Hopp til innhold

– Vijmak julevsáme dålkkum Sámedikken

Sámedikkeájras Kirsti Guvsám la riek ávon gå Sámedikken vijmak la julevsáme dålkkumdievnastus sajen.

Kirsti Guvsam

Sámedikkeájras Kirsti Guvsám ávvus gå dálla la julevsáme dålkkå Sámedikken.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Dát beras luluj juo láŋŋga sajen, javllá Guvsám.

Dán ideda gå sámedikkeájrrasa tjåhkanin ållestjåhkanibmáj Kárášjogån de diededij Sámedikke tjåhkanimjådediddje Jarle Jonassen dálla l sihke nuortta- julev- ja oarjjelsámegiela dålkkumdievnastus sajen Sámedikken.

– Miján la sihke nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme dålkkå dán ållestjåhkanimen, så sidjij gudi sihti ietjasa sámegielajt adnet de la dat dálla máhttelis, javlaj Jonassen.

Åhtsålij julevsáme dålkkumdievnastusáv

Vásse tjavtja gulájma sámedikkeájras Kirsti Guvsám gut åhtsålij julevsáme dålkkumdievnastusáv Sámedikken.

Dalutjij ij lim sierra julevsáme dålkkå Sámedikken, valla sij gudi dålkkuji nuorttasámegiellaj aj dålkkujin jus julevsámegiellaj håladuváj.

– Mån sávav sierra julevsáme dålkåv. Sámedigge ham vuorddá háldadimsuohkana gudi li sámegiela háldadimguovlon galggi dievnastit sábmáj ietjasa addnijt, valla Sámedigge iesj ij la sæmmi tjiehppe dav fállat julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj, javlaj Guvsám dijmmá tjavtja.

– Dát la buorre

Ja dán bále de lij julevsáme dålkkå sajen Sámedikken gå ållestjåhkanibme álgij.

– Dát la buorre. Mij lip dáv viehke mælggadav vuorddám ja mån ávvusav gå de vijmak la julevsáme dålkkå dánna, javllá Guvsám.

Guvsám gut iesj ij la julevsámegiela vuostasjgielak vuojnná aj máhttelisvuohtan gullat julevsámegielav Sámedikke tjåhkanimen oassen suv giellaoahppamis.

– Jus dal dålkkuduvvá julevsámegiellaj de máhtáv ham mån sámegielav oahppat navti. Ja munji aj sjaddá dálla máhttelis iehtja sámástit ja dat la buorre. Dat dal munji sjaddá hásstalussan gå iesj iv máhte julevsámegielav nav buoragit, valla dálla l gåjt munji máhttelis dav dahkat. Ja diehttelis de hæhttutjav de dálla sábmáj hållagoahtet, javllá Guvsám.

Sån árvvet dát dás-duohku sjaddá stuoves fálaldahkan.

– Dát beras luluj juo láŋŋga sjaen ja diehttelis árvvedav dát sjaddá doajmmat juohkka bále gå midja tjåhkanip Sámedikken, dættot sån.

GULLDAL ÅLLES ÁSSJEV SÁMEGIELLAJ DÁNNA:

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.