Sámi ovddasteaddjit váilot bargojoavkkus
- Vuosttaš maid NSR lea kommenten lea go eai leat sámi ovddasteaddjit bargojoavkkus mii lea ráhkadan dán raportta. Justis- ja politidepartemeanta nammadii bargojoavkku 2004. Norgga Sámiid Riikkasearvvi dieđuid mielde eai leat leamaš sápmelaš ovddasteaddjit mielde bargojoavkkus, eai sámi fágajoavkkut eaige sámi geavaheaddjit. Mii sállošit dán, danne go dát fáddá lea erenoamáš miellagiddevaš sámegiela geavaheami ektui ráŋggáštusproseassain Norggas - ja maiddái dakkár fáddá mii gullá sámiid riektesihkarvuhtii, cealká Norgga Sámiid Riikkasearvvi politihkalaš nubbejođiheaddji Trond Are Anti.

Okta eamiálbmot Norggas
Sápmelaččatge galget vásihit ahte ráŋggáštusproseassa lea vuoiggalaš. Oalle imaš go sápmelaččat eai leat mielde bargojoavkkus. Mandáhtas lea deattuhuvvon ahte bargojoavku galgá: ”árvvoštallat man muddui juohkehačča riektesihkarvuohta váldojuvvo vuhtii dálá dulkanammadeami ja dulkageavaheami njuolggadusaid mielde, sihke áššiid suokkardettiin ja rievttis. Dás lea maid sáhka sápmelaččaid dulkadárbbus, nuppiid eamiálbmogiid dulkomis ja seavagiela dulkomis”. Min mielas ii oro leamen áibbaš čielggas geat nuppiid eamiálbmogat leat. Min dieđuid mielde lea dušše okta álbmot mii dál definerejuvvo eamiálbmogin Norggas.

Fágabargit dárbbašuvvojit
Máŋgii daddjojuvvo ahte fágaolbmot váilojit (giddagasbargit, sámegielat doaktárat ja nu ain viidáseappot) ja dat geavahuvvo ággan manne sápmelaččat giddagasain eai oaččo doarvái buori fálaldaga. Norgga Sámiid Riikkasearvvi mielas dát orru leamen oalle duođalaš áššečuolbma. Eiseválddiin lea ovddasvástádus láhčit diliid ja fertejit váldit ovddastvástadusa duođas. Fágaolbmuid sáhttá oažžut jos jámma buorida gelbbolašvuođa ja čađaha konkrehta doaimmaid. Justis- ja politiijadepartemeanta čállá reivves 28.11.2007 ahte šálloša go olbmot eai beasa geavahit sámegiela. Sii namuhit rekrutterenhástalusaid. Norgga Sámiid Riikkasearvvi mielas lea miellagiddevaš go KRUS (Kriminálafuola oahpahusguovddáš) áigu čađahit lávdaduvvon giddagasoahpu Åna ja Ravneberget giddagasain 2008.

Giddagasoahpahus Sis-Finnmárkui
Muhto vaikko lávdaduvvojit guokte giddagasoahpahusa, de eai dáidde dan dihte šaddat doarvái sámegielat bargit. Norgga Sámiid Riikkasearvvi mielas galggašii leat lávdaduvvon oahpahus mii sierra vuogi mielde lea heivehuvvon sámi studeanttaide, ja čađahuvvo juogo Romssa dahje Čáhcesullo giddagasas. Min mielas dat livččii buorre strategiija mii lasihivččii sámegielat bargit ja buoridivččii vejolašvuođaid geavahit sámegiela giddagasain. Departemeanta namuha reivvestis ahte sii ”dáidet boahtteáiggis vuoruhit dákkáraš oahpu” goas nu boahtteáiggis.

Sámegieldulkkaid gelbbolašvuođa loktet
Hástalus lea dieđusge maid gávdnat doarvái sámegieldulkkaid. Norgga Sámiid Riikkasearvi lea reivvestis Searvadahttin- ja girjáivuođadirektoráhttii 2006 čilgen ahte sámegieldulkkaide galggašii ráhkadit guovttegielatvuođageahččaleami. Mii leat earret eará ávžžuhan ahte ráhkaduvvojit guovttegielatvuođageahččaleamit, gohčoduvvon ToSPoT geahččaleamit. Norgga Sámiid Riikkasearvi oaivvilda ahte dulkagelbbolašvuođa galggašii formaliseret vai sihkkarastá buori dási dulkomis. Min mielas dát livččii buorre sámegillii ja sámegielagiidda guhkit áiggi vuollái. Eiseválddit leat maŋemus jagiid kvalitehtasihkkarastán dulkoma Norggas, go lea sáhka buot olgoriikkagielain mat dulkojuvvojit Norggas dáid áiggiid, muhto ii leat doarvái deattuhuvvon ahte dás lea sáhka sámegielas maid. Norgga Sámiid Riikkasearvi čálii reivve danne go mii oaivvildit ahte sámegiella ferte leat mielde dán barggus. Mii leat ilus go našunála dulkaregistaris dál leat golbma sámegieldulkka (davvisámegieldulkka). Go lea bisson ToSPoT geahččaleami, de beassá registreret Našunála dulkaregistarii. Dasa sáhttá maid čállit lea go dulkaoahppu alddis. Muhto mii oaidnit ahte ferte lágidit dulkaoahpahusa dávjjibut jos sámelága galgá sáhttit čuovvut.

Sámi allaskuvla galggašii lágidit kurssaid sámi dulkkaide. Dakker kurssat mat addet oahppočuoggáid. Imaš lea go Sámi allaskuvllas lea ovddasvástádus ruhtadit dákkár doaimmaid ieš. Ruhta galggašii juolluduvvot dáidda bargguide ja dat galggašedje leat oassin systemáhtalaš barggus mii bargojuvvo vai mis livčče buorit sámegielat dulkkat. Guovddáš eiseválddit galggašedje ruhtadit dákkár doaimmaid dás duohko.

Konkrehta kommentárat ja evttohusat:

• Bargojoavku namuha raportta 9. kapihttalis ahte Sámelága 3. kapihttala vuoigatvuođat ja duopmostuollolága §136a vuoigatvuođat eai dáidde leat doarvái oahppásat olbmuide. Norgga Sámiid Riikkasearvvi mielas galggašii muitalit dáid vuoigatvuođaid sápmelaččaide ja daidda ásahusaide geain lea geatnegasvuohta doahttalit paragráfaid. Diehtojuohkinbargu galggašii čađahuvvot, ja Justis- ja politiijadepartemeanta galggašii dan čađahit ovttasráđiid Sámedikkiin ja Sis-Finnmárkku diggegottiin ja eará ásahusaiguin geat máhttet diehtojuohkinbargguid.
• Jos sámeláhka § 3-4 nuppi lađas ja nr. 4 ja 5 rievdaduvvo dan láhkai ahte dikki ovdaolmmoš sáhttá mearridit doallat šiehtadallamiid sámegillii ja čállit riektegirjji sámegillii, de dat livččii buorre Norgga Sámiid Riikkasearvvi mielas livččii buorre. Raporttas čujuhuvvo dasa go Gielda- ja guovludepartemeanta galgá čađahit Sámelága rievdadanbargguid. Norgga Sámiid Riikkasearvi oaivvilda ahte livččii lunddolaš ahte Justis- ja politiijadeparteameanta dárkkista dáid áššiid ovttas GGDain. 
• Sis-Finnmárkku diggegoddi dáida šaddat spesiálduopmostuollu áššiin main lea sámi sidoallu, nu goit smiehttá bargojoavku. Bargojoavkku mielas dát lea váttis gažaldat. Norgga Sámiid Riikkasearvvi mielas lea hui dehálaš gažaldat, muhto dan lea váttis albmaláhkái digáštallat jos áigu sámelága rievdadit. Norgga Sámiid Riikkasearvi gal áinnas ságastallá dán ášši birra.

Norgga Sámiid Riikkasearvi lea dán gulaskuddamis sierra láhkái čujuhan dáiddá áššiide:

• Bargojoavkkuin galgá leat sámi ovddasteaddji
• KRUS álggaha oahpahusa ovttas giddagasain, ja oččoda oahpahussii sápmelaš ohcciid, lávdaluvvon Čáhcesullui dahje Romsii. Oahpahus galggašii oahpahit sámi giddagasbargiid
• Kriminálafuollu ráhkada ovttasbargosoahpamuša oahpahusásahusaiguin mat oahpahit sámi dearvvašvuođabargiid ja doaktáriid ja buohccedivššáriid, ja oččoda šiehtadusaid mat attášedje sámegielat dearvvašvuođabálvalusaid giddagasain Norggas
• Sámi sisdoallu lasihuvvo profešuvdnaoahpahusaide, ja sámegiella ja sámi kultuvra oahpahuvvo dáin oahpuin
• Systemáhtalaččat oččodit eambbo sámi dulkkaid, ja eiseválddit ruhtadit dulkaoahpu Sámi allaskuvllas guhkit áiggi vuollái
• Sámi dulkkaid oččodit Tolkeportalen nammasaš dulkabáikái, ja kvalifiseregoahtit maiddái lullisámi ja julevsámi dulkkaid
• Inderøy, Ofuohta, Runášši ja Davvi-Romssa diggegottit ja politiijaguovllut, soabadallanlávdegottit ja giddagasat main leat sápmelaččat ožžot dieđuid das makkár geatnegasvuođat sis leat sámelága §3-4 olis, danne go sámi giellahálddašanguovlu viididuvvo
• Sámi juridihkalaš terminologiija bargu joatká ja viididuvvo. Lullisámi ja julevsámi doahpagat váldojuvvojit mielde
• Ovttaskas vuoigatvuohta geavahit sámegiela riektevuogádagas nannejuvvo dábálaččat nu ahte sápmelaččat ožžot dán vuoigatvuođa sorjákeahttá gos orrot ja hupmet go lulli-, julev- vai dávvisámegiela

Olles rapporta dárogillii Ráđđehusa neahttasiidduin

Gulahallanolmmoš:
Trond Are Anti, mobil 40045518

Denne artikkelen på norsk