RSS-feed

Velg språk!

Utskriftsvennlig versjon NSR jodiheaddji sárdni Sámi álbmotbeaivvi
NSR jodiheaddji Silje Muotka ávvudii Sámi álbmotbeaivvi Álttás, gos son doalai sárdni Álttá sámiid searvvi doaluin Álttá siiddas. Su sárdni sáhtát dás lohkat.

Almmuhuvvon: 07.02.2007

Buorre beaivvi buohkaide.

 

Sámi álbmotbeaivi lea dehálaš beaivi sámiide miehtá Sámi. Mii cájehit ahte mii leat okta álbmot geat orrut njealji stáhtas. Mii leat aitto ávvodišgoahtán álbmotbeaivvi, muhto dat lea dál juo šaddan hui dehálaš beaivi midjiide. Mun lean ilus go mii ráhkadit árbevieruid dán beaivvi. Mun diedán ahte beaivi lea mávssolaš buohkaide, ja várra erenoamáš mávssolaš mánáide.

 

Jurddaš ahte mis lea dákkár feastabeaivvi guovdu dálvvi go buolaš gáská ja beaivi aitto jur lea báitigoahtán – dat lea hirbmat somá. Mis lea aitto leamaš guhkes sevdnjes skábmaáigi ja mu mielas lea hirbmat hávski go dát beaivi lea ivdnás ja ealás beaivi, guovvamánu 6. beaivi. Dakkár beaivi mii symbolisere ahte cuovga, beaivváš ja kultuvra leat máhccán ruovttoluotta sámi servodahkii ma??á go lea leamaš guhkes sevdnjes áigi. Mii coggat gávttiid, geassit leavgga stággui ja ávvudit ivnniiguin, ludiiguin ja lávlagiiguin mat mannet min váimmu sisa.

 

Mis lea maid buorre borramuš. Dat gullá min kultuvrii. Mun diedán ahte Sámis borrojuvvo/návddašuvvo ollu buorre borramuš odne. Mun diedán ahte dát álo lea váttis veaháš cuolbma ja hástalus lágidanlávdegoddái. Dat lea dáhpáhuvvon má?gii ahte lágidanlávdegoddi ii leat rehkenastán ahte bohtet nu ollu olbmot, muhto mun lean hui ilus danne go mun lean má?gga geardde vásihan ahte hui ollu olbmot bohtet juohke sajis, ja vaikko borramuš lea nohkan, de mun lean goittotge illudan ahte danne go lea leamaš váimmolaš buorre sadji buohkaide. Mis berre leat oktasašvuohta dán beaivvi ja mii fertet jurddašit ahte sámi kultuvra lea má?ggalágan. 

 

Jos mun jurddašan veaháš dan birra ahte kultuvra lea má?ggalágan. Dáppe lea leamaš ságastallan rasismma ja árgabeaivvi rasismma birra. Mis leat ovdagáttut, mis buohkain. Dat gullá juohke olbmo referánsarámmái. Ja go olmmoš ballá amas áššiin, de šaddá muhtomin hui ártet. Mun jáhkán nu sáhttá geavvat buohkaiguin. Mun lean ilus go má?ga olbmot hupmet positiivvalaccat sámekultuvrra birra dán ságastallamis. Muhto mun dattetge muittán dan anonyma sápmelaccat buoremus. Son muitalii árgabeaivvi rasismma birra. Son vásiha dan beaivválaccat dáppe Álttás. Son muitalii duohtavuoda nu mo dat lea, ja mun muitájin dan maid mun ieš lean vásihan, go lohken dan artihkkala. Mii fertet gullat. Mii fertet bargat vai mii beassat eret dákkár guottuin. Politihkkárat eai sáhte mearridit ahte árgabeaivvi rasisma galgá jávkat, muhto mii sáhttit nuppástuvvot. Buohkat sáhttet nuppástuvvot. Muhtun olbmot oaivvildit ahte sámi politihkkárat fertejit váldit ovddasvástádusa danne go sápmelaš vásiha dákkár ášši. Mun gal oaivvildan ahte sápmelaccain lea lohpi cealkit iežaset oaivila, nu mo buot eará olbmuin lea dáppe min riikkas. Mis lea cealkinfriddjavuohta ja dat galgá leat. Eat mii sáhte hilgut cealkinfriddjavuoda danne go muhtun olbmot leat ignoránttat.

 

Mis lea aitto leamaš Grand Prix dáppe Álttás. Má?ggas leat illudan go Álttá lea doarvái stuoris beassat lágidit dákkár doaluid ná buori vuogi mielde. Guokte jagi lea Altapostenis leamaš debáhtta Grand Prix sámi osiid birra. Guokte jagi dás ovdal cuiggodii Altapostena árvvoštallii sámi kultuvrra mii oidnui Grand Prixas. Mii leat gullan juste seammalágan debáhtaid sámi šilttaid birra, sámegieloahpahusa birra skuvllas ja sámi leavgga birra. Kritihkka boahtá dakkavide go sámi áššit oidnojit almmolaš arenas. Jurddas, moadde buolvva dás ovdal, de nissonolbmot vásihedje juste seammá ášši – dásseárvu lea juste dan birra ahte nissonolmmoš galgá oidnot servodagas. Dál ii gullo šat kritihkka go nissonolbmot oidnojit servodagas, ja mun doaivvun ahte kritihkka jávohuvvá maiddái go sápmelaccat oidnojit servodagas.

 

Mii leat buorit ránnjážat, ránjjákultuvrrat ja mii náitalit nubbi nuppiin. Mii leat dego vieljat ja oappát ja mii berret dál corget eret negatiivvalaš dovdduid, jos mis leat dakkár dovddut. Mun lean álo oaivvildan ahte ránjját ja báikegottit, sihke kveanat ja dáccat, besset váldit oasi sámevuodas. Olu olbmuin lea sámi náhkkegahpir, goikkehat ja buorre báistebidos ja njálgga liepma - vaikko eai leat sápmelaccat. Mis leat má?ga verdde-árbevierut, muhto mii fertet geahccalit oažžut eambbo vel verddevuoda álbmogiid gaskii.

 

Dál áiggun rámidiit Álttá sámiid searvvi geat leat min bovden deike otne. Sámi servodat dárbbaša á?giris olbmuid nu mo Álttá sámiid searvvi olbmuid. Searvi lea sihke álggahan ja ožžon doarjaga dán hirbmat fiinna sámi mánáidgárdái, mii lea hui mávssolaš sápmelaccaide dáppe Álttás, sihke ollesolbmuide ja mánáide. Eahkediid ja vahkkoloahpaid leat maid aktivitehtat ja doaimmat dáppe. Sámi giellaguovddáš lea aitto ásahuvvon ja sámesearvi ja suohkan leat álggahan sihke giellakurssaid ja duodjekurssaid dáppe, buriin movttain. Mun lean nu rámis ja ledjen imponert go bohten deike siidii ovtta vahkkoloahpa ja deiven olbmuid geat ledje goarrumin gávttiid. Álttá/Fálesnuori gákti lea cáppa gákti ja kurssas ledje válljen fiinna ivniid mat heivejedje gáktái. Guokte nuorra nieidda leigga mielde kurssas ja dat cájeha ahte máhttu fievrriduvvo nuoratgeardái. Barggus lea ávki, ja rahpá váimmu uvssoha vai mii oaidnit sámevuoda nanus ja buorre iešvuohtan dáppe. Duddjot ja bargat kulturbargguid lea deháleabbot go cállit resolušuvnnaid!

 

Sámiin leat guovttelágan vejolašvuodat. Sihke Norggas ja eará riikkain, gos orrot sápmelaccat, leat stuorra erohusat. Dát lea stuorra hástalus go mii galgat cilget otná dili. Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna lea buorre vejolašvuohta bargat juoga dáinna áššiin. Konvenšuvnnas celkojuvvo vejolašvuohta ahte ásahuvvo sámi guovlu riikkarájaid rastá. Norga, Ruota ja Suopma leat meannudeamen konvenšuvnna. Mun doaivvun ja mun sávan ahte konvenšuvdan šaddá dehálaš sámiide njealji stáhtas.

 

Áiggun sierranasat namuhit nuortalaccaid danne go nuortalaccain lea leamaš ollu gillámuš. Sis leat váldojuvvon eret vuoigatvuodat ja sii leat vealahuvvon. Riikkaidgaskasaš servodat lea guhká beroštan nuortalaccaid dilis. Measta 40 jagi dás ovdal, 1969 (ovccinuppelotcuodi guhttalogi-ovccis), de ledje 80 dutki boahtán Sevettijávrái, ovcci riikkas. Sii galge dutkat álbmoga mii lei jávkamin. ON lea jagis 2006 ávžžuhan Norgga konkrehtalaccat ja sierranasat sihkkarastit ahte nuortasápmelaccat suodjaluvvojit ja nannejuvvojit ja ožžot ollislaš olmmošvuoigatvuodaid ja friddavuoda dohkkehit ja árvvus atnit sin sierranaš kultuvrra, historjjá ja eallima. Lea dehálaš ášši go stáhta viimmat lea juolludan ruda stáhtabušeahta bokte hukset duhátjagibáikki - nuortalaccaid musea. Nuortalaccain lea erenoamáš sadji, ja mis lea hoahppu dál occodit riikkarájahis barggu johtui.

 

Sápmelaccaid kultuvrras leat ollu oktavuodat riikkárájaid rastá. Fuolkkit, kultuvra ja ealáhusat leat álo juohtán riikkarájaid rastá. Dát gullá mu kultuvrii maid, sihke dat ahte mii leat gávppašan riikkarájaid rastá ja ahte mii leat dovdan gullevašvuoda olles Davvikalohttii. Rájahisvuohta ja friddjavuohta lea dehálaš árbi midjiide.

 

”Jodi lea buoret go oru” cealká sámi sátnevajas. Sámi kultuvra rievdá olles áiggi, nu go earáge kultuvrrat. Mii geat leat ollesolbmot fertet gierdat oaidnit ahte nuorat cájehit identitehta earaláhkái go mii dagaimet. Muhto mun dattetge jáhkan ahte nuorat maid muitet dan maid sámekonvenšuvdna celkkii 1971 (ovccinuppelotcuodi ciežalogi-ovttas): Mii leat sápmelaccat ja mii áigut bissut sápmelažžan, eat ge leat eambbo árvosažžan eatge unnit árvosažžan go eará álbmogat máilmmis.

 

 

Dáiguin sániiguin sávan buohkaide

lihkku sámi álbmotbeaivvi ávvudemiin!





Kommenter denne artikkelen    Tips en venn  Gå tilbake
NSR medias
Evttoha ásahit priváhtaskuvllaid
Presideanta lea vuollánan
NSR ovddida otne eahpeluohttamuša
NSR ii arvan árvalit eahppeluohttámuša...
Olli ferte čilget oaiviliiddis

 

Maŋimuš kommentárat artihkkalaiidda

NSRs historie
  • Bokep Online Fardad
  • På tide å oppdatere?
Berrejit ásahit studeantastipeandda
  • 55nl
Duhtavaš go sámegielstipeanda lea lassánan
  • cuhRbaCCgbGvKR
  • Tøffa govva!

Norgga Sámiid Riikkasearvi
Norske Samers Riksforbund

Poastboksa 173 - 9521 GUOVDAGEAIDNU
Tlf.: +47 78 48 69 55  * Fax: +47 78 48 69 88 *
nsr(a)nsr.no
Mobil: +47 988 50 273 - Org.nr: 971 481 463

Hápmen: Samipress Medietjenester
Siidovuogádat:
Interkodex A/S