Hopp til innhold

Háliida ráđđehusa

Norgga sámediggepresideanta Egil Olli háliida sámi ráđđehusa, masa sáhtáše váldit olbmuid geat eai leat válggaid bokte beassan sámediggái.

Egil Olli
Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Bargiidbellodat háliida ásahit ollislaš parlámentarismma Sámediggái boahtte válgaáigodaga rájes, ja ávžžuha olles sámedikki dan árvvoštallat.

Stuoradikki málle

Árvalus mielddisbuvttášii ahte sámediggeráđis sáhttet de leat maiddái áirasat geat eai leat válljejuvvon válggaid bokte sámediggeáirrasin. Sámedikkis šattasii de seamma vuogádat go Stuorradikkis lea dál. Go Bargiidbellodaga Jens Stoltenberg dahje eará bellodat vuoitá Stuorradiggeválggaid, de han sáhttet viežžat olbmuid ráđđehussii olggobealde stuorradikki.

– Dál lea hui vuogas áigi dasa, go plenum unnu njeljiin áirasiin boahtte válggas, ja lea hui buorre áigi juo dál jurddašit dan. Muhto dán ášši mii fertet guovtti sámedikkis meannudit ovdal dat mearriduvvo, nu leat njuolggadusat sámedikkis, čilge Olli.

Olli ii gal daja gean son vieččašii olggobealde sámedikki.

– In leat dan oba jurddašan ge, ii ge leat bággu viežžat olbmuid olggobealde, muhto dat ferte gal leat vejolaš go váldit dan lávkki ahte ollásit álgit rievdadit vuogádaga.

Egil Olli ii jáhke dán gártat divraseabbon Sámediggái go dálá vuogádat. Dálá sámediggeráđi lahttut fertejit leat sámediggeáirasat.

Aili Keskitalo

NSR joavkojođiheaddji Aili Keskitalo

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

– Measta bohkosin

–Mun measta ribahin bohkosit go gullen dán evttohusa birra, lohká Norgga sámiid riikkasearvvi párlamentáralaš jođiheaddji Aili Keskitalo.

–Dán leat mii NSRas ovdal evttohan, muhto dalle vuosttaldii Bargiibellodat min evttohusa. Dát lea buorre ovdamearka dasa movt Bb politihkka lea rievdan dan rájes go ožžo ráđi saji.

– Ii oro govttolaš

Muhto Keskitalo ii loga áibbas amas jurddan dán.

– Mu mielas gal lea veara árvvoštallat dán. Mii háliidit ovdánahttit sámedikki politihkalaš vuogádahkan, muhto nu guhká go nu unna oasáš min álbmotválljejuvvon áirasiin besset polithkket ollesáigge, de ii oro govttolaš válljet olbmuid geat eai leat beassan sisa válggaid bokte, ja geaid jienasteaddjit eai leat beassan árvvoštallat ja dohkkehit, dadjá Keskitalo.

– Buvttášii eambbo gelbbolašvuođa

Ovddeš sámediggevárrepresideanta Johan Mikkel Sara mielas lea Bargiidbellodaga árvalus gelddolaš. Son ovddasta lulli sámiid sámedikkis.

Johan Mikkel Sara
Foto: Piera Balto / NRK

– Nugo odne lea, lea dego bealle parlamentáralaš vuogádat. Ja okta dehálaš ágga lea ahte sáhtáše viežžat eambbo čeahpes olbmuid sámediggái geat eai leat válljejuvvon dohko válggaid bokte.

Korte nyheter

  • Kartverket snur – Oslove godkjent som Oslos samiske navn

    Etter et par måneder med forvirring om hvorvidt hovedstadens samiske navn var lovlig eller ikke, har Kartverket kommet til at Oslove godkjennes for offentlig bruk.

    – Det var en misforståelse fra vår side, og det beklager vi, sier Kartverkets seksjonssjef for stedsnavn, Helge Dønvold.

    Like før jul vedtok bystyret at det samiske stedsnavnet på Oslo skal være Oslove.

    I januar fikk kommunen seg en overraskelse når Kartverket ga beskjed om at navnet ikke var godkjent for offentlig bruk.

    Etter samtaler med samisk stedsnavntjeneste, kom Kartverket til at kommunen har fulgt regelverket.

    Oslo vil nå vise fram byens samiske navn.

    – Jeg er veldig glad for at vi fikk det til, og at vi fikk formelt godkjent samisk navn på Oslo. Oslo er hovedstad for alle, også for samer som bor her og ellers i Norge, sier byrådsleder Eirik Lae Solberg.

    Kommunens nettsider skal oppdateres slik at det samiske navnet også vises i byens logo. I tillegg til skilting, vil det fortløpende vurderes hvordan Oslove ellers skal synliggjøres.

    At Oslo skal få et samisk navn er en sak som har blitt jobbet med i mange år.

    Oslove er det sørsamiske ordet for Oslo. Ordet uttales på samme måte som det skrives, med ordlyd som «juletre».

    Samisk navn på Oslo. Skiltet er på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Terje Haugnes / NRK
  • Vaššifalleheapmi sámi čájáhusa vuostta

    Mannan vahkkoloahpa vihahuvvui sámi čájáhus ”Colors of Colonialism” Stockholmmas. Juo beaivvi maŋŋá leai soames sárggodan vašálaš áitagiid čájáhusplakáhtaide, čállá SVT Sápmi.

    – Lei balddehahtti ja hui unohas, dadjá Emma Göransson, dáiddalaš jođiheaddji Aerpies.

    Earret iežá leai saomes málen oaiveskálžžu ja čállán ”Brigand” alit-fiskes teavsttain. ”Brigand”-sátni mearkkaša sullii bandihtajoavku ja lea rasisttalaš sátni.

    Dáhpáhus lea almmuhuvvon politiijaide.

  • Sámi mánáidgirjjálašvuođa seminára Oslos

    Sámedikki girjerájus, juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidit odne rabas seminára.

    Njálmmálaš muitaleapmi ja luohti lea leamaš dehálaš oassi sámi kultuvrras.

    Máinnasteapmi ja luohti lea čohkken olbmuid sihke gulahallama ja guoimmuheami bokte. Lea maiddái leamaš dehálaš oassi sámi mánáid bajásgeassimis. Semináras digaštallet earret eará, movt otná njálmmálaš árbevierru váikkuha sámi mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuođa.

    Seminárii servet sihke juoigit, sámi girječállit, sámediggeráđđi, Cizáš – Oslo sámi mánáidgárdi ja earát.

    Lea vejolaš čuovvut seminára dás.

    Lisa Monica Aslaksen
    Foto: Iŋgá Káre Márjá Utsi / NRK