Dát leat dehálaš áššit maiddái sápmelaččaide. Goit eai leat atnán vearan bovdet Sámedikkiid searvat dáid čoahkkimiidda, šálloša Retter.
Sámi álbmot oktasaččat
Ministarat ja alla hearrát guhkkin doppe lulde leat vissa vajálduhttán ahte sámi ealáhusat leat deháleamos geavaheaddjit daid guovlluin man čađa sii leat aiddo mátkkoštan. Ja sihke Norga, Ruoŧŧa ja Suopma leat vajálduhttán mii sis lea oktasaččat: sámi álbmot.
Ain badjelgehččojuvvojit
Dan ahte eai lean sámi ovddasteaddjit dáid čoahkkimiin speadjalastá otná dili oalle bures. Sámit ain ge badjelgehččojuvvot proseassan mat gusket min guovlluid ovdáneapmái. Lea suorggahahtti ahte sámiid ovddasteaddjit eai bovdejuvvo fárrui čoahkkimiidda mat leat dehálaččat min guovlluid ovddidan proseassaide davvin. Dát muitala gal viehka ollu ain badjelgeahččama birra, čujuha Retter ja jearrá:
Galgat go luohtit dasa ahte konsultašuvnnat minerálalága birra ja eará dehálaš áššiin šaddet duohta konsultašuvdnan go eiseválddit eai muđui oru muitimin sámiid ovddasteddjiid bovdet dehálaš proseassaide buktit min oainnuid ovdán?
Oasálastin oassin iešmearrideamis
Dál lea gal áigi ahte eiseválddit ollásit bovdejit sámiid ovddasteddjiid fárrui buot proseassaide mat gusket min guovlluide ja daid ovdáneapmái, muđui leat sii rihkkumin internašunála dohkkehuvvon prinsihpaid aiddo justa mii guoská oassálastimii. Galggašii lunddolaš ÁLO bovdet Sámedikkit mielde - vuoi mii ieža beasašeimmet válljet masa searvat ja masa bidjat návccaid.
Dat han maid lea oassi ieš mearrideamis, deattuha Retter.
Berrejit dohkkehit sámekonvenšuvnna
Oassin davviriikkaid lihkostuvvamis berrešii leat soabalašvuohta álbmotčearddaid gaskkas, ja dan sáhttá earret eará olahit Sámedikkiid bokte. Jus davviriikkaid stáhtat ledje dohkkehit davviriikkalaš sámekonvenšuvnna, de livčče sis duođaid juoga mainna ledje sáhttit čevllohallat riikkaidgaskasaččat. Dáinna ledje sáhttit movttiidahttit ja hástalit eará ge stáhtaid geain leat eamiálbmogat ja unnitlogučearddat, ja nu sáhtašii fátmmastit ovttadássásašvuođa, gulahallama ja solidaritehta davviguovllupolitihkas.
Ávžžuhus Fredrikii, Jensii ja Matii lea: čáhkkejehket saji sápmelaččaide, sihke din dehálaš čoahkkimiin, muhto maiddái dan bokte ahte dohkkehehpet Davviriikkalaš Sámekonvenšuvnna. Dahkket davviriikkalaš eamiálbmotpolitihka eksportagálvun seamma dásis go davviriikkalaš dásseárvopolitihkka ja davviriikkalaš ekonomalaš modealla, cealká sámediggeáirras Gunn-Britt Retter (NSR) vel loahpas.
Kommenter denne artikkelen