Hopp til innhold

Menddo divrras sámegilli heivehit

Cuoŋománu maŋŋimuš beaivve galgá vearrodieđáhusan geargan ja sádden vearroeiseválddide, muhto elektrovnnálaččat ii sáhtte go dárogilli dán dahkat.

Vearrodieđáhusa birra
Foto: Kjell Are Guttorm / NRK

– Ii leat gánnáhahti ráhkadit dán elektrovdnálaččat sámegilli, čilge Vearrodirektoráhta diehtojuohkkindirektevra Lise Halvorsen.

Váttis bargu

Vearrodirektoráhta diehtojuohkkindirektevra Lise Halvorsen jáhkká menddo divrras ráhkadit elektrovdnálaš sámegiel skobiid ja dasa lassin lea divrras heivehit rusttegiid dusttet sámegiela.

Lise Halvorsen biddjá ovddasvástádusa dán barggus Brønnøysund registtári.

Vearrodirektoráhta diehtojuohkkindirektevra Lise Halvorsen lohká dál dušše 141 olbmo geat leat dáhttun vearrodieđáhusa sámegilli.

– Eat leat garvimin sámegiela go ná dáhkat, lohká Lise Halvorsen.

Reivves eará vásttádus

Norgga Sámiid Riikasearvi lea jearran eiseválddiin eai go sáhtte sápmelaččaide addit sámegiel fálaldaga elektrovdnálaččat maid. Čálalaš vástádus Vearrodirektoráhta diehtojuohkkindirektevrras Lise Halvorsenis NSR;ii lea ahte ii leat gánnáhahti dien dáhkat, go lea beare divrras moatti olbmui heivehišgoahttit rusttegiid.

NSRa Sámediggeáirras Klemet Erland Hætta dat lea jearran dán birra, ja son ii leat gal duđavaš vástádusan.

Ii vuollán

– Imaš go eai sáhtte molsut rusttegiid dán várás ja vel dat go lohket nu unnán olbmot geat geavahit sámegiel fáladaga, imašta Hætta.

Son ii leat vuollánan áššis ja bargagoahttá njunoš eiseválddiid ektui ja jearrá eai got beroš sápmelaččain go elektrovdnálaččat eai ráhkat sámegiel fálaldaga.

Klemet Erland Hætta maid dáhttu diehttut mo eará álmmolaš ásahusain šaddá nu go elektrovdnálaš gulahallama ektui.

Korte nyheter

  • Stuorradiggi jienastii boanddaid dienasáššis

    – Bohtosa birra sáhtán dadjat ahte dál livčče ášši ovdáneamen buoret guvlui, lohká Norgga boanddaidsearvvi jođiheaddji Bjørn Gimming NRK:ii.

    Stuorradiggi mearridii ahte boanddaid jahkásaš bargodiibmolohku galgá leat 1750 diimmu. Ovdal lei diet lohku 1845. Boanddaid gáibádus lei ahte dien logu galget njeaidit 1700 diibmui.

    Earret eará leat boanddat ákkastallan dan láhkai ahte ii leat rehálaš gáibidit ahte boanddat galget bargat eanet go earát, ovdalgo ožžot seamma bálkká.

    Boanddat ja eanadoalloministtar Geir Pollestad ledje maid dáhtton Stuorradikki eanetlogu sihkkarastit ahte boanddat moatti jagi geažes ožžot buoret bálkká, nu ahte boanddat eai galgga dinet unnit go earát.

    Ráđđehusbellodagat ja opposišuvdnabellodagat Norggas leat moadde beaivvi juo digaštallan boanddaid dietnasa. Seammás leat boanddat miehtá Norgga boahtán Osloi miellačájehemiide.

    Bønder
    Foto: Stine Bækkelien / NRK
  • London-musiedja sáme dájdav oasstá

    Les på norsk.

    Nasjåvnålasj musiedja ådåájggásasj dájddaj Storbritannian, Tate Modern London, la sáme ja inuihtta dájdav oasstegoahtám.

    Dav almot Artnews næhttabielenis.

    Dálla ájggu fåndav ásadit mij niellja jage ájgegávdan galggá nuorttaguovlo dájddaoasstemijt ruhtadit.

    – Veneziabiennalen jage 2022 maŋŋela la berustibme lassánam sáme dájddaj, javllá direkterra Nasjåvnålasj musiedja Oslon Karin Hindbo næhttabælláj.

    Tate Modern almot vuostasj sáme dájdav mav li oasstám, la Outi Pieskia dájdda «Guržot ja guovssat/Spell on You!» (2020). Sån la dán tjadá vuostasj dájddár gæssta musiedja l dájdav oasstám.

    Pieski dálla vuosádallá ietjas dájddagijt Tate St. Ivesan Cornwallan. Pieskia dájdda vuoseduvvá Tate St. Ives musiejan moarmesmáno 6. bæjvváj.

    Outi Pieski dáidagiinnis
    Foto: Anne Olli
  • NRK gáldut: Sivertsen Næss nammaduvvo guolástusministtarin

    NRK dieđuid mielde nammaduvvo jáhkkimis Hámmerfeastta ovddeš sátnejođiheaddji, Marianne Sivertsen Næss, ođđa guolástusministtarin. Dasto lea NRK ožžon dihtosii ahte dálá guolástusministtar, romsalaš Cecilie Myrseth, gis nammaduvvo ealáhusministtarin.

    Moadde beaivvi dassá beakkehii ahte stáhtaministtar Jonas Gahr Støre dáhtošii dálá ealáhusministara, Jan Christian Vestre, ges dearvvašvuođaministtarin.

    Ráđđehusas gártet molsašumit go bargiidbellodaga Ingvild Kjerkol gieskat bákkus fertii geassádit stáhtaráđđin.

    Nu son gárttai go guorahallan lea čájehan ahte su masterčálus Nord universitehtas, sulastahttá menddo olu čállosiid maid earát ovdal leat čállán ja almmuhan.