Jagi ovdal (1970) son lei mielde organiseremin, oktiiráđiid Johan Klemet Kalstadiin ja Hans J. Henrikseniin, ”čiegus seminára” mii dollui Guovdageainnus ovdalaš juovllaid 1970. NSR:a olbmot, máŋggas dain nuorra sámi studeanttat, čoahkkanaddagohte digaštallat sámiid vártnuhis dili ja mo sáhtášii ovddidit ja nannet sámiid ealáhuslágiid ja kultuvrra ávkin boahttevaš buolvvaide. Golbma beaivve ságastalle ja digaštalle boaldevaš ja áigeguovdilis sámepolitihkalaš áššiid. Earret eará seminára válljii lávdegotti, mii oaččui bargun guorahallat vejolašvuođaid ásahit davviriikkalaš Sámi instituhta, mii bálvalivččii sámi dutkama ja sápmelaččaid. Ášši váldojuvvui ovdan 1971 Sámekonfereanssas, ja golbma jagi maŋŋá, 1974 Sámi instituhtta rahppojuvvui almmolaččat.  

Lemet-Jon Regnora NSR:a áigodagas lei guovddáš áššin: Sis-Finnmárkku viessoakšuvdna – Boligaksjonen for indre Finnmark, man eiseválddit bidje johtui 1970-logu álggus.  Ovdaolmmožin son barggai ovttas viessoakšuvnna dutkiin Per Mathiseniin ja arkitevttain Borgeniin. Sii johte giliid mielde geahččat viessodárbbuid, geat dárbbašedje viesuid ja makkár viesut galge huksejuvvot. Sámiid árgábeai-dárbbuid ledje guovddážis dalle, nu movt maid otná politihkas.  

Su mielbargit muitet Regnora šiega ja jaskkesluonddut olmmožiin, gii maid sáhttii leat juonalaš politihkkarin go dasa lei dárbu.   

Regnor orui Guovdageainnus 1960-logu loahpas ja 1970-logus, dalle go lei NSR jođiheaddjin. Regnor lei maiddái mielde álggaheamen Siidda Guovdageidnui mii maŋŋá šattai musean. Álgojagiid son lei Siidda hoavda. Son lei duodjeberošteaddji, lei mielde lágideamen duodjekurssaid, ja dat beroštupmi lea varra čuvvon su go leamaš mielde Duodjeinstituhta ovdanahttimis.  

NSR giitá Lemet-Jon Regnora dan barggu ovddas maid son lea bargan NSR buorrin, ja sámi servodaga buorrin. Háliidit cealkit Regnora lágamuččaide, su mánáide, áddjubiidda, bearrážii, fulkkiide ja ustibiidda, ahte váldit oasi din morražis.  

Maŋemuš dearvuođat NSRs Lemet-Jon Regnorii. Ráfi lehkos duinna.