RSS-feed

Velg språk!

Aili Keskitalo dearvvahansárdni eamiálbmogiid riikkaidgaskasaš polárajahkái
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo (NSR) váldii sámediggeáirasiid mielde Kárášjogas Guovdageidnui rahpat Eamiálbmogiid riikkaidgaskasaš polárajagi guovvamánu 14. b. 2007. Aili Keskitalo dearvvahansártni logat dás.

Almmuhuvvon: 15.02.2007

Čoahkkinjođiheaddji, ráhkis olbmot!

Sámiid beales Norggas sávan buresboahtima Sápmái ja Guovdageidnui eamiálbmogiid riikkaid­gaskasaš polárajagi rahpamii. Guovdageaidnu lea šaddan sámi dutkama ja alit oahpu váldobáikin. Guovdageaidnu lea ahtanuššamin sámi máhtolašvuođabuvttadeami guovddážin. Dat go riikkaid­gaskasaš polárajahki váikkuha dán lágan ahtanuššama čalmmustemiid oktavuođas, nugo dát lea ja go stuorát dutkanprošeavttat maiddái biddjojuvvojit ásahusaide dáppe, lea riekta ja buorre. Dát čájeha ođđa dihtomielalašvuođa ja dáhtu hukset kapasitehta eamiálbmotservodagas.

Dál leat 125 jagi vássán vuosttaš riikkaidgaskasaš polárajagi rájes. Guovdageaidnu lei dalle ge okta daid dutkanprošeavttaid guovddážin. Sophus Tromholt orui dáppe ja dutkkai guovssahasa. Su rahčamuša bokte leat mii ožžon dieđuid guovssahasa lihkademiid birra. Mun ii jáhke ahte Tromholt livčče sáhttán orrut ja bargat dáppe dalle jus son ii livčče maiddái ávkkástallan dainna árbevirolaš máhtuin, mii sápmelaččain lei luonddu, resurssaid ja eatnadaga geavaheami birra.

1882s ja 1932s ledje earálágan áiggit go dál, dalle go dat nubbi riikkaidgaskasaš polárajahki dollo­juvvui. Mii eamiálbmogat leat fas oažžugoahtán instrumeanttaid maiguin stivret min servodaga ja ahta­nuššama. Dát ii leat boahtán nuvttá, ja ollu bargu lea dagakeahttá. Seammás rievdá eallin­vuođđu ja servodat johtileappot ja mealgat viidábut go goassige ovdal. Dát bidjá stuorra gáibádusaid máhtolaš­vuođa, kapasitehta ja válddi ektui, vai duođas sáhttit váikkuhit min eallindili. Go galgat plánet boahtte­áiggi, de fertet mii sihke áddet dálááiggi ja rievdadusaid mat čuhcet midjiide. Min polára guovlluide váikkuhit dál historjjá stuorámus rievdadusat eanet go goassige ovdal, resursa­ávkkástalla­miid, dálkkádatrievdamiid ja teknologalaš ođđahutkosiid dási ja hámi oktavuođas.

Mii dat dáppe vuohttit dálkkádatrievdamiid ovddimusat. Alit gaskamearálaš temperatuvra ja ođđa teknologiija beroštuhttá stáhta ja petroleaindustriija lasihit doaimmaideaset árbevirolaš eamiálbmotguovlluin Árktisas. Danne lea ballamis ahte eamiálbmogat vuoittahallet stuorrát sihke dan geažil go luondduvuođus rievdá ja dan geažil go stuorra industriija­beroštusat bahkkejit sisa min eallinvuđđosii. Ná ii dárbbaš dáhpáhuvvat. Muhto dalle fertet mii go leat eamiálbmot oažžut fámu ja válddi mearridit mii galgá dahkkojuvvot polára guovllui­neamet, ja rivttes válljemat gáibidit máhtu. Mis ferte earret eará leat máhttu das mo mii galgat deaivvadit rievdadusaiguin ja mo mii heivehit iežamet daidda rievdadusaide, ja das guđe guovllut ja doaimmat leat rašit. Danne mii dárbbašit duođaštusaid eamiálbmogiid árbevirolaš máhtu birra nu ahte sáhttit gávdnat ođđa heivehan­strategiijaid. Mun dieđán ahte dutkanásahusat dáppe Guovdageainnus, deattuhit Ealát-prošeavttas, mii lea okta polárajagi stuorámus dutkanprošeavttain, deaŧalažžan juste árbevirolaš máhtolašvuođa heivehanstrategiijaid vuođđun boazodoalus dálkkádatrievdamiid čuovusin. Dát lea gelddolaš bargu. Sámedikki riikkaidgaskasaš dieđáhusas, “Hástalusat eamiálbmogiid boahtte­áiggi várás”, lea árbevirolaš sámi máhtu duođašteapmi vuoruhuvvon. Mun dieđán ahte Sámi allaskuvla /Sámi Instituhtta ja sámi dutkanfierpmádat dustejit dán hástalusa. Mun sávan ahte ráđđehus maiddái duste dan ja váikkuha dakkár duođaštanbarggu ollašuhttima. Vuosttažettiin dannego dat lea hui deaŧalaš, dasto dannego Norga lea geatnegahttojuvvon dasa biošláddjivuođakonvenšuvnna vuođul ja loahpas vel dannego dat livččii ráđđehusa iežas davviguovlostrategiija lunddolaš čuovvoleapmi.

Riikkaidgaskasaš polárajahki addá sihke midjiide geat ássat Árktisa lahka, ja didjiide geat ássabehtet lullelebbus, vejolašvuođa oaidnit dáid guovlluid hástalusaid ođđa áddejumiin. Lea dehálaš servodatovdánahttima plánemii, hálddášeapmái ja gozihepmái integreret álgoálbmogiid árbevirolaš máhtu, oahpu ja sin áddejumi mo heivehit iežaset rievdadusaide davviguovlluin.

Lihku bargui eamiálbmogiid riikkaidgaskasaš polárajagiin!

Eamiálbmoiid riikkadgaskasaš polárajahki
Riikkaidgaskasaš polárajahki





Kommenter denne artikkelen   
NSR medias
Evttoha ásahit priváhtaskuvllaid
Presideanta lea vuollánan
NSR ovddida otne eahpeluohttamuša
NSR ii arvan árvalit eahppeluohttámuša...
Olli ferte čilget oaiviliiddis

 

Maŋimuš kommentárat artihkkalaiidda

NSRs historie
  • Bokep Online Fardad
  • På tide å oppdatere?
Berrejit ásahit studeantastipeandda
  • 55nl
Duhtavaš go sámegielstipeanda lea lassánan
  • cuhRbaCCgbGvKR
  • Tøffa govva!

Norgga Sámiid Riikkasearvi
Norske Samers Riksforbund

Poastboksa 173 - 9521 GUOVDAGEAIDNU
Tlf.: +47 78 48 69 55  * Fax: +47 78 48 69 88 *
nsr(a)nsr.no
Mobil: +47 988 50 273 - Org.nr: 971 481 463

Hápmen: Samipress Medietjenester
Siidovuogádat:
Interkodex A/S