Čállán Lene Hansen, sámediggeáirras ja parlamentáralaš jođiheaddji, Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR)

Norgga lea dat riikka Eurohpas mii eanamusat stivredallá – ja dat čuohcá demokratiijai suohkaniin ja fylkkasuohkaniin. Stáhta lea čohkken fámu iežas duohkái, ja dat čuohcá maid Sámedikki vejolašvuođaide oažžut eambbo fámu. Dál livččii áigi sirdit fámu stáhtaorgánas Sámediggái – ja livččii áigi buktit oaiviliid fylkkaid sturrodagaid birra maid.

Ságastallan ferte dáhpáhuvvat dál. Hálddašanreforbma lea juo álggahuvvon ja galgá čađahuvvot golmma jagi siste. Reforbma váikkuha eahpitkeahttá sámi servodagaide, vaikko dál lea eanas sáhka dan birra mo fylkkasuohkaniid galgá organiseret.

Ii dárbbas eahpiditge ahte fylkkasuohkaniiguin manná hejot dál. Fylkkasuohkanat leat nohkkon bargguide ja sis váilo legitimitehta olbmuid gaskkas. Danne lea reforbma áibbas dárbbašlaš. Ráđđehus lea áigumin addit eambbo bargguid fylkkasuohkaniidda ja časkit oktii fylkkasuohkaniid vai šaddet stuora nanus guovllut. Stuora guovllut addet, mu oainnu mielde, eambbo demokratiija – danne go mearrádusat dahkkojit dakkár orgánas mii lea lagabui olbmuid. Regionaliseren sáhttá maid nannet árvoháhkama, danne go beassá geavahit eambbo reaidduid eambbo riikkaosiin.

Jos stáhta galggaš lihkostuvvat dáinna bargguin, de ferte stáhta mielas addit eret fámu. Gelddolaš šaddá čuovvut mielde man olu fámu ráđđehus miehtá sirdit guvllolaš dássái. Ráđđehus orru leamen hiljážit bargamin, iige oro leamen áibbas mielas. Muhto, jos ii sirdde bargguid ja rievdat fylkkastruktuvrra, de fylkkasuohkanat dađistaga jámádit.

Makkár váikkuhusat leat sámi servodahkii go guvllolaš dássi nannejuvvo? Dan ii leat buorre diehtit. Stáhta lea dávjá bearráigeahččan ahte báikkálaš orgánat váldet vuhtii sámi áššiid. Davvin leat oainnat máŋgasiin váttis dovddut sámiid ja sámi historjjá guovdu. Jos guvllolaš dássi nannejuvvo, na sáhttá go guvllolaš dássi de ovttasbargat sámi beroštumiiguin boahttevaš áiggis?

Juo, mun gal jáhkán, danne go mii bat muđui sáhttá geavvat? Sáhttá šaddat guovtte-dási-modealla mas stáhta lea stuoris ja gievra ja suohkanat leat sturron. Erna Solberg bealušta guovtte-dási-modealla, ja lea cealkán ahte dakkaviđe áigu bissehit olles hálddašanreforpma, jos beassá stivret boahtte áigodagas. Maid Siv Jensen lea áigumin bargat, na dan gal oažžu beare árvidit.

Danne fal doarjjun 100% áigumuša nannet guvllolaš dási. Makkár rolla Sámedikkis galgá leat go šaddá nanus stáhta ja nanus guvllolaš dási gaskii? Guokte dehálaš ášši:
1) Sámediggi ferte oažžut eambbo hálddašanbargguid mat lunddolaččat gullet sámi álbmotválljejuvvon orgána vuollái. Sámediggi han maid dárbbaša nannet legitimitehta, ovddidit gealbbu ja oččodit árvoháhkama.
2) Sámediggi ferte oažžut váikkuhanvejolašvuođa duohta, geatnegahtti, golmma-bealát-šiehtadallamiid bokte mas Sámediggi, guvllolaš dássi ja stáhta leat mielde.

Dán lea Romssa fylkkasuohkan ja regionaliserenlávdegoddi čilgen sierra kapihttalis mii lea eamiálbmotdimenšuvnna birra, ja mo dat galggašii leat boahttevaš áiggi guvllolaš dásis. Mun ledjen ieš mielde namuhuvvon regionaliserenlávdegottis ja mu oaidnu geografiija ektui lea juo almmuhuvvon. Mun jurddašalan mii lea buoremus sámi álbmogii, ja mii lea buoremus riikkaoassái ja demokratiijai.

Mun jáhkán Davvi-Norga sáhttá leat nanus. Davvi-Norga ferte leat nanus vai Sápmi lea nanus. Jos eat nákce smiehtta guvllolaš dásis, de sáhttá mannat hejot sámi áššiguin. Mii han muđui smiehttat guvllolaččat ovdan ruoktot, ruossut rássut fylkka- ja riikkarájáid, álbmotjoavkkuid, árbevieruid ja modernitehta.

Mun jáhkán mii ferte čohkket sámi ássanguovlluid, vai eai leat dárbbašmeahttun hálddahus-dási-rájit mat leat hehttehussan olbmuid ovttasdoibmii ja gulahallamii. Skániid suohkanis lea suohkan- ja fylkkarádji juste čađa sámi gili, danne go dakko golgá johká. Dákkár hálddahusráját dagahit hehttehusaid olbmuide, earret eará makkár skuvlii mánát galget ja makkár astoáiggedoaimmaide galget searvat. Boazodoallit maid vásihit byråkráhtalaš váttisvuođaid danne go hálddašanráját mannet čađa sin árbevirolaš johtingeainnuid, ovdamearkka dihte Finnmárkku ja Romssa rádjá.

Davvi-Norggas lea maid dat bárti, sámepolitihkas, ahte guvllolaš dásiin ii leat ollislaš sámepolitihkka. Golbma fylkkasuohkana deattuhit iešguđetládje sámevuođa. Oktasaš čohkkejuvvon Davvi-Norga attášii eambbo vejolašvuođaid hábmet offensiiva sámepolitihka mii heive sámiide – sihke Árbordde sámiide lulde ja Njeavdámis nuortan, ja muđui olles riikkaoassái. Dákkár politihka sáhtášedje ođđa davvinorgalaš guvllolaš dásit ja Sámediggi hábmet ovttas. Davvi-Norga sáhttá ollu oahppat Sámedikkis – ja Sámediggi lea nanus ovttasbargoguoibmi mii sáhttá loktet stuorra gažaldagaid stáhta ja riikkaidgaskasaš servodahkii.

Ja de vel loahpas, dát guolvu sáhttá maid šaddat eamiálbmotguovlu.

Sáhta hálddaša dál dehálaš bargguid – oahppu, kultuvra, ealáhusovddideapmi, johtolat, biras ja dearvvašvuohta – maid sáhttá sirdit guvllolaš dáside ja Sámediggái. Jos mii dan galggat nagodit, de mis ferte leat dáhttu – ja mii fertet gáibidit – ja čájehit ahte mii nákcet barggu váldit badjelasamet. Sámedikkiin ja guvllolaš dásiin, mat váldet badjelasaset hálddašit bargguid mat lunddolaččat gullet orgánaide, – lea čuvges boahtteáigi.

Norsk versjon