Ájggomus galggá ålliduvvam biehtsemáno 1. biejve 2009 jage.
Sáme bæjválasj avijssa mij aj nehta baktu ålgusboahtá máhttá ij dåssju nannit sámeássjij berustimev, valla aj aledit sámegiela dásev, ja le árvustalák buorren sáme sivijla sebrudagá åvddånimen.
tjálalasj giela nannit
NSRa vuojnno le nav vaj sáme bæjválasj avijsa ásadibme le dåjmalasj lávkken sáme tjálalasj giela nannitjit sámij gaskan. Ådåájggásasj sebrudahka dåjmalasj tjállemkultuvrajn le boandás sebrudahka. Dán aktijvuodan de viertti ådåsdárbo, tjállemkultuvrra ja giellagáhttim aktan gehtjaduvvat. Sierraláhkáj gullu dát smávva sáme gielajda, duola dagu julev- ja oarjjelsámegiellaj.
Sáme bæjválasj avijssa viertti gåbttjåt stuoráp geográfalasj dáfov gå dálásj sáme avijsa iesj guhtik sierra. Aktisasjbarggo suoma ja sveriga oassálasstij ij ga iehpeluondulattjan aneduvá.
Dåjmalasj æjgát
Sáme medijafoannda galggá liehket dåjmalasj æjgát, duodden ruhtadimfábmuj jåksåt ulmev mij la sáme bæjválasj avijssa. Foannda galggá máhttet åmastit oassesiebrreåsijt, luojkajt vaddet ja unnep doarjjagijt guoradallamijda ja oasseprosjevtajda. Foannda aj galggá máhttet ájrastit stivrraájrrasij ja ietjá rádevaddemij sáme bæjválasj avijsa ulmev jåvsådittjatjit.
Rabás medijafoannda
NSR oajvvat Sámedigge juollot 5 millijåvnå vuonakråvnå fånda vuodoruhtadibmáj. Duodden oajvvat NSRa Sámedigge vásstet fånda dåjmmaruhtadimev 1 miljåvnå kr rádjáj dán sámedikke gávdan, danen gå foannda ij máhte vuojtov válldet avijsajs gudi præssadoerjjagav oadtju.
Dán ruhtadime birra ájggu NSRa maŋŋela budjehta giehtadallama bále åvddånbuktet. NSRa vuojnos galggá Sáme medijafoannda rabás liehket ietjá berustiddjijda. Ietjas hárráj de NSRa sihtá oassalasstet åsijn vuojtos mij Sámi Áviisa ASan (Áššu) ja åsijs Min Áigi OSan vuobddem buvtij.
Gå dal Sáme medijafoannda galggá rabás liehket ietjá berustiddjijda, viertti organisasjåvnnåhábme dáv gåvvit. NSRa vuojnno le nav vaj badjásasjárvvon medijafånda hárráj le vaj dat le bieledis oajválattjat gáktuj, ja vaj fåndan li virgálasj bargge. Dát buktá ierit ietján dav vaj Sámedigge gálggá jahkásasj oassesiebrretjåhkanimev ájrastit, valla fåndan galggá bieledis stivrra nanos medijá- aj háldadusfágalasj máhtudagájn liehket. Medijafånda stivrra galggá friddja máhttet árvustallat ietjas investerimijt, medijafágalasj ja økonomaløsj vieledusáj gáktuj, politihkalasj stuoves vuorodimij, gånnå sáme bæjválasj avijssa le vuostasj ulmmen.
Lassi præssadoarjja
NSRa vuojnno le sáme avijsaj avtastahttem le riekta strategija luohkkodåbmaris ja sámegielak redaksjåvnnåbarggij vádno siváj gáktuj, mij diehttelis le gássjelis tjuolmma. Fåndan viertti liehket båddåsasj fábmodus oasseæjgádijt ålgus oasstet jus avtamielalasjvuohta sojttá dáhpáduvvat mij gullu buoremus strategijaj válljimijda. Guovte avijsa luohkkoj avtastahttem lassegålå e jahkedahtte buvte ienep gå 2-3 millijåvnå lasedusáv præssadoarjjagis dálásj doarjjadáse gáktuj. Dát sihtá javllat præssadoarjjaga avta bæjválasj sáme avijssaj viertti lassánit jahkásasj ruhtadimijn mij dáv vásstet, sæmmibåttå gå præssadoarjja ij máhte avtastahttemijn binneduvvat.
Sæmmibåttå gå Sáme medijafoannda ruhtadahttá sáme avijsajt ådå vádáruhtaåbmudagájn ja dåjmalasj æjgojn, viertti medijafoannda aktan Sámedikkijn barggat Kultuvrra- ja kirkkodepartementa gáktuj nav vaj:
• Præssadoarjja laseduvvá nav vaj stuoves ruhtadimtjoavddusav sáme avijssaålgusvaddem máhttá ásaduvvat.
• Hiebadit præssadoarjjagav nav vaj vuodov vaddá bæjválasj sáme avijsa ásadime ulmmáj.
Vuona oajválattja vierttiji aj Svieriga ja Suoma oajválattjajda åvdåsvásstádusvuodav tsuojgodit sáme bæjválasj avijsa hárráj.
Sámediggegávdan viertti Sáme medijafånda doajmma árvustaláduvvat, ja fånda investerimstrategija viertti merustaláduvvat gå sáme avijsa ulmme le ålliduvvam.
Soajttá aj nav sjaddat vaj le máhttelis dárogielak sáme avijsajda investerit, almmudagájda jnv. gå vuostasj ulmme le jåvsådum. Dán ækton le gåjt jus foanndaj boahtá ådå vádáruhtaåbmudahka, juogu dal vuojto baktu ållidum investerimijs jali ådå ruhtadime baktu Sámedikkes jali ietjá oassálasstijs.
Kommenter denne artikkelen