báikkiid. Husøyas lea dakkár unna vuogas kafea man namma lea «Skarvsteien». Dat lea várdosis báikkis gos beasat vuona geahččat boradettiin njálgga ruovtturáhkaduvvon gáhkuid.
Mii lea du geasseparadiijás?
Sáččá. Doppe gávdnojit vaikke makkár vejolašvuođat jus liiko várrái mannat, guliid bivdit vuonas dahje dušše fiervás dolastallat dan botta go gaskaijabeaivváš báitá.
Gean válddášit fárrui luomejeaggái?
Áhččán. Son lea viššalis luomečoaggi, ja munnos láve hui hearvái go vánddardetne fárrolaga.
Maid barggašit jus beasašit kulturministtarin ovtta beaivái?
De gal rabašin ruhtaburssa! Mun ledjen duppalastit sámi kulturbušeahta. Ledjen juolludit ruđaid sámi teáhtervistti huksemii, gárvvistit buot sámi kulturviesuid, juolludit seamma ollu ruđa sámi oahpponeavvuide go dárogielat oahpponeavvuide (de ii lean Jørn Are dárbbašit sáddet boares girjjiid sámi ohppiide). Dasto juolludivččen ruđaid smávit ja stuorát kulturarenaide mánáid várás, váikkuhit nu ahte tv-kanálat Norggas sáddejit eanet sámi ođđasiid ja sámi mánáidprográmmaid. Kulturministtarin mun gal geavahivččen eanet ruđaid go varra berrešin, muhto doaimmat goit leat buorit!
Gean válddášit fárrui ávdin sullui?
Iežan elošteaddji. Munno árgabeivviin lea nu hušša, nu ahte ávdin sullos beasašeimme buori láhkai vuoiŋŋastit.
Gii ánssáša rámi?
Ole Henrik Magga ja Karsten Smith. Soai leaba goappátge láhkai bargan mearehis ollu sámi álbmoga ovddas.
Mii botkehivčče du luomostallama?
Ii báljo mihkkege.
Geasselohkamuš?
Juoga maid Stieg Larsson lea čállán.
Man haga it birge luomus?
Buorre girji, russolassánit ja mu bearaš.
Kommenter denne artikkelen