Hopp til innhold

Mikkel Gaup váidon politiijaide

Oslo Sámiid Searvi lea váidán iežas ovddit jođiheaddji, Mikkel Gaup, politiijaide.

Mikkel Gaup
Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Oslo Sámiid Searvi lea váidán iežas ovddit jođiheaddji, Mikkel Gaup, politiijaide.
Sivvan lea go searvvis čuoččuhuvvo, ahte Gaup lea geassit váldán 10.000 kruvnnu lobi haga sin báŋkokontos.

- Dasa sus ii leat kommeanta dál, lohká dát dovddus neavttár NRK:ii. 44-jahkásaš Gaup ii lean gullan dán áššis maidige, ovdalgo NRK válddii suidne oktavuođa.

- Ádden juoidá boastut?



Advokáhta dadjá ahte Mikkel Gaup áigu dál váldit oktavuođa Oslo Sámiid Servviin háleštan dihte ášši birra. Advokáhta árvala maid, ahte ášši duogážis sáhttá leat boasttuáddejupmi.


- Son ii hálit gal muitalit eanet das, justa man dihte dát lea boasttuáddejupmi, čilge advokáhta, gii ovddasta Mikkel Gaup.


Oslo Sámiid searvi guđii váidaga mannán duorastaga. Ii okta ge stivrraláhttuin hálit dadjat áššis maidige, muhto duođaštit, ahte lea dolvon váidaga Guovddáš politiijastašuvdnii.


Stivrra lahttut lohket iežaset máŋgii viggan oažžut Gaup sagaide, muhto eai leat fáhten su, danne lei váidda áidna vejolašvuohta.


Lokten ruđa guktii

Sullii njeallje mánu maŋŋá, go son lei geassádan jođiheaddjin, loktii son oktiibuot 10 000 ruvnnu Sámiid Searvvi guovtti sierra kontos.


NRK:s lea báŋkoguitet, main oidno, ahte Gaup lea vuolláičállán dáid borgemánu 1. beaivvi 2012. Nubbi dain lea 6000 ruvnnu ja nubbi fas 4000 ruvnnu. Maŋŋá dáid bázii kontoide ruhta 2.523 ruvnnu ja 89 evrre.

NRK lea jearran Gaupas, manne son lea lokten dáid ruđaid.

- Dása sus ii leat kommentára, muhto son dárkkista dán, lohká Gaup.

- Lei buorre dáhttus

Gaup lei formálalaččat jođiheaddjin Oslo sámesearvvis gitta jahkečoahkkin rádjai, mii dollojuvvui njukčamánu 13. beaivvi dán jagi. Dán čoahkkimis válljejuvvui Hege Marstein ođđa jođiheaddjin. Gaup lei ovdal jahkečoahkkima dieđihan válgakomiteai, ahte ii hálit šat joatkit doaimmas.

Thor Bache-Wiig

Advokáhta Thor Bache-Wiig.

Foto: Erik Holand / Agderposten / Scanpix

Mikkel Gaup advokáhta oaivvilda lihkká, ahte Gaup ii diehtán, ahte son ii lean šat jođiheaddjin, go loktii dáid ruđaid.


- Oaivvildago dát, ahte Gaup ii livčče dalle lobihuššan ja dagai dan buorre dáhttuin?

- Sus lea dakkár áddejupmi, vástida advokáhta Thor Bache-Wiig.

Geassádii jođiheaddjin

Advokáhta lea NRK:ii čuoččuhan, ahte Mikkel Gaup ii jáhkkimis diehtán, ahte ii lean šat jođiheaddji, go válddii daid ruđaid, iige Gaup advokáhta mielde diehtán jahkečoahkkimis maidige.

Gaup lea goittotge ieš sádden E-boastta searvvi nuppi jođiheaddjái guovvamánu 22. beaivvi 2012. Dás šálloša son, go sus lea unnán áigi dáid doaimmaide ja son ferte nu geassádit jođiheaddjin.

Bovdehus jahkečoahkkimii lei sáddejuvvon láhttuide ođđajagimánu 30 beaivvi.

Dáhtui bálkká

Duogáš dasa, go Mikkel Gaup loktii 10 000 ruvnnu sámesearvvi kontos lea okta dáhpáhus, man sámesearvi ordnii Langøyas geassit 2011.

Gálduid mielde, geain NRK leamaš oktavuođas, muitalit, ahte Gaup gáibidii oasi dán dáhpáhusa dietnasis, dan ovddas maid son lei bargan doppe.

- Eai dalá, eaige ođđa stivrra lahttutge dieđe makkárge šiehtadusa dahkkon dán áššis. Searvvis buohkat barge guhkes beivviid dán dáhpáhusa ovdii, iige sis lean šiehtadus, ahte Mikkel Gaup galggašii oažžut dás sierra bálkká. Dienas dás manai Utøya As fitnodahkii, muitala okta stivrraláhttuin.

Dása dadjá advokáhta Bache-Wiig, ahte justa dás sáhttá leat sáhka, go hállojuvvo boasttuáddejumis.

Váldá oktavuođa sámesearvái

- Maid dii áigubehtet bargat viidásut dainna áššiin?

- Dál lea ášši váidon ja danne lea lunddolaš, ahte Mikkel Gaup gohččojuvvo politiijaid lusa gažahallamii. Muhto son áigu gal váldit oktavuođa sámesearvái ja dáhttut ságastallama singuin, vai čielggašii, gii dás lea ádden boastut ja maid, muitala advokáhta Bache-Wiig.

GULDAL:

Publisert

Mer fra NRK Sápmi

Korte nyheter

  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Ollugat háliidit bargagoahttit bieggafámuin Finnmárkkus- elfápmoneahtta gáržžida doaimmaid

    Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta, NVE lea ožžon dieđu 21 ođđa bieggafápmoprošeavttas, muhto elfápmooktavuohta Finnmárkkus lea beare unni ja nu ii sáhte NVE dohkkehit buot prošeavttaid.

    Ovdal geassemánu galgga NVE geargan geahččat prošeaktaárvalusaid, de mearridit makkár prošeavttaiguin galget viidásabbot bargat.

    Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta háliida prošeavttaid maid báikkálaččat dohkkehit ja nu unnán riidu badjeealáhusain go vejolaš.

    – Jos gielddat eai dohkket ja dáhtu prošeavttaid de eat bargagoađe konsešuvnnaiguin, lohká NVE ossodatdirektevra Inga Katrine Johansen Norberg.

    NVE maid gáibida dokumentašuvnna sis geat ohcet bieggafápmoprošeavttain álgit, ahte bádjeealáhusain leat gulahallan dahje váldán mielde ságastallamii doaimmaid hárrái.

    – Dát lea diehttu sidjiide geain lea dáhttu bieggafápmoprošeavttain álggahit ahte badjeealáhusain gulahallet jo álggu rájes, čilge Norberg, nu lea ge sis dáhttu gávnnahit makkár prošeavttain lea unnimusat váikkuhusat earáide ja varra nu gávdnat daid buoremus prošeavttaid maid.

    Almmuhan prošeavttaid

    Duorastaga de almmuha NVE makkár prošeavttat sidjiide lea almmuhuvvon, go dát lea oassi plánas čuovvulit ráđđehusa áigumuš Finnmárkkus nannet elfápmo- ja industriijaovdánahttima.

    Ovdal cuoŋománu 22. beaivve galge vejolaš huksejeaddjit dieđihan sin prošeavttaid. Nu leat 21 ođđa dieđáhusa bieggafápmohuksemiid birra boahtá, okta diehtu čáhcefámu viiddideames Álttás ja dasa lassin njeallja bieggafápmoášši maid jo leat gieđahallamin. Nu leat oktiibuot 26 ášši maid NVE galgga geahččat.

    Oktiibuot de lea dáid prošeavttain dárbu olu elrávdnjái, árvvoštallet 10.800 megawatt dahje 10,8 TW geavahit dáid prošeavttain

    – Jos galgga veaháš čilget man olu dát lea de sáhttá álkit čilget ahte olles Finnmárkkus lea dál bidjon elrávdnji 244 megawatt ovddas, čilge NVE koordináhtor Anette Sandvand-Dahlene.

    Badjeealáhusas ballet olu barggu šaddat visot dáid ođđa bieggafápmoohcamiin. Badjealmmái Magne Ballovara lohká muhtin orohagain šaddat olu bargu go leat olu ohcamat seamma guovlluide.

    Vindkraftanlegg ved Kjøllefjord i Lebesby kommune
    Foto: Allan Klo / NRK
  • Ođđasat - norsk

    Kartverket snur – Oslove godkjent som Oslos samiske navn

    Etter et par måneder med forvirring om hvorvidt hovedstadens samiske navn var lovlig eller ikke, har Kartverket kommet til at Oslove godkjennes for offentlig bruk.

    – Det var en misforståelse fra vår side, og det beklager vi, sier Kartverkets seksjonssjef for stedsnavn, Helge Dønvold.

    Like før jul vedtok bystyret at det samiske stedsnavnet på Oslo skal være Oslove.

    I januar fikk kommunen seg en overraskelse når Kartverket ga beskjed om at navnet ikke var godkjent for offentlig bruk. Etter samtaler med samisk stedsnavntjeneste, kom de til at kommunen har fulgt regelverket.

    Oslo vil nå vise fram byens samiske navn.

    – Jeg er veldig glad for at vi fikk det til, og at vi fikk formelt godkjent samisk navn på Oslo. Oslo er hovedstad for alle, også for samer som bor her og ellers i Norge, sier byrådsleder Eirik Lae Solberg.

    På kommunens nettsider vil byens logo vises med det samiske navnet. I tillegg til skilting, vurderes det fortløpende hvordan navnet ellers skal synliggjøres.

    Oslove er det sørsamiske ordet for Oslo. Ordet uttales på samme måte som det skrives, med ordlyd som «juletre».

    At Oslo skal få et samisk navn er en sak som har blitt jobbet med i mange år.

    Samisk navn på Oslo. Skiltet er på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Terje Haugnes / NRK
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Vaššifalleheapmi sámi čájáhusa vuostta

    Mannan vahkkoloahpa vihahuvvui sámi čájáhus «Colors of Colonialism» Stockholmmas. Juo beaivvi maŋŋá leai soames sárggodan vašálaš áitagiid čájáhusplakáhtaide, čállá SVT Sápmi.

    – Lei balddehahtti ja hui unohas, dadjá Emma Göransson, dáiddalaš jođiheaddji Aerpies.

    Earret iežá leai saomes málen oaiveskálžžu ja čállán «Brigand» alit-fiskes teavsttain. «Brigand»-sátni mearkkaša sullii bandihttajoavku ja lea rasisttalaš sátni.

    Dáhpáhus lea almmuhuvvon politiijaide.

    Emma Göransson og vandalisert utstillingsplakat i Stockholm
    Foto: SVT / Ođđasat

Langlesing

Gahčosat

  • Telefon Kárášjohka:  78 46 92 00
  • E-post:  sapmi@nrk.no
  • E-post nyhetsredaksjon:  saminyhetsavdeling@nrk.no
  • Redaktør NRK Sápmi:  Johan Ailo Kalstad
Norsk Presseforbund, logo.

Vi arbeider etter
Vær Varsom-plakatens regler
for god presseskikk.

Den som mener seg rammet av urettmessig publisering, oppfordres til å ta kontakt med redaksjonen. Pressens Faglige Utvalg (PFU) er et klageorgan oppnevnt av Norsk Presseforbund som behandler klager mot mediene i presseetiske spørsmål.

Nyhetstips 03030

Kontakt

Hjelp

Tjenester

Produksjon

Salg

Til toppen