Hopp til innhold

Juoga maid mii fertet - maiddái sámediggepresidenta

Boahtte vahkkus dihkkáda Sámediggi sámi servodaga geainnu ovddos guvlui. Ášši lea deaŧalaš midjiide buohkaide. Válljejumit mat dahkkojuvvojit, šaddet doaivumis jorgalahttit surgadis mannolaga, mii lea goasii jávkadan olles álbmoga. Ášši lea sámegiela dilálašvuohta.

Sametinget
Foto: Eilif Aslaksen / NRK

«Sámediggedieđáhus sámegiela birra». Dat orru gal leame oalle goike ášši, ja namahus ii soaitte geasuhit aviisadoaimmaheddjiid Kárášjohkii čuovvut sámedikki politihkkáriid digaštallama sámegiela birra.

Mo diet leaš; dát lea goit okta dain buot deaŧaleamos áššiin maid Sámediggi galgá gieđahallat álggaheami rájes 1989:s.

Sámediggeráđđi lea luoikkahan sámi diktačálli Paulus Utsi sániid. Buoret ovdasáni lea váttis gávdnat go áigu čilget ášši váibmosa ja mávssolašvuođa:

«Ii mihkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella...»

Hávderavddas

Gielladieđáhus lea nappo juoga mii guoská buohkaide. Seammás čilge dat dilálašvuođa mas sámi gielat leat. Mihttomeriid ja strategiijaid evttohusat duođaštit man lahka hávderavdda giella lea.

Sámi álbmot ii jávkka vaikko giella jávkkašii ge, muhto mii de báhcá jus maiddái giella jápmá? Unnán. Ii mihkke? Jus ámmátolbmát ja politihkkárat geat barge dan ovdii ahte hukset Norgga natiovnna 1800- ja 1900-logus, livčče beassan oaidnit ahte sápmelaččat leat šaddan «buorren dáččan», de livčče soaitán mojohallat ja dadjan: -- Viimmat lea dáruiduhttin ollašuvvan.

Muhto go garra dáruidihttin ii oalát lihkostuvvan, ja go sápmelaččain ledje ovddasmannit ja ovddosgeahččit nu mo Paulus Utsi, de lea sámegielas – ja sámi álbmogis ain doaivva.

– Giella lea sihke priváhta ja almmolaš ášši. Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken movt guhtege mis atná sámegiela lunddolaš gulahallangiellan nu ollu oktavuođain go vejolaš ja dan duohken movt servodat lágida dilálašvuođaid dasa ahte dat galgá leat vejolaš, daddjojuvvo dieđáhusas.

Ferte vai berre?

Lea mearkkašahtti fuomášupmi ahte sámediggeráđđi hupmá njuolga midjiide juohke oktii.

Digaštallamis sámediggepresideantta giellamáhtu birra lea jearaldat leamaš «berre go son vai galgá go son máhttit». Gielladieđáhusas dovddahuvvo áibbas čielgasit mii lea deaŧaleamos dasa ahte sámegielat galget ceavzit.

Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo «ferte». Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain.

«Eanebut fertejit válljet sámegiela...», «...váhnemat fertejit válljet sámegiela...», «Almmolaš giellan ferte sámegiella...», «informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii» ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.

Ja vai ii leat eahpádus das man deaŧalaš dihtomielalašvuohta lea sámegiela geavaheami dáfus eanet oktavuođain, de cealká ráđđi:

«Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi.»

Berre go vai galgá go sámiid njunuš?

Nie čielga galgá-ávžžuhusa olis ii berreše leat eahpádus das máid sámediggepresideanta galgá. Seamma gáibádus mii biddjojuvvo váhnemiidda, ásahusaide ja báhpaide, ferte maiddái biddjojuvvot Norgga sápmelaččaid njunnožii - ja ofelažžii.

Olles gielladieđáhusa vuođđu bieđgana jus sápmelaččaid deaŧaleamos jietnaguoddi ii daga dan maid earát fertejit.

Gean iešguhtet bellodagat ovddidit presideantaevttohassan, dasa in seagut mun iežan. Lihkus leat maiddái válljejeaddjit mielde mearrideame gii sámediggepresideantan šaddá.

Gielladieđáhus berre, dahje rievttabut daddjon: ferte leat miellagiddevaš dokumeanta buohkaide geat beroštit sámegielaid boahtteáiggis. Dáppe gávdnojit ollu dieđut ja máhttu mii lea deaŧalaš.

Gielladieđáhus

Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre

Váldi ja resurssat

Sámediggeráđđi oaivvilda ahte lea deaŧalaš guorahallat geas galgá leat ovddasvástádus sámi giellapolitihka dáfus Norggas.

Duođai lea nu ahte dat ásahus mii lea sápmelaččaid áidna ovddasteaddji ásahus, das lea unnán váldi servodagas bargat giela ovddidemiin. Seammás gávdnojit áŋggirdeaddjit miehtá riikka, geat dadjat nuvttá ja eaktodáhtolaččat barget sámi gielaid gáhttemiin, ovddidemiin ja nannemiin.

Lea duođaštuvvon ahte giellaguovddážat miehtá riikka barget erenoamáš buori barggu. Dat devdet juo dan mii lea gielladieđáhusa okta váldomihttu: oažžut eanebuid sámástit.

Sámediggeráđđi oaivvilda ahte váilevaš ekonomalaš, hálddahuslaš ja olmmošlaš návccat leat stuora hástalussan sámegiela nannema barggus.

NRK Sápmi lea maŋemus jagi mielde čájehan ahte muhtin báikkiin geavahit ruđa dakkár vugiin mii addá bohtosiid, ja dakko leat giellaguovddážat dievas illusáhkan beaggán. Baicca lea veara geahčadit dárkileappot movt gielddat ja fylkkagielddat geavahit guovttegielalašvuođaruđaid.

Danne lea áigi duođai dievvan dasa ahte čađahit dakkár guorahallama man sámediggeráđđi árvala. Nu olahivččiiga Stuoradiggi ja Sámediggi oktasaš ipmárdusa das mii lea hástalussan. Liikká ferten muittuhit ahte dál juo gávdnojit sámegiela dili čielggadeamit, kártemat ja evalueremat. Sámegiela ealáskahttima ja nannema bargu ii ábut bisánit dan botta go vuordit ođđa čielggadeami muhtin almmolaš lávdegottis.

Politihkalaš ovttaoaivilvuohta

Sámediggi berre dál juo oažžut duohta válddi stivret sámi giellapolitihka, ja dieđusge fertejit ásahuvvot dárbbašlaš ekonomalaš váikkuhandoaimmat. Son gii duođai dáhttu geavahit sámegiela, ii berre bisánit ruđa geažil.

Ii leat vuođđu jáhkkit ahte gielladieđáhus boktá riiddu Sámedikki guovtti stuorámusa gaskka – Bargiidbellodaga ja Norgga Sámiid Riikkasearvvi gaskka.

Bargu man NSR lea bargan máŋgalogi jagi vuhtto bures gielladieđáhusas. Dás sáhttet leat smávva erohusat, muhto váldočuoggáid dáfus berrejit politihkkárat soahpat das ahte dieđáhus lea buorre vuođđu nannet, ovdánahttit ja lasihit sámegielaid geavaheami miehtá Norgga.


Korte nyheter

  • Kartverket snur – Oslove godkjent som Oslos samiske navn

    Etter et par måneder med forvirring om hvorvidt hovedstadens samiske navn var lovlig eller ikke, har Kartverket kommet til at Oslove godkjennes for offentlig bruk.

    – Det var en misforståelse fra vår side, og det beklager vi, sier Kartverkets seksjonssjef for stedsnavn, Helge Dønvold.

    Like før jul vedtok bystyret at det samiske stedsnavnet på Oslo skal være Oslove.

    I januar fikk kommunen seg en overraskelse når Kartverket ga beskjed om at navnet ikke var godkjent for offentlig bruk.

    Etter samtaler med samisk stedsnavntjeneste, kom Kartverket til at kommunen har fulgt regelverket.

    Oslo vil nå vise fram byens samiske navn.

    – Jeg er veldig glad for at vi fikk det til, og at vi fikk formelt godkjent samisk navn på Oslo. Oslo er hovedstad for alle, også for samer som bor her og ellers i Norge, sier byrådsleder Eirik Lae Solberg.

    Kommunens nettsider skal oppdateres slik at det samiske navnet også vises i byens logo. I tillegg til skilting, vil det fortløpende vurderes hvordan Oslove ellers skal synliggjøres.

    At Oslo skal få et samisk navn er en sak som har blitt jobbet med i mange år.

    Oslove er det sørsamiske ordet for Oslo. Ordet uttales på samme måte som det skrives, med ordlyd som «juletre».

    Samisk navn på Oslo. Skiltet er på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Terje Haugnes / NRK
  • Vaššifalleheapmi sámi čájáhusa vuostta

    Mannan vahkkoloahpa vihahuvvui sámi čájáhus ”Colors of Colonialism” Stockholmmas. Juo beaivvi maŋŋá leai soames sárggodan vašálaš áitagiid čájáhusplakáhtaide, čállá SVT Sápmi.

    – Lei balddehahtti ja hui unohas, dadjá Emma Göransson, dáiddalaš jođiheaddji Aerpies.

    Earret iežá leai saomes málen oaiveskálžžu ja čállán ”Brigand” alit-fiskes teavsttain. ”Brigand”-sátni mearkkaša sullii bandihtajoavku ja lea rasisttalaš sátni.

    Dáhpáhus lea almmuhuvvon politiijaide.

  • Sámi mánáidgirjjálašvuođa seminára Oslos

    Sámedikki girjerájus, juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidit odne rabas seminára.

    Njálmmálaš muitaleapmi ja luohti lea leamaš dehálaš oassi sámi kultuvrras.

    Máinnasteapmi ja luohti lea čohkken olbmuid sihke gulahallama ja guoimmuheami bokte. Lea maiddái leamaš dehálaš oassi sámi mánáid bajásgeassimis. Semináras digaštallet earret eará, movt otná njálmmálaš árbevierru váikkuha sámi mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuođa.

    Seminárii servet sihke juoigit, sámi girječállit, sámediggeráđđi, Cizáš – Oslo sámi mánáidgárdi ja earát.

    Lea vejolaš čuovvut seminára dás.

    Lisa Monica Aslaksen
    Foto: Iŋgá Káre Márjá Utsi / NRK