Hilde Nyvoll (BB) jearrá maid seammá aviisačállosis dárbbašit go museabargit buori gelbbolašvuođa museabarggus. Orru leamen oalle imaš go Sámedikki ráđđelahttu sihke signalisere ahte ii váldde sámi historjjá duođas, iige váldde sámi kulturárbbi vurkkodeami ja hálddašeami duođas.
Oaiveskálžžut ruovttoluotta
Sápmelaččat leat gáibidan oažžut oaiveskálžžuid ruovttoluotta Finnmárkui danne go oaiveskálžžut leat boahtán Finnmárkkus. Sápmelaččat lea dán láhkái gáibidan danne go olbmobázahusaiguin galgá láhttet bures, ja eandalit danne go dat leat diekkár vugiin šaddan Osloi. Dát ášši lea sevdnjes dáruiduhttináiggi bázahus ja dan áigge ii lean dutkanetihkka obanassiige.
Dáruiduhttinpolitihka heahpadis dahkku
Anatomiija instituhtta čohkkii sámi dákterikkiid 1930-logus ja fitne rievideamen sámi hávddiid dáruiduhttima namas. Sii goivo hávddiid rabas ja dolvo bázahusaid vai besset dutkat. NSR mielas dát lea Norgga dutkanhistorjjá heahpananášši.
Mun jáhkán ráđđelahttu Hilde Nyvoll diehtá movt oaiveskálžžut šadde Anatomiija instituhta geallárii. Son aŋkke orru oaivvildeamen ahte dat ožžot orrut doppe, ja dan láhkái orru Bargiidbellodat dohkkeheamen dutkiid bargovuogi sámi guovlluin, vaikko dákkár ávnnasčohkken sihke lei, ja lea, lobiheapmi. Nyvoll cealkámušaid olis dulkon dán ášši nu ahte dutkan lei rasisttalaš.
Máttut hávddit rieviduvvon
NSR lea ášši historjjá geažil álo čielgasit oaivvildan ahte sámi dákteriggebázahusat galget ruovttoluotta Finnmárkui árvosaš ja buori vuogi mielde. Mii galgat atnit árvvus sin geat vásihedje ahte sin máttuid hávddit rieviduvvojedje. Mii oaivvildit eahpeehtalažžan dutkat dakkár ávdnasiid mat leat vižžojuvvon lobihemit. Jos ávnnas lea lobihemit vižžojuvvon, de galgá smiehttat dan go lea sáhka ávdnasiid geavaheamis. Danne mii oaivvildit ahte sámi dákterikkit eai galgga báhcit museaide, muhto buktojuvvot ruovttoluotta Finnmárkui ja hávdáduvvot ođđasit.
Govttolaš gelbbolašvuođa gáibidit
Mun ferten maid kommenteret Nyvolla go jearrá fertebat gáibidit alla gelbbolašvuođagáibádusaid dain olbmuin geat galget vuhtii váldit ja hálddašit sámi historjjá museain. Dieđusge galgá sámi historjjá vuhtii váldit ja hálddašit govttolaš vuogi mielde, nugojuo dáčča historjjá vuhtii váldá ja hálddaša. Jos sámi museat galggažedje nagodit bargat dehálaš bargguset ja hálddašit ja gaskkustit min kulturárbbi, de mii dárbbašit bargiid geat máhttet ja geain lea gelbbolašvuohta dán suorggis.
Sámediggeáirras Randi A. Skum, Norgga Sámiid Riikkasearvi
Denne artikkelen på norsk
Kommenter denne artikkelen